Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-21-19954

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Swedbank AS esitas 21.12.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse A. S. vastu võlgnevuse nõudes. 23.12.2021 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale isiklikult kätte 05.01.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.01.2022) hagile vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse 2(4)

2-21-19954 kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista järgmised nõuded: -21.10.2019 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 3 702,42 eurot (sh põhivõlgnevus 2 683,23 eurot, intressivõlgnevus 176,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 843,04 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 2 683,23 eurolt 21% aastas alates 21.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni; -19.02.2020 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 428,37 eurot (sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressivõlgnevus 25,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 103,10 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 300 eurolt 22,9% aastas alates 21.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni; -20.02.2020 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 1 409,31 eurot (sh põhivõlgnevus 1 000 eurot, intressivõlgnevus 80,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 328,79 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 1 000 eurolt 21,9% aastas alates 21.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et hagiavalduse lisadest 7-9 nähtuvalt on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse seisuga 21.12.2021, niisamuti nõuab hageja hagis edasiulatuvat viivist alates 21.12.2021. Seega nõuab hageja kostjalt viivist 21.12.2021 eest topelt. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvad viivisenõuded on põhjendatud, kuid alates 22.12.2021, mis ei mõjuta omakorda hagi rahuldamise ulatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagiavalduse järgmistes nõuetes: -21.10.2019 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 3 702,42 eurot (sh põhivõlgnevus 2 683,23 eurot, intressivõlgnevus 176,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 843,04 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 2 683,23 eurolt 21% (0,06% päevas) aastas alates 22.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni; -19.02.2020 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 428,37 eurot (sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressivõlgnevus 25,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 103,10 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 300 eurolt 22,9% aastas (0,06 % päevas) alates 22.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni; -20.02.2020 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 1 409,31 eurot (sh põhivõlgnevus 1 000 eurot, intressivõlgnevus 80,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 328,79 eurot) ning edasiulatuv viivis põhinõudelt so 1 000 eurolt 21,9% aastas (0,06% päevas) alates 22.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi 3(4)

2-21-19954 menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 450 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.