Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu põhivõla
euro, viivise 79,57 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja alates 12.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks 1495,57 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (14275048, Tähe 34, Tallinn, Harju maakond, 11619, e-post [email protected]), esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752, Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti Vabariik, e-post [email protected]; [email protected]), esindajad vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken Kaarel Gross
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Flagito OÜ hagi.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks kahjuhüvitis 1200 eurot, viivis 79,57 eurot, sissenõudmiskulu 120 eurot ja alates 12.01.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt (1200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Air Baltic Corporation AS kanda.
Välja mõista Air Baltic Corporation AS-ilt Flagito OÜ kasuks menetluskuluna 550 eurot.
5.Air Baltic Corporation AS-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Flagito OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.01.2021 esitas Flagito OÜ Harju Maakohtusse hagi Air Baltic Corporation AS vastu põhivõla 1200 euro, viivise 79,57 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja alates 12.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks.
2.Reisijatel A.K. ja K. S. oli kinnitatud broneering LXW6OW Air Baltic Corporation AS 12.02.2020 lendudele BTXXX Tallinn-Riia ja BTXXX Riia-Malaga. Lend BTXXX hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. 07.03.2020 loovutasid reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le. 13.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A. K. ja K. S. hüvitise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus) alusel summas 400 eurot ühe reisija kohta, kokku 800 eurot. Hageja pöördumine registreeriti numbriga 242650. 19.03.2020 esitatud vastuses keeldus kostja hagejale hüvitise tasumisest, viidates lennu hilinemise põhjusena tootmisdefektile.
3.Reisijal K. L. oli kinnitatud broneering QKQCUN kostja 12.02.2020 lendudele BTXXX Tallinn-Riia ja BTXXX Riia-Malaga. Lend BTXXX hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. 12.03.2020 loovutas reisija oma nõuded hagejale. 15.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijale K. L. hüvitise määruse alusel summas 400 eurot. Hageja pöördumine registreeriti numbriga 243035. 19.03.2020 kostja keeldus hüvitist maksmast, viidates lennu hilinemise põhjusena tootmisdefektile. Kostja ei ole tänaseni reisijale või hagejale nõuet tasunud.
4.Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lõige 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Tallinn – Malaga mõõdetud vahemaaks on 3289 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu Tallinn-Riia-Malaga lendude hilinemise tõttu hüvitist summas 1200 eurot (400 eurot reisija kohta). Tehniline rike ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna, mis vabastaks kostja kohustusest maksta määruse alusel hüvitist lennu hilinemise eest.
5.Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu BTXXX hilinemisest tulenevatest nõuetest: a) summas 800 eurot 13.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 53,16 eurot; b) summas 400 eurot 15.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 16.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 26,41 eurot. Hageja viivisenõuded on kokku 79,57 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1200 eurot alates hagi esitamisest 12.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot (inimese
kohta) ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et kostjal puudub kohustus maksta reisijale mistahes hüvitist. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohus on seejuures selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest. Kostja on seisukohal, et 12.02.2020 lennu BTXXX hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Lennu BTXXX ajal avastati lennukil vasakpoolse mootori rike, mis takistas lennu jätkamist, mistõttu tuli lennukil teha vahemaandumine Bordeaux lennujaamas. Lisast 1 nähtub, et 12.02.2021 lennu numbriga XXX (Flight No) seotud kaebuse nr 00113 (SEQ. No) juures on mh kommentaar „L ENG FAIL“ (left engine fail), mis tähendab lennuki vasakpoolse mootori riket. Euroopa Kohus on lahendis C-257/14 leidnud, et tehnilised rikked võivad kuuluda „erakorraliste asjaolude alla, kui need tulenevad sündmusest, mis ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad viimase tegeliku kontrolli alt. See on näiteks olukordades, kus asjaomase lennuettevõtja lennukipargi moodustavate lennukite tootja või pädev ametiasutus avastab, et need lennukid – olgugi et juba kasutuses – on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust“. Asjaolu, et antud lennu puhul oli tegemist tootmisdefektiga, tõendab Airbusi poolt käesoleva rikkega seonduvalt 12.02.2020 väljastatud teade, milles kohaselt tuvastati lennuki mootoris rike, mis on vastab varasematele sellistele juhtumitele, mis seonduvad mootori rootori madalsurvekompressori rikkega. Eeltoodu tõendab, et antud juhul oli tegemist mootori tüüpveaga ehk tootmisdefektiga ning mootoririkke vältimine ei olnud kuidagi kostja kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt oli lennu hilinemine põhjustatud erakorralisest asjaolust, mida kostja ei saanud kuidagi vältida.
