lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6760/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-6760/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-6760

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi Vyacheslav Anisimovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1757 eurot 19 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. augusti 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bigbank AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Bigbank AS (registrikood 10183757), esindaja Aap Kulik Vastustaja (kostja): Vyacheslav Anisimov (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 25. augusti 2021. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
2.Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Bigbank AS (hageja) esitas 29. aprillil 2021 Viru Maakohtule Vyacheslav Anisimovi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 19 191 eurot 43 senti (intress 1069 eurot 70 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, viivis 2920 eurot 73 senti, põhivõlg 15 195 eurot) ja viivise alates 30. aprillist 2021 19,90% tagastamata põhivõlalt aastas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 25. augusti 2021. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 434 eurot 24 senti, millest 15 195 eurot on põhivõlg, 1069 eurot 70 senti intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 1163 eurot 54 senti sissenõutavaks muutunud viivis (periood 15. mai 2020 kuni 29. aprill 2021) ning viivise alates 30. aprillist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot. Maakohus leidis, et lepingu haldustasu 6 eurot, intressi 1069 eurot 70 senti ja põhivõla nõue 15 195 eurot on põhjendatud. Poolte 6. jaanuaril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Lepingujärgne viivisemäär 19,90% aastas on tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 19,90% aastas ületab kolmekordset viivisemäära. Maakohus kohaldas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut seadusjärgset viivisemäära ning vähendas hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 15 195 eurolt alates 15. maist 2020 kuni 29. aprillini 2021 on viivis 1163 eurot 54 senti. Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates

30.aprillist 2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 15 195 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades hagi osalist rahuldamist jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses. Hageja menetluskulud summas 1000 eurot (riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu 100 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1, VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg-t 1 ebaõigesti. Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas (VÕS § 94 lg 1 sätestatud 0% + VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 8%). RKTKo nr 3-2-1-25-16 lahendi p 13 kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega tuleb hinnata tühiseks selline tarbijaga sõlmitud kokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab 24% (3×8%). Tarbijakrediidilepingus nr CL-EEC-20000254 sätestatud intressimääraks oli 19.9% aastas. Kuivõrd viivisemäär 19.9% aastas ei ületa seadusjärgset kolmekordset intressimäära (s.o 24%), siis ei ole lepingujärgne viivisemäär tühine. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 900 eurot ja apellatsioonkaebuse koostamise kulu 100 eurot.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude suuremas kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja apellatsioonkaebuses on otsuse vaidlustamise ulatuse juures märgitud, et hageja soovib vaidlustada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis osaliselt hageja viivisenõude rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Samas on hageja apellatsioonkaebuses taotlenud ka maakohtu otsuse tervikuna tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi hageja apellatsioonkaebusest selliselt aru saada, et hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes hagi osalise rahuldamata jätmise ja sellega seoses menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hageja ei nõustuks maakohtu otsusega osas, milles hagi rahuldati. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on oma otsuses eksinud kas VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse viivisemäära arvutamisel või selle võrdlemisel hageja nõutud viivisemääraga. Hageja on õigesti välja toonud, et kolmekordne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär on 24% (3×8%), mis on suurem, kui hageja nõutud lepingujärgne viivisemäär 19,9%. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on krediidilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe sellises olukorras tühine. Maakohus on samuti ekslikult leidnud, et lepingus sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nimelt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et krediidilepingus oli intressimääraks kokku lepitud 19,9%. Seega isegi kui lepingus sisalduv viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist määras 19,9%.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Samas otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskuludest 95% kostja ja 5% hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka kindlaksmääramise osas ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja