Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu põhivõla 1200 euro, viivise 79,57 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja alates 12.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks Harju Maakohtu 20.09.2021 otsus (otsuse tegemise aeg tuvastatud kohtuniku allkirja andmise aja järgi)
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS Air Baltic Corporation apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 1 495,57 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja: Flagito OÜ (14275048, Tähe 34, Tallinn, Harju maakond, 11619, e-post [email protected]), esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul
Menetluse liik
ja
Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752, Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti Vabariik, e-post [email protected]; [email protected]), esindajad vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken Kaarel Gross Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.09.2021 otsuse peale.
Jätta ringkonnakohtus kantud Air Baltic Corporation AS menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.11.01.2021 esitas Flagito OÜ Harju Maakohtusse hagi Air Baltic Corporation AS vastu põhivõla 1200 euro, viivise 79,57 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja alates 12.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks.
2.Reisijate X-l ja C-l oli kinnitatud broneering LXW6OW Air Baltic Corporation AS 12.02.2020 lendudele BT362 Tallinn-Riia ja BT677 Riia-Malaga. Lend BT677 hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. 07.03.2020 loovutasid reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le. 13.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijate X-le ja C-le hüvitise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus) alusel summas 400 eurot ühe reisija kohta, kokku 800 eurot. Hageja pöördumine registreeriti numbriga 242650. 19.03.2020 esitatud vastuses keeldus kostja hagejale hüvitise tasumisest, viidates lennu hilinemise põhjusena tootmisdefektile.
3.Reisija Q-l oli kinnitatud broneering QKQCUN kostja 12.02.2020 lendudele BT362 Tallinn-Riia ja BT677 Riia-Malaga. Lend BT677 hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. 12.03.2020 loovutas reisija oma nõuded hagejale. 15.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisija Q-le hüvitise määruse alusel summas 400 eurot. Hageja pöördumine registreeriti numbriga 243035. 19.03.2020 kostja keeldus hüvitist maksmast, viidates lennu hilinemise põhjusena tootmisdefektile. Kostja ei ole tänaseni reisijatele või hagejale nõuet tasunud. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu ning on seisukohal, et kostjal puudub kohustus maksta reisijale mistahes hüvitist. Antud juhul oli tegemist mootori tüüpveaga ehk tootmisdefektiga ning mootoririkke vältimine ei olnud kuidagi kostja kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt oli lennu hilinemine põhjustatud erakorralisest asjaolust, mida kostja ei saanud kuidagi vältida.
5.Kostja võttis kasutusele kõik vajalik meetmed, tagamaks et reisijad jõuaks võimalikult kiiresti soovitud sihtkohta. Maakohtu otsus
6.Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Pooltel ei ole vaidlust selles, et reisijatel X ja C oli kinnitatud broneering LXW6OW Air Baltic Corporation AS 12.02.2020 lendudele BT362 Tallinn-Riia ja BT677 Riia-Malaga. Lend BT677 hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. Reisijal Q oli kinnitatud broneering QKQCUN kostja 12.02.2020 lendudele BT362 Tallinn-Riia ja BT677 Riia-Malaga. Lend BT677 hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. Ka puudub vaidlus, et reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale.
2(5)
7.Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tekkinud hüvitise maksmise kohustus seoses lendude hilinemisega enam kui 3 tundi. Kostja on seisukohal, et lennu BT677 hilinemise põhjuseks olid erakorralised asjaolud, mis vabastavad lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustusest.
8.Kostja vastuväitel põhjustas lennu hilinemise erakorraline asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Kostja väitel lennu BT677 ajal avastati lennukil vasakpoolse mootori rike, mis takistas lennu jätkamist, mistõttu tuli lennukil teha vahemaandumine Bordeaux lennujaamas. Tegemist oli mootori tüüpveaga ehk tootmisdefektiga ning mootoririkke vältimine ei olnud kuidagi kostja kontrolli all.
