2-21-122072/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

9.Toimetada kostjale S. K. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

9.Kohus leiab, et hagi ei ole hagis esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud kahju hüvitise 30,00 euro nõude osas. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, kuna hageja enda põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine; sellega tekkis hagejal kahju summas 30,00 eurot. Esitatud asjaoludest ei saa järeldada inkassomenetlusega hagejale 30,00 euro suuruse kahju tekkimist. VÕS § 1132 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise kohustuse tekkimise aluse (meeldetuletuskirjade saatmine) ja piirmäärad, kui võlgnikuks on tarbija. VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt. Nimetatud sätte lõige 2 seab piirid lepingu lõppemise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kusjuures vastavad sissenõudmiskulud peavad olema ka reaalselt kantud ning võlausaldaja peab neid tõendama. VÕS § 1132 lg 4 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Seega võib viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel. Hageja väited võla kohtuväliselt sissenõudmiseks käsunduslepingu sõlmimise kohta on üldsõnalised. Hagiavalduses ei ole nimetatud, kellele konkreetselt võla sissenõudmise käsund anti ning milliseid toiminguid käsundisaaja on võla sissenõudmiseks teinud. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud asjaolu, et tema ise on saatnud kostjale VÕS § 1132 lg-s 2 nimetatud meeldetuletuskirju, mistõttu ei ole kohtul võimalik hageja kahju hüvitamise nõudena esitatud nõuet ümber kvalifitseerida ja rahuldada sissenõudmiskulude hüvitamise nõudena. Kohus võimaldas hagejal soovi korral kahju kandmist tõendada ning andis 08.11.2021 määrusega tähtaja kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja vastavate tõendite nimetamiseks/esitamiseks. Hageja kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid kohtule esitanud ei ole. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 30,00 eurot.