2-21-133367/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K. M.il tasuda AS-ile Aktiva Portfolio menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue XXX AS ja kostja sõlmisid 19.02.2019 osamaksetega tasumise müügilepingu nr. 1A07908. Osamaksetega tasumise müügilepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 130,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 osamaksega perioodil 13.03.2019 - 12.02.2023. Kostjal on võlgnevus alates 10. osamaksest 12.12.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 12.03.2020. Kostja on teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 12,89 eurot (maksegraafiku 10 osamakset perioodil 12.03.2019 - 12.11.2019; 1,47 + 1,51 + 1,55 + 1,59 + 1,63 + 1,67 + 1,71 + 1,76 = 12,89). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 118,10 eurot (130,99 - 12,89). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 12.12.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 12.03.2020 summas 12,11 eurot (3,10 + 3,05 + 3,00 + 2,96 = 12,11). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 12,11 eurot. Vastavalt 20.02.2019 sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud haldustasu summas 0,90 eurot kuus. Ülesütlemise seisuga on kostjal tasumata 12.12.2019 - 12.03.2020 osamaksete haldustasud kokku summas 3,60 eurot (4x0,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 3,60 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30,00 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8. kui kostja ei täida maksekohustusi tähtaegselt, on kostja kohustatud maksma viivist teenusetingimustes ettenähtud korras. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 24,0% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemise päevast, s.o 19.03.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.12.2021 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas kogu põhivõla summalt 118,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 48,71 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 118,10 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 07.12.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Kostja kohustus tagastama XXX AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 03.03.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 19.03.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul XXX AS loovutas 23.02.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõlgnevus 118,10 eurot, intress 12,11 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,71 eurot, viivised alates 07.12.2021 kuni põhinõude summas 118,10 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (240,86 eurot, sh põhinõue 118,10 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja hagihinda ei pea kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 75 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (75+75). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik