Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-137873
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-20-137873
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 11.12.2020 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Maakohus võttis hagi 29.12.2020 määrusega menetlusse. Kohtud üritasid kostjale makseettepanekut ja hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 20.10.2020 ja 30.10.2020 e-postiga aadressil [email protected]; 30.10.2020 e-postiga aadressidel [email protected], [email protected], [email protected] ja [email protected], 29.12.2020 e-postiga aadressil [email protected], 11.02.2021 e-postiga aadressil [email protected]. Kostja laste ema kinnitas 29.10.2020, et kostja elab Inglismaal, kuid kontaktandmed puuduvad. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 29.04.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.
2-20-137873
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule. Maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmete põhjal, eelkõige kostja lähedaste (laste) seadusliku esindaja kinnituse alusel, võis jõuda järeldusele, et kostja elukoht ei ole Eestis ning maakohus on põhjendatult tuginenud maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmetele. Tsiviilasja toimiku materjalides puuduvad andmed selle kohta, et kostja elukoht võiks olla Eestis. Asjaolu, et suure tõenäosusega ei elanud kostja menetluse algatamise ajal Eestis, kinnitab ka see, et kostjale ei ole õnnestunud Eestis teadaolevatele aadressidele kohtudokumente pikema aja jooksul kätte toimetada. Kostja on rahvastikuregistri andmetel Ühendkuningriigi kodanik, kelle viimaseks aadressiks Eestis on olnud XXX. Nimetatud eluruumi omanik on tsiviilasja nr 2-21-128782 menetluses 27.09.2021 kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil, vaid Inglismaal. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohtud on mh kindlaks teinud, et kostjal puudub Eestis töötamise registri (TÖR) ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt töökoht. Kostjaga on üritatud kontakteeruda mitmes tsiviilasjas kõigil kohtutele teada olevatel kontaktandmetel. Politsei- ja Piirivalveameti 16.12.2020 vastuse kohaselt ei ole ka neile teada andmeid kostja elu- või viibimiskoha kohta Eesti Vabariigis (dtl 68). Kohtute tehtud päringute, avalike registrite ja kohtu infosüsteemi andmete kontrollimise tulemusena on kogutud piisavalt andmeid, millest saab järeldada, et kostjal puudub praegusel ajal seotus Eestiga, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (TsÜS § 14 lg 1) ning Eestis ei asu isegi ühte mitmest võimalikust elukohast TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Menetluses kogutud andmetel on kostja viimane teadaolev elukoht Ühendkuningriigis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses maakohtu järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks kohtute tuvastatud asjaolud kostja elukoha kohta on ebaõiged. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt sai kostja tsiviilasjas nr 2-19-111714 menetlusdokumendid kätte e-posti teel ning seetõttu ei saa öelda, et tema elukoht oleks olnud Ühendkuningriigis. Nagu maakohus vaidlustatud määruses märkis, sai kostja nimetatud tsiviilasjas Ühendkuningriigi aadressil kätte (hagimenetlusele eelnenud) maksekäsu kiirmenetluse materjalid ja maksekäsu. Sama tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei elanud juba 2019. aastal Eestis ning kohtulahendi täitmiseks Ühendkuningriigis väljastati 2020. aastal tunnistus (sertifikaat). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule vastanud, seega ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.