Hageja: Swedbank AS; registrikood 10060701; asukoht Liivalaia tn 8, Tallinn, 15040, Harju maakond. Hageja esindaja: K.R. e-post XXX Kostja: O.A, isikukood XXX, elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Swedbank AS hagi O.A. väljamõistmiseks.
vastu võla
2.Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja:
2.1.139 eurot 78 senti (sh põhivõlg 70 eurot 89 senti, intress 59 eurot 20 senti ja viivis alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 9 eurot 69 senti);
2.2.viivis põhivõlalt 70 eurolt 89 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 70 euro 89 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja:
3.1.2315 eurot 64 senti (sh põhivõlg 1674 eurot 67 senti, intress 106 eurot 22 senti ja viivis alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 534 eurot 75 senti);
3.2.viivis põhivõlalt 1674 eurolt 67 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 1674 euro 67 sendi tasumiseni määras 20% aastas.
4.Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX alusel välja:
4.1.2400 eurot 31 senti (sealhulgas põhivõlg 1999 eurot 23 senti, intress 109 eurot 89 senti, kindlustusmaksed 36 eurot ja viivis alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 255 eurot 19 senti);
4.2.viivis põhivõlalt 1999 eurolt 23 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 1999 euro 23 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta Swedbank AS hagi O.A. vastu rahuldamata osas, milles Swedbank AS palub mõista O.A. Swedbank AS kasuks välja:
5.1.laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla suuremas summas kui 70 eurot 89 senti, viivise alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 suuremas summas kui 9 eurot 69 senti ja viivise suuremalt põhivõlalt kui 70 eurolt 89 sendilt alates
25.novembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni suuremas määras kui võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
5.2.laenulepingust nr XXX tuleneva viivise alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 suuremas summas kui 534 eurot 75 senti;
5.3.eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tuleneva viivise alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 suuremas summas kui 255 eurot 19 senti.
7.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta riigilõivust 425 eurot O.A. kanda ja ülejäänud osa Swedbank AS kanda. Jätta ülejäänud menetluskuludest 64% O.A. kanda ja 36% Swedbank AS kanda.
9.Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks välja menetluskulu 425 eurot.
10.Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Määrata kindlaks, et O.A. l ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Swedbank AS (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O.A. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: • laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2914 eurot 18 senti, millest põhiosa on 2428 eurot 73 senti, intress 59 eurot 20 senti ja viivis 426 eurot 25 senti, ning viivis põhinõudelt (2428 eurolt 73 sendilt) alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 11% aastas; • laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2329 eurot 24 senti, millest põhiosa on 1674 eurot 67 senti, intress 106 eurot 22 senti ja viivis 548 eurot 35 senti, ning viivis põhinõudelt (1674 eurolt 67 sendilt) alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 20% aastas; • eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2401 eurot 20 senti, millest põhiosa on 1999 eurot 23 senti, intress 109 eurot 89 senti, kindlustusvõlgnevus 36 eurot ja viivis 256 eurot 8 senti, ning viivis alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Hageja andis kostjale lepingu nr XXX alusel laenu 5200 eurot. Intress oli 11% aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 16. novembril 2021. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad. Viimati sõlmitud lepingu lisas leppisid pooled kokku kehtestada leping nr XXX uues sõnastuses. Lepingu nr XXX lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 2630 eurot 25 senti intressimääraga 11% aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 28. veebruar 2022. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Hageja andis lepingu nr XXX alusel kostjale laenu 3000 eurot. Intress oli 20% aastas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 16. jaanuar 2022. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad. Viimati sõlmitud lisaga leppisid pooled kokku kehtestada leping nr XXX uues sõnastuses. Lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 1776 eurot 46 senti, intress 20% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 30. aprill 2022. Kostja kohustus lepingute nr XXX ja XXX kohaselt tagama igakuiselt tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid makseid debiteerida. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol oleks intressi tasumiseks piisav summa. Hagejal on tüüptingimuste p 11.1.4. järgi õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täitnud kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Hagejal on tüüptingimuste p 11.1.1. järgi õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste
lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, ka juhul, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist. Kuna kostja ei täitnud lepingutest nr XXX ja XXX ja teistest sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 3. aprillil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuste tasumata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi täiendava tähtaja jooksul. Hageja luges sellest tulenevalt lepingud nr XXX ja XXX ülesöelduks 21. aprillil 2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostjal tekkis lepingu nr XXX alusel põhivõlg alates 31. märtsist 2020. Lepingu nr XXX ülesütlemise ajaks oli põhivõlg 70 eurot 89 senti. Lepingu nr XXX ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 2357 eurot 84 senti. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlg on hagi esitamise seisuga 2428 eurot 73 senti. Kostjal on lepingu nr XXX alusel tasumata intress alates 29. veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 59 eurot 20 senti. Lepingu nr XXX alusel tekkis põhivõlg alates 31. märtsist 2020. Lepingu nr XXX ülesütlemise ajaks oli põhivõlg 51 eurot 33 senti. Lepingu nr XXX ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk 1623 eurot 34 senti. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlg on seega 1674 eurot 67 senti. Kostjal on lepingu nr XXX alusel tasumata intress alates 31. jaanuarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 106 eurot 22 senti. Hagejal on tüüptingimuste p 8.1 järgi õigus juhul, kui arvelduskontol ei olnud laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras. Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. jaanuarist 2020 summalt 88 eurot 32 senti, 4. veebruarist 2020 – 7. veebruarini 2020 summalt 73 eurot 74 senti, alates 29. veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020 summalt 91 eurot 74 senti, alates 31. märtsist 2020 summalt 91 eurot 11 senti, alates
2.aprillist 2020 summalt 82 eurot 9 senti, alates 9. aprillist 2020 summalt 73 eurot 59 senti, alates 16. aprillist 2020 summalt 70 eurot 89 senti ning alates 21. aprillist 2020 summalt 2428 eurot 73 senti määras 11% aastas. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 426 eurot 25 senti. Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. jaanuarist 2020 – 7. veebruarini 2020 summalt 49 eurot 47 senti, alates 29. veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020 summalt 52 eurot 32 senti, alates 31. märtsist 2020 summalt 51 eurot 33 senti ning alates 21. aprillist 2020 summalt 1674 eurot 67 senti 20% aastas. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 548 eurot 35 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. veebruaril 2017 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot. Intress oli 20% aastas. Hageja krediteeris lepingu XXX punkti 6.1 kohaselt krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamise või lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu XXX punkti 6.3 järgi maksma hagejale intressi
kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve. Hageja arvestas lepingu XXX p 6.6 järgi kasutatud krediidilimiidi eest intressi igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, so iga kuu 14. kuupäeval. Kostja kohustus tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu XXX p-d 6.8 ja 6.9). Krediitkaardi kindlustuse poliisi nr XXX punkti 1 kohaselt debiteeris hageja maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud arvelduskontol. Hagejal on lepingu nr XXX tingimuste punkti 12.4 kohaselt õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda. Mõjuv põhjus on üldtingimuste punkt 9.2.9 järgi see, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Kuna kostja ei täitnud kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, saatis hageja 3. aprillil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Hageja ütles lepingu nr XXX 21. aprillil 2020 üles, mille tulemusena muutus nõue sissenõutavaks. Lepingust nr XXX tulenev võlg on 25. novembri 2021 seisuga 2401 eurot 20 senti. Kostja kasutuses on krediidilimiit 1999 eurot 49 senti. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21. aprillil 2020 kokku 109 eurot 89 senti. Kostjal on tasumata kindlustusmaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21. aprillil 2020 kokku 36 eurot. Kostja kohustus lepingu nr XXX kohaselt maksma juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on EKP intress + 8% aastas. Hageja arvestab lepingu nr XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. aprillist 2020 summalt 1999 eurot 49 senti. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 256 eurot 8 senti.
2.Tartu Maakohus võttis 26. novembril 2021 hagi menetlusse ja andis kostjale vastamiseks tähtaja. Tartu Maakohtu 26. novembri 2021 määrus ja hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 18. detsembril 2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte
18.detsembril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus lahendab TsMS § 407 lg 1 ja 5 alusel asja tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX . Hageja andis kostjale lepingu nr XXX alusel laenu 5200 eurot. Intress oli 11% aastas. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad. Pooled leppisid viimati sõlmitud lepingu nr XXX lisas kokku, et kasutuses olev laenusumma on 2630 eurot 25 senti, intress 11% aastas ja laenu tagastamise tähtaeg 28. veebruar 2022. Hageja andis lepingu nr XXX alusel kostjale laenu 3000 eurot. Intress oli 20% aastas. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad. Pooled leppisid viimati sõlmitud lepingu nr XXX lisas kokku, et laenusumma on 1776 eurot 46 senti, intress 20% aastas ja laenu tagastamise tähtaeg 30. aprill 2022. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud nr XXX ja nr XXX on eeltoodust tulenevalt VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepingud.
