1.Harju Maakohtu 13.detsembri 2021.a määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (avaldaja) esitas 09.detsembril 2021.a Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Taotluse kohaselt soovis avaldaja riigi õigusabi probleemide lahendamiseks seoses kooseluga täisealise pojaga. Riigi õigusabi taotleja elab koos abikaasa ja täiskasvanud pojaga
2-21-19310 aadressil XXX. Taotleja poeg on töötu ja vägivaldne. Kuivõrd poeg on vägivaldne, tekivad tihti tülid, mis lõppevad politsei väljakutsumisega. Samuti ei tasu poeg korteriga seotud kulusid ning elab vanemate kulul. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on see, et lõpevad tülid pojaga ning taotleja ja tema abikaasa saavad rahulikult edasi elada. Taotleja selgitas ka, et talle on juba määratud nimetatud probleemi lahendamiseks riigipoolne õigusabi ning esindajaks vandeadvokaat Urmas Arumäe, kellega jäid asjad pooleli. Taotleja on majanduslikult vähekindlustatud ega oma õigusalaseid teadmisi, et kohtusse pöörduda ning vajab abi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 13.detsembri 2021. a määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
5.Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata.
6.Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Harju Maakohtu 18.oktoobri 2019.a määrusega tsiviilasjas number 2-19-14831 on taotlejale antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamises määruse tegemisest alates kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtule ei nähtu, et õigusabi osutamine oleks lõpetatud. Sellekohast määrust ei ole kohus teinud. Ka käesolevas riigi õigusabi taotluses toodud asjaolud on samad ning taotleja soovib jätkuvalt samasisulise sooviga kohtusse pöörduda.
7.Kohus oli seisukohal, et kuna taotlejale juba on määratud riigi õigusabi korras esindaja sama probleemi lahendamiseks, riigi õigusabi osutamine ei ole käesolevaks hetkeks lõpetatud, puudub taotlejal vajadus esitada uut riigi õigusabi taotlust. Taotlejal on võimalik probleemi lahendamise jaoks pöörduda talle juba määratud esindaja, vandeadvokaat Urmas Arumäe poole. Esindajal on tulenevalt 18.oktoobri 2019.a kohtumäärusest riigi õigusabi osutamise perioodi kestel kohustus taotlejale selgitada probleemi lahendamise võimalusi, vajadusel on esindajal võimalik esitada hagi kohtusse või kasutada mõna muud vajalikku meedet.
8.RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Seega on taotlejal võimalik saada käesolevas tsiviilasjas kirjeldatud probleemi lahendamiseks abi talle hetkel riigi õigusabi osutatavalt advokaadilt ning tal puudub täiendav õigusabivajadus.
9.Kohus keeldus taotleja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 4 alusel koostoimes RÕS § 17 lg-ga 1, kuivõrd on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Taotlejale on juba varasemalt tsiviilasja nr 2-19-14831 raames antud sama probleemi lahendamiseks riigi õigusabi. Teistkordne riigi õigusabi andmine sama probleemi lahendamiseks ei ole lubatud ning riigi õigusabi osutamist ei ole lõpetatud. Kui avaldaja leiab, et senine talle riigi õigusabi osutaja on näidanud ennast asjatundmatu või hooletuna, on tal sama tsiviilasja raames taotleda riigi õigusabi osutaja vahetamist (RÕS § 20 lg 31).
2-21-19310 Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles selgitas, et covid-19 tõttu jäi õigusabi olematuks, sest elu läks lukku. Taotlejal on diabeet, tema abikaasal vähk. Taotleja tegi YYY täieliku remondi, et poeg saaks sinna elama minna. Ta ei läinud, sest majas puudub lift (5.korrus). Määruskaebuse lisaks oleva riigi õigusabi taotluse kohaselt on taotlejale riigi õigusabi vajalik poja väljatõstmiseks ühiseks elukohaks olevast korterist. Menetluse edasine käik
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus saab määruskaebuse esitamisest aru nõnda, et avaldaja soovib maakohtu määruse tühistamist ja esitatud taotluse rahuldamist.
14.Määruskaebuse lahendamiseks kontrollis ringkonnakohus maakohtu määruse põhjenduste õigsust ning tuvastas kohtute infosüsteemi alusel, et maakohtu järeldus, et avaldajale on samasugustel asjaoludel määratud riigi õigusabi 18.oktoobri 2019.a määrusega tsiviilasjas nr 219-14841, mille osutamist ei olnud käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemise hetkeks lõpetatud, on õige.
15.Kohtute infosüsteemi alusel on 18.oktoobril 2019.a tsiviilasjas nr 2-19-14841 tehtud määrus jõustunud 07.detsembril 2019.a.
16.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruses õigesti, et kuna taotlejale on juba tsiviilasjas nr 2-19-14841 riigi õigusabi määratud, teistkordne riigi õigusabi andmine sama probleemi lahendamiseks ei ole lubatud ning riigi õigusabi osutamist ei ole eelnimetatud tsiviilasjas ka lõpetatud, tuleb avaldaja 09.detsembri 2021.a riigi õigusabi saamise taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtust erinevale seisukohale asuda, arvestades, et TsMS § 371 lg 1 p 4 välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
17.Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru veel seda, et seoses covid-19 puhanguga Eesti Vabariigis jäi kaebaja hinnangul talle tsiviilasjas nr 2-19-14841 määratud riigi õigusabi osutamine olematuks.
18.Ka see väide ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust, arvestades, et maakohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et juhul, kui avaldaja leiab, et senine talle riigi õigusabi
2-21-19310 osutaja on näidanud ennast asjatundmatu või hooletuna, on tal tsiviilasja nr 2-19-14841 raames RÕS § 20 lg-st 31 tulenevalt õigus taotleda riigi õigusabi osutaja vahetamist.
19.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 25.jaanuaril 2022.a tsiviilasjas nr 2-19-14841 tehtud riigi õigusabi osutamist lõpetav määrus, ei anna ka see asjaolu alust käesolevas asjas esitatud määruskaebuse rahuldamiseks, arvestades, et eelnimetatud määrusest nähtuvalt on avaldaja maakohtule kinnitanud, et kuigi vajas riigi õigusabi seoses poja väljatõstmise nõudega, puudub avaldajal praeguseks riigi õigusabi vajadus, kuna pojal ei ole tema seisundit arvestades nagunii võimalik mujale elama minna. Edasikaebeõigus