Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 25. jaanuar 2022.a, Pärnu kohtumaja 2-21-121088 Osaühing Aktiva Finants hagi I.S. vastu võlgnevuse nõudes 2140,43 eurot nende Hageja Osaühing Aktiva Finants, RK 10746479, asukohta A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, e-post [email protected] Kostja I.S., IK xxxxxxxxxxx, Rahvastikuregistri järgne elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt I.S.i hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Telia Eesti AS vahel 07.09.2017.a sõlmitud kliendilepingust nr xxxxxxxxxxx ja järelmaksu müügilepingust nr 1234798 tulenev põhivõlgnevus 1566,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised alates 21.03.2018 kuni 18.10.2021 summas 448,72 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I.S. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt summas 1566,40 eurot alates 19.10.2021.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
6.Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
7.Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 250 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
10.Jätta rahuldamata hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kulude kandmise tõendamatuse tõttu.
11.Välja mõista kostjalt I.S. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 250 eurot.
2-21-121088 Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 29.11.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse I.S.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. I.S.ile toimetati 18.10.2021.a hagiavaldus lisadega ning 29.11.2021.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.12.2021, teadaanne loeti kättetoimetatuks 01.01.2022 ning sellest tulenevalt kohustus I.S. vastama hagiavaldusele hiljemalt 17.01.2022.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
3.Pärnu Maakohtule 18.10.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 250 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Lk 2 / 4
2-21-121088
4.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 250 eurot.
6.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama Irina Metsler-Vernerit. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 9).
7.Hageja on hagiavalduse esitamisel esitanud kohtule ka enda menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmise tõendamiseks arve.
8.Kohtule hageja poolt menetluskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokument ei vasta kohtu hinnangul Raamatupidamise seaduses (RPS) algdokumendile sätestatud nõuetele. RPS § 7 lg 2 sätestab, et kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. Vastavalt RPS § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
9.Hageja ja hageja esindaja on mõlemad RPS § 2 lg 2 tulenevalt raamatupidamiskohustuslased, seega peab teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks toimumisajale, majandusliku sisu kirjeldusele ja arvnäitajatele (kogus, hind ja summa) ka arve numbrit. Hagiavalduse lisa 5 lk 2 arvel puudub number.
10.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagi menetlusse võtmisel juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud arvelt puudub oluline rekvisiit Lk 3 / 4
2-21-121088 ning palunud kohtule esitada korrektne menetluskulude kandmist kinnitav tõend. Hageja esindajale on 29.11.2021.a määrus kätte toimetatud 30.11.2021, hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud RPS § 7 lg 2 ja 3 nõuetele vastavat menetluskulude kandmist kinnitavat algdokumenti.
11.Arve kui raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 10. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu 09. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 250 eurot ehk hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.