7.Kostja on määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalik meetmed, tagamaks et reisijad jõuaks võimalikult kiiresti soovitud sihtkohta. Hetkel kui selgus, et riket ei ole võimalik nõutava aja jooksul parandada ning lend hilineb, hakkas kostja otsima võimalikke asenduslende. Olukorra lahendamiseks ja asenduslennu tagamiseks lennutas kostja Bordeaux’sse kohale Riiast tühja lennuki ja valmistas lennuki koheselt ette asenduslennuks Malagasse. Kostjal ei olnud kohapeal lennuvalmis varulennukeid, mis oleksid sihtkohta jõudnud õigeaegselt. Allhanke korras teistelt vedajatelt lennuki rentimine ei oleks olnud olukorras mõistlik protsessi keerukuse ja ajalise kulukuse mõttes (rendiläbirääkimised ja kõigi tehniliste aspektide kokkuleppimine võib võtta päeva). Lisaks, planeerivad lennuettevõtted oma lennud ja lennukite kasutuse väga täpselt läbi ning isegi varulennukid, mida võiks teistele ettevõtetele välja rentida, ei ole tihti koheselt saadaval. Eelnev ei oleks ka kuidagi aidanud kaasa reisijate õigeaegsel sihtkohta jõudmisel, vastupidi, see oleks põhjustanud reisijatele veel suurema hilinemise sihtkohta jõudmisel. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt. Sama sätte p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16). TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Pooltel ei ole vaidlust selles, et reisijatel A. K. ja K. S. oli kinnitatud broneering LXW6OW Air Baltic Corporation AS 12.02.2020 lendudele BTXXX Tallinn-Riia ja BTXXX Riia-Malaga. Lend BTXXX hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. Reisijal K. L. oli kinnitatud broneering QKQCUN kostja 12.02.2020 lendudele BTXXX Tallinn-Riia ja BTXXX Riia-Malaga. Lend BTXXX hilines rohkem kui 3 tundi võrreldes ettenähtud saabumisajaga. Ka puudub vaidlus, et reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale.
11.Pooltel on vaidlus, kas kostjal on tekkinud hüvitise maksmise kohustus seoses lendude hilinemisega enam kui 3 tundi. Kostja on seisukohal, et lennu BTXXX hilinemise põhjuseks olid erakorralised asjaolud, mis vabastavad lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustusest.
12.Pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav määrus nr 261/2004. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC549/07 ning C-257/14) leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 6 lõige 1 p-st b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses.
13.Kostja vastuväitel põhjustas lennu hilinemise erakorraline asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Kostja väitel lennu BTXXX ajal avastati lennukil vasakpoolse mootori rike, mis takistas lennu jätkamist, mistõttu tuli lennukil teha vahemaandumine Bordeaux lennujaamas. Tegemist oli mootori tüüpveaga ehk tootmisdefektiga ning mootoririkke vältimine ei olnud kuidagi kostja kontrolli all.
14.Hageja on seisukohal, et tegemist on hoolduse käigus kõrvaldatava rikkega, mistõttu ei saa sellist tehnilist riket Euroopa Kohtu lahendi C-832/18 kohaselt käsitleda erakorralise asjaoluna. Kostja viidatud põhimõtted tootmisdefekti osas kohalduks üksnes juhul, kui rike ei oleks hoolduse käigus kõrvaldatav ja eviks ennast sellist ohtu, et lennuki käitamine ei ole üleüldse võimalik ka pärast hoolduse läbiviimist. Hageja hinnangul on tootmisdefekt erakorraline asjaolu juhul, kui rike halvab terve lennukipargi toimimise.
15.Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kõnesoleva määruse preambuli punkti 14 kohaselt, Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi
põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.
16.Euroopa Kohus on lahendi C-257/14 p-des 41 – 43 sedastanud, et tehnilise rikke teke ja selle vältimine on asjaomane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja ei välju tema tegeliku kontrolli alt. Niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Euroopa Kohus asus seisukohale, et lennuettevõtja tegevuses on niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, sest lennuettevõtjal tuleb sellised ettenägematuid tehnilisi probleeme igapäevaselt lahendada. Lisaks ei ole rikke ennetamine või kõrvaldamine, sealhulgas enneaegselt defektse osa asendamine, lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutavate õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine. Samas lahendis on leitud, et tehnilised rikked võivad kuuluda erakorraliste asjaolude alla, kui need tulenevad sündmusest, mis ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad viimase tegeliku kontrolli alt. See on näiteks olukordades, kus asjaomase lennuettevõtja lennukipargi moodustavate lennukite tootja või pädev ametiasutus avastab, et need lennukid – olgugi et juba kasutuses – on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust.
