2-21-14084/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A Sul tasuda GelvoraSergel OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A S (kostja) sõlmis 06.02.2020 xxx AS-ga tarbijakrediidilepingu nr xxx. Krediidisumma 9000.- eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 5526,1 eurot, mis moodustab 10,23 % krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 5526,1 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 19,6 %. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 16,90 % aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Lepingu punktis 5.1. on pooled kokku leppinud, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivisemäär vastavalt lepingule on 16,90 %. Lepiti kokku, et krediidisaaja (kostja) maksab igakuiselt 1,5 eurot lepingu haldustasu. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 16.02.2026. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 1.1. sätestab, et krediidisaaja (kostja) kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning lepingu haldustasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 1.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis xxx AS kostjale 18.05.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast

hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 4.1.1., saatis xxx AS 22.07.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1.1. alusel on pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui krediidisaaja (kostja) on lepingust tulenevate maksekohustuste täitmisega täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning pank on andnud krediidisaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.1. ja 4.1.1. ütles xxx lepingu üles 22.07.2020. Kostjale 18.05.2020 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on tasuta saadetud meeldetuletuskiri. 22.07.2020 kostjale saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta on tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri. Tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1132 lg 1 ja laenulepingu punktile 5.3., nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. xxx AS loovutas 07.08.20 lepingust nr xxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le (hageja), mida tõendab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli põhivõla suuruseks 8887,49 eurot, tasumata intressi suurus 691,84 eurot, tasumata lepingu haldustasu suurus 7,50 eurot, sissenõudmiskulu 5,0 eurot ja viivis. 14.08.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 26.08.2020 ja 26.09.2020. Tuginedes tarbijakrediidilepingu punktile 5.3. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 35.- eurot (25 + 5 +5 =35). Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 8887,49 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 691,84 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 40,0 eurot (5 + 25 + 5 +5), ning lisanduv viivis. Hageja palub mõista A Sult välja GelvoraSergel OÜ kasuks tasumata laenu põhiosa 8887,49 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 691,84 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 40,0 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 08.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1699,51 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 8887,49 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.09.2021 viivisemääraga 8,0 % aastas; menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 600.- eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.11.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka