Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (resolutsiooni p 3) tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heleri Konik (avaldaja) esitas 1. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Altlaari OÜ-d (endine ärinimi OÜ Omandihaldur, edaspidi osaühing) võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu nimele Eesti krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides, mis on kantud Finantsinspektsiooni peetavasse turuosaliste registrisse, avatud pangakontode väljavõtetega alates 6. aprillist 2009 kuni teabenõude täitmiseni. Avaldaja palus määrata kohtulahendi täitmise korra nii, et osaühing edastab avaldajale pangakonto väljavõtted filtreerimata ja terviklikult: e-postile XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest (primaarne taotlus); osaühingu registrijärgses asukohas, võimaldades avaldajal dokumentidega tutvuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kokku vähemalt 15 tööpäeva jooksul nii, et igakordne tutvumine on võimalik ajavahemikus kell 9.00 kuni 17.00 kestusega minimaalselt 2 tundi (alternatiivne taotlus). Avaldaja palus määrata, et kohtutäituril on kohustuse vabatahtliku täitmata jätmise korral täitemenetluse raames õigus nõuda krediidiasutuselt teabenõude esemeks olevat teavet (pangasaladus) ja avaldaja on sissenõudjana õigustatud isik. Avaldaja muutis 27. septembril 2024 oma nõuet ning palus kohustada osaühingut võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõtetega järgmiste perioodide kohta: 29. juuli 2013 kuni 31. detsember 2016 ning 1. jaanuar 2024 kuni teabenõude täitmiseni. Avaldaja jäi kohtulahendi täitmise korra osas varasema taotluse juurde. Avaldaja palus lisaks määrata, et kohtulahendi vabatahtliku täitmata jätmise korral, on kohtulahendiga asendatud osaühingu nõusolek AS-le LHV Pank pangasaladuse avaldamiseks avaldaja ja avaldaja kui sissenõudja nimel tegutseva kohtutäituri kasuks osaühingu nimel AS-is LHV Pank oleva pangakonto väljavõtete avaldajale muutmata kujul esitamiseks järgmiste perioodide kohta: 29. juuli 2013 kuni 31. detsember 2016 ning 1. jaanuar 2024 kuni teabenõude täitmiseni. Avaldaja on osaühingu osanik, talle kuulub 25% osakapitalist. Avaldaja esitas 3. jaanuaril 2024 osaühingule teabenõude, milles palus edastada avaldajale osaühingu pangakontode väljavõtted. Osaühingu juhatus keeldus 18. jaanuaril 2024, kuna ei pidanud teabenõuet põhjendatuks. Keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna pangakontode väljavõtted on elektroonilised, peab osaühing need samuti edastama elektrooniliselt. Avaldaja soovib alternatiivina tutvuda pangakontode väljavõtetega osaühingu registrijärgses asukohas.
2
Pankade vastustest maakohtu esitatud tõendite kogumise taotlusele nähtub, et osaühingul on olnud alates 6. juunist 2009 kaks pangakontot: 29. juulil 2013 avatud AS LHV Pank pangakonto ning alates 6. juunist 2009 kuni 16. augustini 2024 avatud AS SEB Pank pangakonto. Avaldaja käis osaühingu pakkumisest lähtuvalt 28. juunil 2024 osaühingu tegevuskohas, et tutvuda osaühingu pangakontode väljavõtetega. Osaühingu seaduslik esindaja oli nõus tutvustama osaühingu AS LHV Pank pangakonto 1. jaanuari 2017 – 31. detsembri 2023 väljavõtet. Avaldajal ei võimaldatud tutvuda osaühingu pangakonto väljavõttega soovitud ulatuses. Avaldaja soovib seega tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega 29. juuli 2013 – 31. detsember 2016 kohta ning alates 1. jaanuarist 2024 kuni teabenõude täitmise kuupäevani. Kuna AS SEB Pank esitas pangakonto olemasolu kinnitusega pangakonto väljavõtted, ei taotle avaldaja enam osaühingu kohustamist lubada avaldajal tutvuda osaühingu AS SEB Pank pangakonto väljavõtetega. Avaldajal on see teave olemas.
2.Osaühing palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Taotletud teabe väljastamine ei ole põhjendatud. Avaldaja soovib teavet 2009. aastast ilmselt sooviga leida mõnda rikkumist. Avaldajal ei ole õigust nõuda osaühingult kogu osaühingu valduses olevat teavet. Avaldaja peab teabenõuet täpsustama ja märkima, milliste tehingute vastu avaldaja huvi tunneb. Avaldajal ei ole äratuntavat huvi sellises mahus teabe vastu, nagu avaldaja taotleb. Avaldaja ei käitu heas usus. Osaühing selgitas seda avaldajale. Kõigi avaldaja soovitud pangakonto väljavõtete esitamisel võib avaldajale muu hulgas saada teatavaks teave, mille avaldamine ei ole osaühingu huvides ja võib osaühingut kahjustada, kuivõrd soovitud andmed sisaldavad konfidentsiaalset ja äriliselt tundlikku teavet, mille avaldamine kahjustab osaühingut. Kohus ei saa kohustada osaühingut edastama avaldajale dokumente e-postiga. Avaldaja saab tutvuda dokumentidega osaühingu tegevuskohas kaks tundi päevas. Pikem tutvumisaeg oleks osaühingule ebamõistlikult koormav. Avaldaja ei saa nõuda dokumentidest koopiate tegemist. Valdav osa avaldaja nõutavat teavet sisaldavatest andmekandjatest on hävitatud. Juhatusel ei ole osaühingu pangakontodele juurdepääsu pikemast perioodist kui kaks-kolm aastat. Kuna avaldaja ei täpsusta, mis dokumentidega ta tutvuda soovib, ei saa osaühing kontrollida, kas osaühingul on dokumendid alles. Osaühing on nõus avaldajale teavet andma, kui avaldaja teabenõuet täpsustab. Osaühing märkis menetluse käigus, et avaldajal on võimalik tutvuda osaühingu pangakonto väljavõttega selliselt, nagu see avaneb internetipangas, osaühingu tegevuskohas. Avaldajal on võimalik tutvuda juhatuse liikme ja teise osaniku juuresolekul osaühingu ajavahemiku 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2023 pangakonto väljavõttega juunis 2024 kaks tundi päevas, teavitades sellest osaühingu juhatuse liiget. Osaühing oli hilisema menetluse käigus nõus avaldajale eelkirjeldatud viisil tutvustama osaühingu AS LHV Pank pangakontot ka avaldaja soovitud ülejäänud ulatuses. Menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda, kuna lahend tehakse avaldaja huvides. Osaühing on nõus andma avaldajale teavet avaldaja alternatiivses taotluses märgitud viisil.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas 12. veebruari 2025. a määrusega avalduse ning kohustas osaühingu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank ajavahemiku 29. juuli 2013 kuni 31. detsember 2016 pangakonto väljavõtetega ning väljavõttega alates 1. jaanuarist 2024 kuni nõude täitmiseni. Maakohus määras, et osaühingu juhatus kohustub edastama pangakonto väljavõtted filtreerimata ja terviklikul kujul avaldaja e-postile XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 10 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohus jättis 3
menetluskulud osaühingu kanda ning mõistis osaühingult avaldaja kasuks välja menetluskulu 3548 eurot 46 senti koos viivisega. Osanikel on äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Avaldaja on osaühingu osanik, osa suurus on 25%. Avaldaja esitas 3. jaanuaril 2024 osaühingu juhatusele teabenõude, milles palus võimaldada avaldajal tutvuda osaühingu pangakonto väljavõtetega ajavahemiku kohta alates 6. aprill 2009 kuni nõudele vastamiseni. Osaühingu juhatus ei andnud 17. jaanuaril 2024 avaldajale luba osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvuda, kuna juhatus ei pidanud nõuet mõistlikuks ega põhjendatuks. Avaldajal oli ÄS § 166 lg 3 alusel seega õigus pöörduda dokumentidega tutvumise võimaluse saamiseks kohtusse. Osaühing vaidles pärast avalduse menetlusse võtmist avaldusele vastu. Samas ta ei põhistanud, et avaldaja poolt osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvumisel võib tekkida osaühingule oluline kahju, sh seda, et avaldaja võiks saadavat teavet väärkasutada, kahjustades osaühingu huve. Osaühing loobus