17.Euroopa Kohus on lahendis C-832/18 asunud seisukohale, et lennukite hooldusele omased tehnilised rikked ei saa olla põhimõtteliselt iseenesest „erakorralised asjaolud“ määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Konkreetsemalt ei kujuta endast erakorralist asjaolu lennuki teatavate osade enneaegne või isegi ootamatu rike, kuivõrd see on põhimõtteliselt olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga. Condition-tüüpi osa rike kujutab endast sündmust, mis on oma olemuselt või põhjuselt asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ega välju tema tegeliku kontrolli alt, välja arvatud juhul, kui selline rike ei ole olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga.
18.Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et konkreetne lend hilines tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud kostja ära hoida. Kostja esitatud lennuki tehnokaardi kohaselt lennu BTXXX ajal avastati lennukil vasakpoolse mootori rike, mis takistas lennu jätkamist, mistõttu tuli lennukil teha vahemaandumine Bordeaux lennujaamas. 12.02.2021 lennu numbriga XXX (Flight No) seotud kaebuse nr 00113 (SEQ. No) juures on mh kommentaar „L ENG FAIL“ (left engine fail) ehk lennuki vasakpoolse mootori rike. Kostja esitatud Airbus 12.02.2020 teade, et antud juhul oli tegemist mootori tüüpveaga, mis vastas varasematele sellistele juhtumitele, mis seonduvad mootori rootori madalsurvekompressori rikkega, ei tõenda, et tegemist oli erakorralise asjaoluga määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Euroopa Kohtu lahendi C832/18 kohaselt ei kujuta endast erakorralist asjaolu lennuki teatavate osade enneaegne või isegi ootamatu rike, kuivõrd see on põhimõtteliselt olemuslikult seotud lennuki operatiivsüsteemiga. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et madalrõhukompressori rike ei olnud kõrvaldatav ning lennukit ei olnud võimalik kasutada pärast täiendava hoolduse läbiviimist. Kostja vastuväitel ei olnud riket võimalik parandada nõutava aja jooksul. Seega saab kostja vastuväitest järeldada, et tegemist oli hoolduse käigus kõrvaldatava rikkega, mis ei ole aga erakorraline asjaolu määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses. Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Kostja teatas enne lennu BTXXX toimumist 16.10.2019 ERR portaali artiklis, et Air Balticu kasutuses olevatel Airbus A220 lennukitel kasutatakse Pratt & Whitney PW1500G tüüpi mootorit ning tootja kinnitusel vastavad mootorid jätkuvalt kõigile lennukõlblikkuse nõuetele. Seega kinnitas kostja, et
puudub põhjus Airbus A220 tüüpi lennukitega lendamist peatada. Samas oli kostjale 2019 teada, et Airbus A220 lennuki mootoril võib esineda rike, mis vajab täiendava hoolduse läbiviimist. Seega oli väidetava defekti esinemine kostjale teada juba enam kui 4 kuud enne lennu BTXXX toimumist, mistõttu ei olnud tegemist kostja jaoks ettenägematu ning erakorralise asjaoluga. Kostja oleks saanud kõiki meetmeid kasutusele võttes lennu hilinemist vältida, muuhulgas kasutada lennu opereerimiseks teist tüüpi lennukeid. Seega ei saa sellist tehnilist riket nagu kostjal esines Euroopa Kohtu lahendi C-832/18 kohaselt käsitleda erakorralise asjaoluna.
19.Määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kuna kohus tuvastas eespool, et hilinemise ei põhjustanud erakorralised asjaolud, siis esineb eeldus hüvitise maksmiseks ja kohus ei pea vajalikuks hinnata, kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Alus hüvitise maksmisest keelduda esineks vaid mõlema eelduse olemasolul. Seega kuulub hagejale hüvitamisele 1200 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,57 eurot. Hageja teavitas kostjat lennu BTXXX hilinemisest tulenevatest nõuetest: a) summas 800 eurot 13.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 53,16 eurot; b) summas 400 eurot 15.03.2020, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 16.03.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 26,41 eurot. Kostja hageja viivisearvestust ei vaidlustanud.
21.TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1200 eurot alates hagi esitamisest 12.01.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hagi ka selles osas.
22.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja ei ole hüvitanud kohtuväliselt hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. Seega on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskuluna 120 eurot (40 eurot iga reisija kohta).
23.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele koosõlas TsMS § 405 lg 1 p 10. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.Hageja menetluskulud on 27.01.2021 taotluse järgi riigilõiv 200 eurot ja kulu õigusabile 350 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund ilma km.
27.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 eurot, mis on TsMS § 138 lg 2 järgi hüvitamisele kuuluv menetluskulu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmisest madalamat tunnitasu suurust, tuleb kostjalt hagejale välja mõista õigusabikuluna 350 eurot.
28.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.