Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) Hageja lepinguline esindaja: A-L V Kostja: M T (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M Tlt OMEGA INVEST OÜ kasuks põhivõlgnevus 2509,85 eurot, intress 168,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 488,07 eurot ja kahjuhüvitis 50 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles OMEGA INVEST OÜ palub M Tlt välja mõista kahjuhüvitis 50 eurot.
4.Menetluskulud jätta M T kanda.
5.Rahuldada OMEGA INVEST OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista M Tlt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulu 400 eurot (käibemaksuta).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (400 eurolt) tuleb M Tl OMEGA INVEST OÜle tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Harju Maakohtu menetluses on OMEGA INVEST OÜ hagi M T vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuded tulenevad xxx AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ja xxx kasutamise lepingust nr xxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 18.12.2021.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 07.01.2022.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 100 eurot VÕS § 115 alusel. Hageja selgitab, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis seisneb teenustasu arvestamisel konkreetse protsendina sissenõudmisele antud kohustuse suurusest. Alates 08.09.2020 on edastatud kostjale korduvalt nõudekirju, hagihoiatusi ja meeldetuletusi nii e-posti kui posti teel, kuid edutult.
5.Kohus rahuldab hageja kahjuhüvitise 100 euro nõude osaliselt. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 100 eurot selle eest, et ta on teinud kulutusi kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus selgitas hagejale 11.01.2022.a selgituskirjas, et sisuliselt on hageja 100 euro nõude puhul tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 sätestatuga, mis reguleerib tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Kostja on tarbija ning käesoleval juhul kohaldub VÕS § 1131 regulatsioon. 2/4
Tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmine on piiratud VÕS § 1131 sätestatuga. Nimetatud sättega reguleeritud kuludega on kaetud ka inkassoettevõtja teenuse kasutamine võlgade sissenõudmiseks (võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutumise seaduse eelnõu seletuskiri). Kuivõrd hageja nõude suurus on kokku 32266,64 eurot, kohaldub VÕS § 1131 lg 2 p 3 sätestatu. VÕS § 1131 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andma kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagi kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud tekkinud pärast lepingu ülesütlemist, s.o alates 08.09.2020.a. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt nõudma võla sissenõudmisega seotud kulusid piirmäära 50 euro ulatuses. Asjaolu, et hageja on sõlminud lepingu inkassoga ja teenustasu arvestatakse nende omavahelises suhtes konkreetse protsendina sissenõudmisele antud kohustuse suurusest, ei oma tähendust kostja vastu sissenõudmiskulude nõude esitamisel. Tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmine on täpselt reguleeritud ning saab toimuda vastavalt seaduses sätestatuga. Kohus andis võimaluse hagejale VÕS § 1131 lg 2 sätestatud piirmäära ületavaid kulusid põhistada vastavalt VÕS § 1131 lg-le 3, kuid hageja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmisega seotud nõude 50 euro ulatuses.
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 98,47% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.Hageja on esitanud hagis menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 300 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 3266,64 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 300 eurot. Tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, summas 100 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1 tunni eest 100 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud 400 euro ulatuses (käibemaksuta).
9.Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3/4
11.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.