menetluse käigus vastuväidetest sellele, et avaldaja võiks tutvuda osaühingu pangakontode väljavõtetega avaldaja soovitud ulatuses. Osaühing oli siiski jätkuvalt vastu, et ta peab saatma enda pangakonto väljavõtted avaldaja epostile. Samas osaühingu pangakonto väljavõtted on digitaalses vormis. Nende e-postiga saatmine ei ole osaühingu jaoks seega nii koormav kui nende tutvustamine avaldajale osaühingu asukohas. Osaühing ei põhistanud, et avaldajale dokumentide e-postiga edastamine oleks seotud oluliste raskustega. Osaühing peab saatma dokumendid avaldaja e-postile avaldaja taotletud ajal. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel osaühingu kanda. Avaldaja pöördus kohtusse, kuna osaühing keeldus talle kohtuväliselt andmast dokumentidega tutvumiseks võimalust. Avaldus rahuldati. Osaühing põhjustas menetluse. Menetluskulud on õiglane jätta osaühingu kanda. Avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Arvestades menetluse käiku, asja keerukust ja mahtu, on avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud põhjendatud. Avaldaja esindaja ajakulu on 20 tunni 29 minuti ulatuses põhjendatud. Esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Tunnitasu ei ületa sarnastes asjades keskmist advokaadist esindaja tunnitasu. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja kulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada käibemaksuga. Esindajakulud on kokku seega 3498 eurot 46 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Osaühing palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja palub jätta menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Osaühing ole, sh 17. jaanuari 2024. a vastuses, keeldunud avaldajale teabe andmisest ja avaldajale dokumentidega tutvumise võimaldamisest. ÄS § 166 lõikest 2 tulenevalt peab osaühingu juhatusele olema enne teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist selged motiivid, miks osanik soovib teavet saada ja osaühingu dokumentidega tutvuda. Osaühing palus avaldajal seega põhjendatult selgitada, miks avaldaja soovib osaühingu dokumentidega tutvuda. Tegemist ei olnud keeldumisega. Osaühingu tehtud tehingud on 4
majandusaasta aruannetes ja dokumentides kajastatud. Avaldaja on saanud nendega tutvuda. Osaühing ei ole siiski vastu sellele, et avaldaja tutvub osaühingu pangakonto väljavõtetega. Avaldaja keeldus osaühingu pakutud dokumentidega tutvumise viisist. Avaldaja keeldumine on põhjendamatu, kuna osaühingu pakutud viis on seaduslik. Osaühing võib võimaldada dokumentidega tutvumist enda asukohas ega pea võimaldama avaldajal dokumente kopeerida ega all laadida. Avaldaja taotluse rahuldamine ei olnud seega põhjendatud. Maakohus jättis sõltumata asja lahendusest menetluskulud põhjendamatult osaühingu kanda. Menetluskulude osaühingult avaldaja kasuks väljamõistmine on TsMS § 162 lg 4 mõttes osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. ÄS § 166 lg 3 asjades on sõltumata asja lahendusest põhjendatud jätta menetluskulud osaniku kanda. Kuna lahend tehakse osaniku huvides, peab ta TsMS § 172 lg 1 alusel kandma menetluskulud. Menetluskulude osaühingu kanda jätmine on ebaõiglane, kuna osaühing ei keeldunud avaldajale dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Osaühing pakkus menetluse jooksul avaldajale korduvalt ühingu asukohas dokumentidega tutvumise võimalust. Osaühing ei esitanud avaldaja menetluskuludele maakohtus vastuväiteid. Samas avaldaja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Maakohus oleks seega pidanud jätma nimekirja tähelepanuta. Maakohus pidi nagunii kontrollima avaldaja menetluskulude põhjendatust. Avaldaja soovitud andmed kajastavad ajavahemikku, mida puudutavad võimalikud nõuded oleks aegunud. Avalduse eesmärk sai seega olla survestada osaühingu juhatuse liiget ja teist osanikku avaldaja osa välja ostma. Menetluskulude osaühingu kandma jätmine ei ole seega põhjendatud.
