2-21-19280/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud K. I. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused kokku summas 36 265.39 eurot võlausaldajate ees. Võlgnikule kuulub kinnisvara asukohaga xxxx (4-toaline korter, heas seisukorras). Võlgnik on xxxx, tema ülalpidamisel on xxxx. 09.12.2021 määrusega on K. I. ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K. I. pankrot. K. I. pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul Xxxx AS-is konto xxxx (arvelduskonto),

kontojääk seisuga 14.12.2021 oli 0.00 eurot ja konto xxxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 14.12.2021 oli 21.30 eurot. Kontod on arestitud kohtutäituri poolt. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 14.12.2021 summas 21.30 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 10.12.2021 seisuga 2 217.962 xxxx osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku omandis Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri xxxx all registreeritud korteriomand (asukohaga xxxx, üldpind 63,00 m2). Kinnistusraamatu kande kohaselt on korteriomand võlgniku omandis. Pankrotiavalduse kohaselt on korteriomand 4-toaline ja heas seisukorras. Korteriomandi väärtust on keeruline hinnata ja edaspidiselt oleks ilmselt põhjendatud tellida eksperthinnang. Samas müüakse xxxx alevikus kortereid hinnavahemikus 20 000.00 - 22 000.00 eurot. Ajutine pankrotihaldur on ka võlgnikult küsinud korteriomandi võimalikku turuväärtust, kuid võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele. Hinnanguliselt võiks olla konservatiivselt hinnates kiirmüügi korral korteriomandi maksumuseks ca 10 000.00 - 15 000.00 eurot. Korteriomandi tegelik väärtus selgub selle müügil. Samas tuleb arvestada ka korteriomandi majandamiskuludega, milliste suurus (sõltub ka korteriomandi müügiperioodist, korteriomandi seisukorrast) selgub edaspidises pankrotimenetluses. Võlgniku nimele olid Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 2006, võõrandatud 12.10.2021 ning xxxx, reg märk xxxx, esmane registreerimine 2004, võõrandatud 11.01.2020. Mõlema sõiduki kasujaks oli Liiklusregistri andmetel M. L., kellel on nähtuvalt rahvastikuregistri andmetest võlgnikuga ühine laps. Pärast xxxx võõrandamist M. L. on M. L. jätkuvalt sõiduki kasutaja. Ajutine pankrotihaldur on küsinud võlgnikult eeltoodud sõidukite võõrandamise dokumente, kuid võlgnik ei ole neid esitanud. PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt esinevad sõiduki xxxx võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise alused. Samas tuleb arvestada ka tehingu tagasivõitmise majanduslikku otstarbekust. Nähtuvalt pankrotiavaldusele lisatud võlgniku seletuskirjast on sõiduk antud võlausaldajale võlgnevuse katteks ehk võlausaldaja nõue on tekkinud varasemalt ja võlgnik on eelistanud sõiduki võõrandamisel ühte võlausaldajat teistele. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgnik töötab osalise töökoormusega M OÜ-s. Krediidiasutuste poolt edastatud võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et võlgnikule on teostatud makseid Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist. Töötasu või muu analoogse sissetuleku makseid ei nähtu. Makseid võlgniku kontole on detsembris 2021 teostanud ka K. M. (selgitusega „lapselapsele“), M. L.. Novembris 2021 oli ka laekumine M OÜ-lt selgitusega „töötasu“. Ajutine haldur tutvudes võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel, leiab võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks, arvestades korteriomandi võimalikku väärtust, ca 10 000.00 - 15 000.00 eurot. 14.12.2021 seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ei ole maksuvõlgu (saldo on 0.00 eurot) ja ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot.

Võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust. Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 37 273.02 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 22 273.00 - 27 273.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt alustas võlgnik eluaseme soetamiseks kiirlaenude võtmist. Seejärel osteti perele laenude arvel kodusisustust ja sõiduauto. Kuna sel ajal oli võlgnikul alaline sissetulek ja laenu võtmine lihtne, ei saanud ta adekvaatselt hinnata enda maksevõimet. Seejärel elas võlgnik aasta Soomes, kus lootis leida tööd, mis võimaldaks laenude tasumist. Kuna võlgnik sellist tööd ei leidnud ja elamiskulud Soomes olid suured, võttis ta veel laenusid juurde. Soomes tekkisid erimeelsused elukaaslasega, mistõttu kolis võlgnik 2021 aasta augustis uuesti Eestisse. Täpsemad selgitused on võlgnik esitanud pankrotiavaldusele lisatud seletuskirjas. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võtta pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi ja neid ka täita. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (kohustuste võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra või vähemalt olulisel määral kaasa aidanud sellele. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2021 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud lisaks aruandes toodule selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 8 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 880.00 eurot (lisandub käibemaks 176.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 880.00 eurot (lisandub käibemaks 176.00 eurot), tasu tuleb pankrotivarast välja mõista.