5.Hagiavalduse kohaselt on hagejal tüüptingimuste p 11.1.4. järgi õigus leping nr XXX üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täitnud kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. VÕS § 416 lg 1 näeb aga ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg 1 sätestab seega, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme sellest lepingust, mida tahetakse üles öelda, tuleneva üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg 1 ei näe ette võimalust öelda tarbijakrediidileping üles seetõttu, et tarbijal on tekkinud krediidiandja ees võlgnevus mõnest muust krediidiandja ja tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Tüüptingimus, mis võimaldab öelda tarbijakrediidilepingu üles muuhulgas juhul, kui tarbija ei ole täitnud kohaselt teistest hagejaga ja/või hagejaga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi, kaldub VÕS § 416 lõikes 1 sätestatust seega tarbija kahjuks kõrvale. Tegemist on seetõttu VÕS § 421 alusel tühise tüüptingimusega. Leping nr XXX saab olla seega üles öeldud juhul, kui on täidetud VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eeldused ning kui lepingu ülesütlemise kohta on edastatud kostjale lepingu ülesütlemise tahteavaldus.
5.1.Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu nr XXX kohaselt tagama igakuiselt tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid makseid debiteerida. Hagiavalduses märgitud viivise arvestusest nähtub, et kostja hilines lepingust nr XXX tulenevate jaanuari ja veebruari 2020 põhiosamaksete tasumisega, kuid maksis need siiski järgneval kuul ära. Kostjal tekkis lepingu nr XXX alusel põhivõlg seega alates 31. märtsist 2020. Kostjal on lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates
29.veebruarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva märtsi 2020 laenu põhiosamaksega ning veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt oli kostja lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal seega võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva kahe järjestikuse osamaksega. Leping nr XXX ei ole seega VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eelduseid järgides
üles öeldud. Kuna lepingu nr XXX ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, ei saa lugeda lepingut nr XXX üles öelduks. Kuna leping nr XXX ei ole üles öeldud, ei vabanenud pooled VÕS § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ning lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3, § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.
6.Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates 31. märtsist 2020 kuni 21. aprillini 2020 tasumata lepingust nr XXX tulenevad laenu osamaksed 70 eurot 89 senti. Kostjal on alates
29.veebruarist 2020 kuni 21. aprillini 2020 tasumata ka lepingust nr XXX tulenevad intressimaksed 59 eurot 20 senti. Need nõuded on lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud. Need tuleb TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada.
6.1.Hagiavalduse kohaselt viivitas kostja järgnevate lepingust nr XXX tulenevate põhiosamaksete tasumisega: põhiosamakse 88 eurot 32 senti alates 31. jaanuarist 2020 kuni
3.veebruarini 2020, põhiosamakse 73 eurot 74 senti alates 4. veebruarist 2020 kuni
7.veebruarini 2020, põhiosamakse 91 eurot 74 senti alates 29. veebruarist 2020 kuni
6.märtsini 2020, põhiosamakse 91 eurot 11 senti alates 31. märtsist 2020 kuni 1. aprillini 2020, põhiosamakse 82 eurot 9 senti alates 2. aprillist 2020 kuni 8. aprillini 2020, põhiosamakse 73 eurot 59 senti alates 9. aprillist 2020 kuni 15. aprillini 2020, põhiosamakse 70 eurot 89 senti alates 16. aprillist 2020 kuni 20. aprillini 2020. Hageja viivisenõue tuleb nimetatud summadelt ja nimetatud ajavahemike eest lepingu XXX ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada kokku summas 64 senti. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX kehtivuse ajal lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist suuremas ulatuses kui VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Lepingu nr XXX tuleneva põhiosamakse 70 euro 89 sendi tasumisega viivitamise eest tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seega mõista välja viivis alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 9 eurot 5 senti ning alates 25. novembrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.2.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutus summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX ülesütlemisega. Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendada hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest. Olukorras, kus hagiavalduses on asjaolud selgelt välja toodud, ei ole kohtul kohustust hagejale selgitada, et hagiavalduses märgitud asjaoludel ei ole hageja nõude rahuldamine osaliselt õiguslikult põhjendatud, kuid kui hageja esitaks teistsuguse nõude teistsugudel asjaoludel (nt tugineks lepingust nr XXX tulenevate osamaksete sissenõutavaks muutumisele osamakse tasumise tähtaja möödumise tõttu), oleks võimalik seda nõuet rahuldada. Seda eriti olukorras, kus hageja on olnud nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus on asja lahendamisel seega seotud hageja väitega, et lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutus summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX ülesütlemisega, ega saa omal algatusel hakata hagi alust muutma ja tuvastama iga osamakse suurust ja sissenõutavaks muutumise asjaolusid. Kohus tuvastas ülal, et lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3, § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu 21. aprillil 2020 summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks. Hageja lepingust nr XXX tulenev põhinõue tuleb jätta VÕS § 416 lg 1, § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel 2357 euro 84 sendi ulatuses seega rahuldamata. Sellelt nõudelt alates 21. aprillist 2020 arvestatud viivise nõue tuleb jätta VÕS § 113 lg 1 alusel samuti rahuldamata.