5.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud osaühingu kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Osanik ei pea juhatusele põhistama teabega tutvumise soovi. Osanik soovib saada teavet, et olla informeeritud. Osaühingu juhatus saab keelduda teabenõude täitmisest, kui on alust eeldada, et teabe andmine võib tekitada ühingu huvidele olulist kahju. Avaldaja poolt osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvumine ei tekita osaühingule kahju. Osaühing jättis avaldaja kohtueelse teabenõude seega põhjendamatult täitmata. Avaldaja oli sunnitud kohtusse pöörduma. Avaldaja käis menetluse ajal osaühingu asukohas ja palus võimaldada osaühingu pangakontodega tutvumist. Osaühing tutvustas avaldajale enda pangakontosid osaliselt, mitte taotletud ulatuses. Osaühing ei ole maakohtu määruse alusel avaldajale dokumente edastanud, kuigi määrus on selles osas jõustunud. Avaldaja ei saa lugeda keeldunuks teabe saamisest, kuna ei nõustunud teist korda minema osaühingu asukohta pangakontode väljavõtetega tutvuma. Sellist tutvumisviisi prooviti menetluse jooksul, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Avaldaja dokumentidega tutvumise õigust ei ole põhjendatud kitsendada võimalikult ebamugava tutvumisviisiga. Osaühingul on säästlikum ja mugavam täita teabenõue elektrooniliselt. Olukorras, kus osaühing ei vaidlusta maakohtu määrust muus kui menetluskulusid puudutavas osas, on osaühingu vastuväited avalduse rahuldamise kohta asjakohatud. Osaühingult menetluskulude väljamõistmine ei ole TsMS § 162 lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane. Avaldaja soovis tutvuda dokumentidega, milleks tal on seaduse järgi õigus. Avaldaja palus enne kohtusse pöördumist osaühingult võimalust dokumentidega tutvuda ja käis menetluse ajal isegi osaühingu asukohas, et dokumentidega tutvuda, kuid see ei andnud tulemust. Avaldaja menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks avaldaja suhtes seega ebaõiglane. 5
Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja maakohtule tähtaegselt. Kohus andis osaühingule tähtaja vastuväidete esitamiseks, kuid osaühing ei esitanud neid. Avaldaja soovis teada, milline on ühingu rahaline olukord ja kuidas see on kujunenud. Seda kajastavad kõige selgemalt ühingu pangakontod. Avaldaja täpsustas oma teabenõude ajalist eset pärast seda, kui krediidiasutused avaldasid teabe, millal on ühingu pangakontod nende juures avatud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Osaühing vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi üksnes nimetatud ulatuses.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatult osaühingu kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebuse väidetele järgmist.
9.1.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 esimene lause). Samas kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuna tegemist on hagita asjaga, milles osales mitu isikut, oli maakohtul õigus jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud avaldaja asemel osaühingu kanda eeldusel, et see on õiglane. Arvestades TsMS § 172 lg-st 1 kohtule tulenevat diskretsiooniõigust menetluskulude jaotamisel, puudub vajadus kohaldada selle sätte kõrval lisaks TsMS § 162 lõiget 4.
9.2.Osaühing ei vaidlusta maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus kohustas osaühingu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõtetega ajavahemikel 29. juulist 2013 – 31. detsembrini 2016 ning alates 1. jaanuarist 2024 kuni nõude täitmiseni nii, et juhatus edastab pangakonto väljavõtted filtreerimata ja terviklikul kujul avaldaja e-postile 10 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohtu määrus on kaebusega vaidlustamata osas jõustunud (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 ning § 456 lg 4 ja § 463 lg 2) ning ringkonnakohus ei saa seega tuvastada, et osaühingul eelnimetatud kohustust polnud või et osaühing oli sellise kohustuse maakohtu määruse tegemise ajaks täitnud.
9.3.Avaldaja palus enne kohtusse pöördumist osaühingu juhatuselt luba osaühingu pangakontode väljavõtetega tutvumiseks alates 6. aprillist 2009 kuni nõudele vastamiseni (dtl 9). Osaühingu juhatus keeldus loa andmisest (dtl 12–13). Avaldaja kui väikeosanik oli ÄS § 166 lg 3 kohaselt seega sunnitud pöörduma osaühingu pangakontodega tutvumise võimaluse saamiseks kohtusse. Osaühing täitis menetluse kestel avaldaja taotluse osaliselt. Osaühing võimaldas 28. juunil 2024 avaldajal enda asukohas tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega, mis kajastab ajavahemiku 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2023 (dtl 72, 231). Seejuures osaühing ei väitnud enam, et avaldaja peaks oma taotlust täpsustama, nagu ta tegi enne kohtusse pöördumist, kui ta keeldus avaldaja taotluse rahuldamisest (dtl 12 – 13). Samas ei olnud osaühing nõus lubama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega avaldaja soovitud ulatuses, kuna väidetavalt avaldaja piiritles 6
tutvumise vajadust nimetatud perioodiga (dtl 231). Avaldaja algsest teabenõudest (dtl 9), avaldusest (dtl 4–5) ega avaldaja hilisematest seisukohtadest sellist piiritlust ei nähtu. Osaühing väitis hilisemas menetluses aga, et osaühing ikkagi lubab avaldajal tutvuda osaühingu asukohas osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõttega avaldaja poolt soovitud ulatuses (dtl 231, 245). Osaühingul oli seega nii enne avaldusega kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluse ajal võimalus lubada avaldajal ühingu pangakontode väljavõtetega tutvuda, sh enda asukohas, nagu osaühing seda ise soovis. Selliselt oleks osaühing saanud kohtumenetlust kas üldse vältida või vähemalt avaldaja vajalike menetluskulude suurust vähendada. Osaühing aga selliselt ei toiminud.
