Võlaõigus › Kompromissilepingud

Toimetada J Hle tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-102939 OÜ PlusPlus Capital AS hagi J H vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Täituri vahendusel ei ole materjale kätte õnnestunud kostjale toimetada. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte kuupäeval dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded kuupäeval (TsMS § 317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus kuupäeval. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi asjaolud ja nõue on järgmised:

2 (2)

2-21-102939 Kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping/võlatunnistus nr xxx, 19.02.2019.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Väikelaenuleping Nr. 1052141, 29.07.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 775,83 € ja viivised summas 257,18 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 € ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 1032,01 € (775,83 € + 256,18 €). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 10,00 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.04.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 1042,01 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.04.2019, 06.01.2020 ja 11.11.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35,00 €. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 775,83 €, 2) Lepingu sõlmimise tasu: 10,00 eurot 3) Kompromissisumma viivised: 256,18 € 4) Viivised: 356,11 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja lepingust xxx, 19.02.2019.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 1042,01 € s.h põhinõue 775,83 €, enne 19.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 256,18 € ja lepingu sõlmimise tasu 10,00 €, viivised põhinõudelt 775,83 € alates 11.04.2019 kuni 14.05.2021 summas 356,11 € ja sissenõudekulu 35,00 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 775,83 € alates 15.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; ning tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 225 € ja õigusabikulu summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 18.05.2021, mille järgi on kostja kohustatud vastama hagile kirjalikult 10 päeva jooksul ja teatama, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud, kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid, esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks, kas ta soovib esitada vastuhagi, kuidas tuleb kostja arvates jaotada meneltuskulud, kas asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, lisaks ütleb teatada kohtule oma sidevahendid, kontaktandmed. Kohus hoiatas, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel 3 (2)

2-21-102939 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. riigilõiv summas 225 € ja õigusabikulu summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.