Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord 1(6)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Omega Invest OÜ esitas 18.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M.ilt (võlgnikult) 6400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 25.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.10.2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.10.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja hagejale määrati tähtaeg, so 04.11.2021 hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 04.11.2021 esitas hageja hagiavalduse koos tõenditega. 19.11.2021 jättis kohus hagiavalduse täiendavalt käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 5 päeva kohtumääruse kättesaamisest täiendava riigilõivu summas 50 euro tasumiseks ja kahjunõudega seonduvalt asjaolude täpsustamiseks ja kahjunõuet kinnitavate tõendite esitamiseks. 2(6)

30.11.2021 esitas hageja kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus hageja täiendava riigilõivu summas 50 eurot, ülejäänu osas hageja puudusi ei kõrvaldanud. 03.12.2021 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.12.2021 (teate avaldamise kuupäev 03.12.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (10.01.2022) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtu hinnangul OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista järgnevatest laenulepingutest tulenevad nõuded: (1) OÜ XXX ja kostja vahel 26.01.2019 sõlmitud laenulepingu nr S192504821 alusel tekkinud põhivõlgnevus 640,23 eurot, intressivõlgnevus 45,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 233,69 eurot ja kahjuhüvitis 50 eurot; (2) OÜ XXX ja kostja vahel 16.11.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193366992 alusel tekkinud põhivõlgnevus 942,70 eurot, intressivõlgnevus 92,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 289,64 eurot; (3) OÜ XXX ja kostja vahel 04.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203547284 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1018,61 eurot, intressivõlgnevus 100,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 293,76 eurot; (4) OÜ XXX ja kostja vahel 06.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203769982 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1938,65 eurot, intressivõlgnevus 198,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 576,09 eurot; 3(6)

(5) OÜ XXX ja kostja vahel 28.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203632618 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1974,62 eurot, intressivõlgnevus 174,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 672,71 eurot; (6) OÜ XXX ja kostja vahel 31.10.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193330382 alusel tekkinud põhivõlgnevus 930,34 eurot, intressivõlgnevus 63,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 268,92 eurot; (7) OÜ XXX ja kostja vahel 03.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193085422 alusel tekkinud põhivõlgnevus 896,27 eurot, intressivõlgnevus 75,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 227,20 eurot; (8) OÜ XXX ja kostja vahel 07.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193461335 alusel tekkinud põhivõlgnevus 984,87 eurot, intressivõlgnevus 86,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 255,63 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud OÜ XXX ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute nr S192504821, S193366992, S203547284, S203769982, S203632618, S193330382, S193085422, S193461335 alusel tekkinud põhivõlgnevus 9326,29 eurot ja intressivõlgnevus 838,12 eurot. Laenulepingu nr S192504821 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine on viivisemääras 23% aastas põhjendatud, kuid hagis näidatult on viivis arvestatud ebaõigesti. Ülejäänud laenulepingute alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viiviste nõuded on samuti põhjendatud, kuid mitte lepingujärgses määras, so 26%, 27 %, 28%, 30%, 31 % ja 33% aastas (so 0,07 %, 0,08% ja 0,09% päevas), sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuivõrd eeltoodult ületavad viivisemäärad seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Laenulepingu nr S192504821 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaator.ee kasutades 147,59 eurot (põhinõudelt 640,23 eurolt, viivisemäär 23% aastas, 0,063% päevas, viiviseperiood 04.11.2020-04.112021). Seega jätab kohus viidatud laenulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 86,10 eurot rahuldamata (233,69147,59=86,10 eurot). VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: OÜ XXX ja kostja vahel 16.11.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193366992 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 77,24 eurot (põhinõudelt 942,70 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 27.10.2020-04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 04.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203547284 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 78,34 eurot (põhinõudelt 1018, 61 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 19.11.2020-04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 06.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203769982 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 148,67 eurot (põhinõudelt 1938,65 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 20.11.2020 kuni 04.11.2021) OÜ XXX ja kostja vahel 28.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203632618 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 163,08 eurot (põhinõudelt 1974,62 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 24.10.2020-04.11.2021); 4(6)

OÜ XXX ja kostja vahel 31.10.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193330382 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 76,84 eurot (põhinõudelt 930,34 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 24.10.2020 kuni 04.11.2021); OÜ XXX ja kostja vahel 03.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193085422 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 69,91 eurot (põhinõudelt 896,27 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 14.11.2020 kuni 04.11.2021); OÜ XXX ja kostja vahel 07.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193461335 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 75,74 eurot (põhinõudelt 984,87 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, periood 19.11.2020-04.11.2021). Kahju hüvitise osas on hageja hagis märkinud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ning seetõttu sõlmis hageja eelnevalt võlgnevuse sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga ja hageja on teinud võla sissenõudmiseks erinevaid toiminguid ning sellest tingituna tekkis hagejal kahju summas 50 eurot (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1132 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et hagiavalduses ei ole märgitud kirjade saatmise kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule (pärast lepingu ülesütlemist). Märgitud ei ole toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, toiminguid, vaid üldiselt selgitatud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga ning sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ja kohus jätab vastava nõude rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9326,29 eurot, intressivõlgnevuse 838,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 837,41 eurot. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise 5(6)

korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 950 eurot sh riigilõiv 650 eurot ning õigusabikulu 300 eurot käibemaksuta (nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 h, hagiavalduse koostamine, sealhulgas tõendite tellimine ja kogumine 1,5 h ning hagi kohtusse esitamine ja tõendite komplekteerimine 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi; tunnihinnaks on 120 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude on vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 15,58% ulatuses ja kostja kanda 84,42% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 950 eurot (650+300). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 801,99 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.