9.4.Osaühingu väide, et avaldaja kasutas teabenõuet osaühingu teiste osanike survestamiseks, et viimased ostaksid avaldaja osa välja, on põhistamata. Osaühing ei selgita, kuidas teabenõude täitmine võiks põhjustada osaühingule kahju. Osaühing kinnitab, et tema tegevus on olnud seaduslik ja tal ei ole midagi varjata (dtl 288). Osaühingu väidetest ei ole seega aru saada, kuidas teabenõude esitamine ja selle täitmine võiks survestada osaühingu teisi osanikke avaldaja osa välja ostma.
9.5.Avaldaja kitsendas menetluse jooksul oma nõuet ning palus kohustada osaühingut võimaldama avaldajal tutvuda osaühingu AS LHV Pank pangakonto väljavõtetega järgmiste ajavahemike kohta: 29. juulist 2013 – 31. detsembrini 2016 ning 1. jaanuarist 2024 kuni teabenõude täitmiseni. Pankade vastustest maakohtu järelepärimisele selgus, et osaühingul on taotluses märgitud ajavahemikul olnud pangakontod järgmistes pankades: alates 29. juulist 2013 AS-is LHV Pank ja alates 6. juunist 2009 kuni 16. augustini 2024 AS-is SEB Pank. Osaühing võimaldas menetluse jooksul avaldajal tutvuda osaühingu AS-i LHV Pank pangakonto väljavõttega, mis kajastab ajavahemikku 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2023. AS SEB Pank lisas maakohtu päringu vastusele ekslikult ka osaühingu AS SEB Pank pangakonto väljavõtte ajavahemiku 6. juuni 2009 kuni 16. august 2024 kohta. Avaldaja kitsendas oma nõuet seega lähtuvalt selles, millised osaühingu pangakontode väljavõtted said avaldajale teatavaks lähtuvalt osaühingu tegevusest või AS SEB Pank vastusest. Avaldaja ei loobunud oma taotlusest seega endast tulenevatel põhjustel.
9.6.Arvestades eeltoodud asjaolusid, jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 teise aluse alusel menetluskulud põhjendatult osaühingu kanda.
10.Avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Maakohus andis 16. detsembri 2024. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja 21 päeva kirja kättetoimetamisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus märkis lisaks, et menetlusosalisel on teise menetlusosalise menetluskulude kohta võimalik arvamust avaldada seitsme päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest. Avaldaja sai kohtu 16. detsembri 2024. a kirja kätte
2.jaanuaril 2025, osaühing 16. detsembril 2024. Avaldaja pidi enda menetluskulude nimekirja esitama seega 23. jaanuaril 2025. Avaldaja tegi seda. Osaühing sai avaldaja menetluskulude nimekirja kätte 24. jaanuaril 2025. Osaühing ei esitanud avaldaja menetluskulude nimekirja kohta arvamust talle selleks antud tähtaja jooksul.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud osaühingu kanda (TsMS § 171 lg 1).
12.Osaühing vaidlustab määruskaebuses menetluskulude jaotust. Ta soovib, et avaldaja menetluskulud jääksid avaldaja enda kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitada üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. See norm aga ei piira menetluskulude jaotuse vaidlustamisel tekkinud menetluskulude hüvitamist. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi avaldaja lepingulise esindaja kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja 7
esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi 14 minutit. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga. Avaldaja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta ei ületa sarnastes asjades vandeadvokaadist esindajale makstavat tasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja kulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada käibemaksuga. Esindajakulud on kokku seega 552 eurot 25 senti [(3 tundi 14 minutit × 140 eurot) + käibemaks 22%]. Käibemaksuseaduse § 15 lg 1 järgi oli määruskaebuse vastuse koostamise ajal käibemaksumäär 22% maksustatavast väärtusest. Ringkonnakohus märgib avaldaja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.