Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte 07.12.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 13.07.2020. a laenulepingu nr 920209064, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 100 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles BB Finance OÜ lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlgnevust summas 100 eurot, intressi 3,36 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 50,45 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 156,42 eurot, millest 100 eurot on põhivõlg, 3,36 eurot intress ja 53,06 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 315 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 30 eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud

2 (3)

määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OÜ Julianus Inkasso jurist Alla Žulinskaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 2 töötundi tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14) avaldanud seisukohta, et üldjuhul ei tohiks teiselt poolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 161,81 eurot. Kohus hindab, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, eelkõige asja keerukust ja mahtu, ei ole antud juhul põhjendatud kostjalt hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 161,81 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 86,81 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 161,81 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.