OMEGA INVEST OÜ hagi S. K. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
240,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), esindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: S. K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris puudub, elukoht hagiavalduses xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S. K. H.lt (H.) OMEGA INVEST OÜ kasuks Coop Finants AS-i ja kostja vahel 19.08.2019 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT00000120174 tulenev võlgnevus summas 210,67 eurot (millest 168,95 eurot põhivõlgnevus ja 41,72 eurot viivis perioodi eest 30.06.2020 kuni 22.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis, arvestatuna põhivõlalt 0,055% päevas).
3.Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ hagi S. K. H. vastu kahju hüvitamiseks summas 30,00 eurot.
TsMS § 163 lg 1 alusel jätta S. K. H. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 75,00 eurot, hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 87,53%.
5.Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 277,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv, 200,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
6.Mõista S. K. H.lt (H.) OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 250,06 eurot (riigilõiv 75,00 eurot, esindaja kuludest 175,06 eurot).
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on S. K. H. kohustatud tasuma OMEGA INVEST OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-21-122072
9.Toimetada kostjale S. K. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 01.12.2021 määrusega võttis menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi S. K. H. vastu põhivõla 168,95 eurot, viivise 41,72 eurot ja kahju 30 eurot väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 16.12.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 31.12.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 14.01.2022 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122072
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt 19.08.2019 on S. K. H. sõlminud Coop Finants AS-ga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000120174, mille alusel sai kostja kasutada ostulimiiti 300 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,90% aastas ning tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, mistõttu Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 29.06.2020 ning teavitas nõude loovutamisest Omega Invest OÜ-le.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 168,95 eurot, viivise 41,72 eurot ja kahju 30 eurot. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 195 lg 1, § 396 lg 1, § 127 lg, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 300,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3 tundi, tunnihind 100,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Pooltevaheline lepingust tulenev õigussuhe on kvalifitseeritav laenulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja Coop Finants AS-iga sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122072 Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 168,95 eurot.
8.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,055% põhivõlalt päevas. Hageja palub välja mõista viivise summas 41,72 eurot. Hageja on arvestanud viivist 0,055% põhivõlast päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2020 kuni käesoleva hagi esitamiseni 22.09.2021. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summas 41,72 eurot.
9.Kohus leiab, et hagi ei ole hagis esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud kahju hüvitise 30,00 euro nõude osas. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, kuna hageja enda põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine; sellega tekkis hagejal kahju summas 30,00 eurot. Esitatud asjaoludest ei saa järeldada inkassomenetlusega hagejale 30,00 euro suuruse kahju tekkimist. VÕS § 1132 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise kohustuse tekkimise aluse (meeldetuletuskirjade saatmine) ja piirmäärad, kui võlgnikuks on tarbija. VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt. Nimetatud sätte lõige 2 seab piirid lepingu lõppemise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kusjuures vastavad sissenõudmiskulud peavad olema ka reaalselt kantud ning võlausaldaja peab neid tõendama. VÕS § 1132 lg 4 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Seega võib viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist nõuda üksnes erandlikel asjaoludel. Hageja väited võla kohtuväliselt sissenõudmiseks käsunduslepingu sõlmimise kohta on üldsõnalised. Hagiavalduses ei ole nimetatud, kellele konkreetselt võla sissenõudmise käsund anti ning milliseid toiminguid käsundisaaja on võla sissenõudmiseks teinud. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud asjaolu, et tema ise on saatnud kostjale VÕS § 1132 lg-s 2 nimetatud meeldetuletuskirju, mistõttu ei ole kohtul võimalik hageja kahju hüvitamise nõudena esitatud nõuet ümber kvalifitseerida ja rahuldada sissenõudmiskulude hüvitamise nõudena. Kohus võimaldas hagejal soovi korral kahju kandmist tõendada ning andis 08.11.2021 määrusega tähtaja kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja vastavate tõendite nimetamiseks/esitamiseks. Hageja kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid kohtule esitanud ei ole. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 30,00 eurot.
10.Kohus siinkohal märgib, et hageja väide, et tema põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine (ehk inkassoteenus), ilmselgelt tõele ei vasta. Äriregistri andmetel on nii hageja põhitegevusalaks kui statistiliseks tegevusalaks just inkassoteenus ja krediidiinfo (EMTAK kood 82911 (EMTAK 2008) NACE kood 82.91). Tegevusala määramise selgituse kohaselt: „Juriidiline isik, kes peab registrile esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122072 aruandes ega saa teatada eraldi nende muutumisest. Äriühingu põhitegevusala määratakse automaatselt vastavalt aruandes sisestatud müügitulule.“ See tähendab, et hageja on majandusaasta aruandes enda põhitegevusalana näidanud just inkassoteenuse osutamise. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 328 lg 1 näeb ette, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et kohus hagi osaliselt rahuldamata jätmisel ei tugine eäriregistrist kontrollitud andmetele ega hageja poolt eksitavate andmete esitamisele. Hagi osaliselt rahuldamata jätmise aluseks on see, et hageja ei ole kahju tekkist asjaoludega õiguslikult põhjendanud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus vabalt otsustada, kas teeb võla sissenõudmise toimingud oma palgaliste töötajate kaudu või ostab teenuse sisse, kuid kuna VÕS § 1132 lg 2 annab võlausaldajale õiguse nõuda lepingu lõppemise järel võla kohtueelselt sissenõudmisega tekkinud kulude hüvitamist, ei tähenda käsunduslepingu sõlmimine automaatselt hagejale kahju tekkimist.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu 75,00 eurot täies ulatuses. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. Praeguses asjas tulnuks hagejal samas summas riigilõivu tasuda ka siis, kui hageja oleks hagiavalduses kohe esitanud üksnes rahuldatud nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 87,53% ulatuses, samas ulatuses kohus jätab kostja kanda hageja õigusabikulusid. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
13.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 100,00 eurot, kokku 300,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamine 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-122072 Hagimenetluses hageja esindaja koostas ja esitas kohtule üksnes hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt tähendab varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta arvaandmete lisamist. Tunnitasumäär 100,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 200,00 eurot (ilma käibemaksuta).
14.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 275,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv, 200,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
15.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 250,06 eurot (75,00 eurot riigilõiv ja 175,06 eurot, mis on 87,53% suurune osa lepingulise esindaja kuludest).
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.