Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 30.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1184,93 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.01.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik V. K. esitas 04.01.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.01.2022.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 17.01.2022.a kohtumäärusega andis kohus avaldaja esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid, esitades lepingulise esindaja volikirja koos haridust tõendava dokumendiga; ning vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks - 14 päeva, alates määruse jõustumisest, so hiljemalt 31.01.2022. 24.01.2022 esitatud kompromissi kohaselt kostja V. K. tunnistab hageja nõuet kogusummas 1 207,43 eurot (sh võlgnevus 1006,68 eurot, viivis 128,25 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 22,50 eurot). V. K. kohustub tasuma PlusPlus Capital AS-le võlgnevuse summas 1207,43 eurot osamaksetena iga kuu 20-ks kuupäevaks alljärgnevalt: alates 20.02.2022 – 20.12.2023 summas 50,31 eurot kuus; hiljemalt 20.01.2024 summas 50,30 eurot. Kostja kohustub tasuma kokkulepitud summad hageja PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, viitenumbriga xxxxxx. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1006,68 euro ulatuseni. Pooled kinnitavad, et nad

on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on seisukohal, et kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine ei kahjusta avalikku huvi ega riku kolmandate isikute õigusi. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus tagastada 1⁄2 riigilõivust summas 22,50 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada (TsMS § 477 lg 1 ja 6). TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 24.01.2022 esitasid pooled, so hageja ja kostja V. K. kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asja menetlus. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles esitatud kompromissis hagi esitamiselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on 30.12.2021 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu summas 45 eurot. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu summas 22,50 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4, § 486 lg 1, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.