7.Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu nr XXX kohaselt tagama igakuiselt tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid makseid debiteerida. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal lepingu nr XXX alusel põhivõlg alates 31. märtsist 2020 ja intressivõlg alates 31. jaanuarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva märtsi 2020 laenu põhiosamaksega ning jaanuari, veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Kostja oli lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal seega võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva kolme järjestikuse osamaksega. Hageja saatis kostjale
3.aprillil 2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 järgi seega õigus öelda leping nr XXX 21. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on nõuetekohaselt üles öeldud, vabanesid pooled VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus muutus VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr XXX alusel tasumata põhiosamakseid summas 1674 eurot 67 senti. See nõue tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates 31. jaanuarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21. aprillil 2020 kokku 106 eurot 22 senti. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 106 eurot 22 senti. See nõue tuleb rahuldada. Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. jaanuarist 2020 – 7. veebruarini 2020 summalt 49 eurot 47 senti, alates 29. veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020 summalt 52 eurot 32 senti, alates 31. märtsist 2020 – 20. aprillini 2020 summalt 51 eurot 33 senti ning alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summalt 1674 eurot 67 senti 20% aastas. Hageja võib nõuda lepingu nr XXX , hageja hinnakirja ja VÕS § 113 lg 1 järgi 24. novembri 2021 seisuga kostjalt viivist summas 534 eurot 75 senti (0,09 + 0,08 + 0,24 + 534,34) ja alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 1674 euro 67 sendi tasumiseni määras 20% aastas. Hageja viivise nõue tuleb jätta ülejäänud osas rahuldamata.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. veebruaril 2017 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu XXX , mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot. Intress oli 20% aastas. Hageja krediteeris lepingu XXX punkti 6.1 kohaselt krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamise või lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu XXX punkt 6.3 järgi maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 14. kuupäeval. Kostja kohustus lepingu XXX p 6.9 järgi tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Hagiavaldusest nähtuvalt ei olnud kostjal lepingu nr XXX kehtivuse ajal kohustust tasuda krediidi osamakseid, st tegemist ei ole osadena tagastatava krediidiga. Kostja kohustus tasuma üksnes intressi osamakseid. Lepingu nr XXX ülesütlemisele ei kohaldu seega VÕS §-s 416 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 p 2 järgi krediidilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda krediidi tagastamist, kui krediidisaaja ei täida kohustust maksta intressi. Krediidiandja peab VÕS § 196 lg 2 järgi siiski andma enne lepingu ülesütlemist krediidisaajale mõistliku tähtaja intressi maksmise kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning saab alles selle edutul möödumisel lepingu üles öelda.
Kostjal on tasumata intressimaksed alates 14. veebruarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Hageja saatis kostjale 3. aprillil 2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 401 lg 3, § 399 lg 1 p 2 ja § 196 lg 2 järgi seega õigus öelda leping nr XXX 21. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on nõuetekohaselt üles öeldud, vabanesid pooled VÕS § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX tulenev krediidisumma tagastamise kohustus muutus VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr XXX alusel krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamist. See nõue tuleb rahuldada. Kostja kohustus lepingu nr XXX alusel tasuma intressi 20% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni 21. aprillini 2020 kokku 109 eurot 89 senti. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 109 eurot 89 senti. Krediitkaardi kindlustuse poliisi nr XXX punkti 1 kohaselt debiteeris hageja maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud arvelduskontol. Kostjal on tasumata kindlustusmaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni 21. aprillil 2020 kokku 36 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt krediitkaardi kindlustuslepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel kindlustusmaksete tasumist summas 36 eurot. Krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamise kohustus muutus lepingu ülesütlemisega
21.aprillil 2020 sissenõutavaks. Hageja võib nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamisega viivitamise eest viivist seega alates
21.aprillist 2021 kuni 24. novembrini 2021 summas 255 eurot 19 senti ja alates
25.novembrist 2021 kuni krediidisumma tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kohus rahuldas hagi osaliselt, so ligikaudu 64% ulatuses. Hageja oleks pidanud tasuma rahuldatud nõudeosalt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi riigilõivu 425 eurot. Hagiavalduse eest tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega 425 euro ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 64% ulatuses kostja kandaja ja 36% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot. Kuna 425 eurot riigilõivust jäi kostja kanda, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vastanud hagile ega osalenud menetluses. Kostjal ei saa seega olla tekkinud TsMS § 174 lg 1 mõttes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.