9.Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et konkreetne lend hilines tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud kostja ära hoida. Kostja esitatud lennuki tehnokaardi kohaselt lennu BT677 ajal avastati lennukil vasakpoolse mootori rike, mis takistas lennu jätkamist, mistõttu tuli lennukil teha vahemaandumine Bordeaux lennujaamas. 12.02.2021 lennu numbriga 677 (Flight No) seotud kaebuse nr 00113 (SEQ. No) juures on mh kommentaar „L ENG FAIL“ (left engine fail) ehk lennuki vasakpoolse mootori rike. Kostja esitatud Airbus 12.02.2020 teade, et antud juhul oli tegemist mootori tüüpveaga, mis vastas varasematele sellistele juhtumitele, mis seonduvad mootori rootori madalsurvekompressori rikkega, ei tõenda, et tegemist oli erakorralise asjaoluga määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Euroopa Kohtu lahendi C832/18 kohaselt ei kujuta endast erakorralist asjaolu lennuki teatavate osade enneaegne või isegi ootamatu rike, kuivõrd see on põhimõtteliselt olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et madalrõhukompressori rike ei olnud kõrvaldatav ning lennukit ei olnud võimalik kasutada pärast täiendava hoolduse läbiviimist. Kostja vastuväitel ei olnud riket võimalik parandada nõutava aja jooksul. Seega saab kostja vastuväitest järeldada, et tegemist oli hoolduse käigus kõrvaldatava rikkega, mis ei ole aga erakorraline asjaolu määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Kostja teatas enne lennu BT677 toimumist 16.10.2019 ERR portaali artiklis, et Air Balticu kasutuses olevatel Airbus A220 lennukitel kasutatakse Pratt & Whitney PW1500G tüüpi mootorit ning tootja kinnitusel vastavad mootorid jätkuvalt kõigile lennukõlblikkuse nõuetele. Seega kinnitas kostja, et puudub põhjus Airbus A220 tüüpi lennukitega lendamist peatada. Samas oli kostjale 2019 teada, et Airbus A220 lennuki mootoril võib esineda rike, mis vajab täiendava hoolduse läbiviimist. Seega oli väidetava defekti esinemine kostjale teada juba enam kui 4 kuud enne lennu BT677 toimumist, mistõttu ei olnud tegemist kostja jaoks ettenägematu ning erakorralise asjaoluga. Kostja oleks saanud kõiki meetmeid kasutusele võttes lennu hilinemist vältida, muuhulgas kasutada lennu opereerimiseks teist tüüpi lennukeid. Seega ei saa sellist tehnilist riket nagu kostjal esines, Euroopa Kohtu lahendi C-832/18 kohaselt käsitleda erakorralise asjaoluna.
10.Määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kuna kohus tuvastas eespool, et hilinemise ei põhjustanud erakorralised asjaolud, siis esineb eeldus hüvitise maksmiseks ja kohus ei pea vajalikuks hinnata, kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Alus hüvitise maksmisest keelduda esineks vaid mõlema eelduse olemasolul. Seega kuulub hagejale hüvitamisele 1200 eurot.
3(5)
11.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
14.Maakohtu menetlemise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 11.01.2021.a esitatud hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 1200 euro, viivise 79,57 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja alates 12.01.2021 ning viivise tasumist hagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulude jaotust või menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 637 lg 21 järgi on õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (Riigikohtu lahend 2-20-14547).
15.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on otsuse põhjenduste kohaselt igakülgselt põhjalikult poolte esitatud väiteid ja tõendeid kaalunud. Apellatsioonkaebuses toob apellant esile, et maakohus viitas ebaõigesti Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-257/14, kuivõrd käesoleval juhul oli lennukitootja avaldanud teate, et viga puudutab kõiki sama mootoriga lennukeid. Ringkonnakohus ei jaga apellandi väidet maakohtu eksimuse kohta. Apellandi viidatud tõend (tlk 48-49) ei väljenda lennukitootja seisukohta, et viga puudutab kõik sama mootoriga lennukeid, nimetatud tõendis avaldatakse andmed konkreetse juhtumi kohta.
4(5)
17.Sarnases asjas on samade poolte vahel juba toimunud kohtumenetlus, mis on lõppenud jõustunud lahendiga (tsiviilasi nr 2-20-2145), mistõttu on nii menetlusõiguslikult kui ka materiaalõiguslikult kohtud oma seisukoha sarnastel vaidlusalustel asjaoludel avaldanud.
18.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.