1.Rahuldada K.J. hagi. 2.Kohustada T.S.`i andma RPKS § 10 lg.2 kohane nõusolek, et ta loobub laste M.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasvatamise eest RPKS § 10 lg.1 p.2 ette nähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest K.J. kasuks. Kohtuotsus asendab T.S. ́i tahteavaldust. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja T.S.`i kanda. Välja mõista T.S.`ilt K.J. kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud s.o. riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot. Välja mõista T.S.`lt K.J. kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lk 1 / 8
2-21-7034 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt Hageja on nelja lapse ema :tütar M.R. (endise nimega M.S.), isikukood xxxxxxxxxxx; poeg M.M. (endise nimega M.S.), isikukood xxxxxxxxxxx; tütar K.N., isikukood xxxxxxxxxxx; tütar L.N., isikukood xxxxxxxxxxx. Vanemad lapsed M. ja M. sündisid hageja ja kostja abielu ajal. Abielu lahutati xxxxxxxxxxx. Hageja lahkus koos lastega kostja juurest jaanuaris xxxxxxxxxxx kui tütar oli xxxxxxxx ja poeg xxxxxxxx vana. Lahkumise põhjus oli koduvägivald nii laste kui hageja suhtes. Kostja oli korduvalt peksnud hagejat, ka meelemärkuseta olekusse, samuti loopinud tütart ühest käest ja jalast haarates ühest toast teise. Kostja oli lõhkunud ka korteri välisukse, akna ja mööblit. Ta jättis lapsed üksi korterisse ja kadus nelja tuule poole, ehkki oli hagejaga eelnevalt kokku leppinud, et ta jääb lapsi hoidma. Hageja avastas koju tulles lapsed üksi jäetuna ohtlikus olukorras, poeg oli röökinud end hingetuks, tütar oli jäänud jalgupidi võrevoodi pulkadesse kinni. Laste ja enda elu ja turvalisuse nimel otsustas hageja selle inimese juurest lahkuda. Abielu lahutus toimus mõni aasta hiljem, xxxxxxxxxxx. Lapsed on elanud ainult koos hagejaga alates jaanuarist xxxxxx a. seega ei ole kostja lapsi kasvatanud ning tal puudub õigus saada RPKS sätestatud soodustusi. Kui hageja küsis laste ülalpidamiseks kostjalt toetust, siis vastas ta, et tema mingit raha kindlasti maksma ei hakka, ei vabatahtlikult ega kohtu kaudu. Et küll leiab tee, kuidas mitte maksta. Tollal oli see ka võimalik. Kohtusse hageja ei pöördunudki. Hageja kasvatas esimesed lapsed koos oma teiste laste isaga, U.N.iga. U.N.iga on üles kasvatatud nii M. ja M. kui K. ja L., kuna nende kooselu kestis üle 20 aasta. Hageja on kõiki oma lapsi kasvatanud ja üleval pidanud vähemalt 8 aastat ehk alates nende sünnist kuni täisealiseks saamiseni. Hageja on sündinud xxxxxxxxxxx. a. ja sai xxxxxxxxxxx. a. xxxx aastaseks. RPKS § 7 lg 11järgi tekib õigus vanaduspensionile xxx. a. sündinutel vanuses xxxxxxxxxxxx. RPKS § 10 lg 1 p 2 kohaselt emal, kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat neli last on õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Seega on selle sätte alusel hagejal õigus jääda vanaduspensionile alates xxxxxxxxx. Hageja teiste laste K.N.’i ja L.N.’i isa on hagejale RPKS § 10 lg 3 ette nähtud nõusoleku andnud.2021. a. märtsi alguses saatis hageja kostjale nõusoleku saamise dokumendi, millele ei tulnud vastust. Sotsiaalkindlustusosakonna ametnik helistas kostjale, mispeale kostja teatas, et on kategooriliselt vastu nõusoleku andmisele. Seepärast on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub kohustada T.S.`i andma RPKS § 10 lg.2 kohane nõusolek, et ta loobub laste M.R. ja M.M. kasvatamise eest RPKS § 10 lg.1 p.2 ette nähtud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest K.J. kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg.1 määras viivis alates menetluskulude kohta lahendi tegemisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja kirjalikus vastuses leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduse menetlusse võtmisele. Kostjale teadaolevalt ei esine Lk 2 / 8
2-21-7034 käesoleva vastuse koostamise seisuga TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagi menetlusse võtmiseks keeldumiseks või TsMS §-s 423 sätestatud aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja esitab omapoolsed vastuväited hagile. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavaldusega pöördunud kohtu poole põhjendamatult. Õige on, et hageja ja kostja abielust sündisid lapsed M.R. (end. S.) ja M.M. (end. S.) ja poolte abielu lahutati xxxxxxxxxxx. a. Ebaõiged on hageja väited kostja vägivaldsuse kohta ning hageja lahkumise põhjuste kohta. Kostja ei ole olnud kunagi vägivaldne, samuti ei ole kostja jätnud lapsi hooletusse. Peale kostjast eraldi kolimist olid lapsed tihti kostja juures kuni teismeeani. Nimetatud asjaolu võib tõendada ka kostja endine abikaasa K.S., kellega kostja ja lapsed koos aega veetsid. Laste viibimise ajal kostja juures kandis kostja laste ülalpidamiskulusid ja ostis neile vajalikke esemeid, sh süüa, riideid ja mänguasju. Täiesti ebaõige on ka hagiavalduses esitatud väide selle kohta, et kostja keeldus lapsi ülalpidamast ja neile elatist tasumist, mistõttu hageja ei pöördunud elatise nõudega kohtu poole. Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu xxxxxxxxxxx. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx mõisteti kostjalt välja elatis mõlema lapse kasuks. Nimetatud kohtuotsuse alusel pidasid tööandjad kostja töötasust elatise kinni ja tasusid hagejale. Lisaks on kostja täitnud kohtuotsust ka postiettevõtte kaudu rahakaarte edastades. Kostja juhib ka tähelepanu käesolevale vastusele lisatud kohtuotsuses viidatud xxxxxxxxxxx. a kohtumäärusele nr XXXXXXXXXXX mille alusel peeti samuti kostja töötasust kinni elatis. Seega on kostja tasunud elatist ja täitnud mõlema lapse ülalpidamise kohustust nii vahetult kui ka elatise tasumise kaudu. Kuivõrd kostja on täitnud laste ülalpidamise kohustust puudub hagejal õigus nõuda kostjalt nõusolekut soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid hageja poolt hagiavalduses esitatud väiteid kostja vägivaldsuse ja kostja poolt elatise mittetasumise kohta. Hageja esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata, lisaks ebaõiged ja kostjat halvustavad. Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata leiab kostja, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning asja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda täies ulatuses. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb hagi juurde. Hageja leiab, et kostja
väited on täielikult valed. Kostja on olnud vägivaldne tema ja laste suhtes. Tema ise on saanud mitmel korral peksa. Kostja on jätnud lapsed hooletusse ja järelevalveta. Kui ta oli rinnapõletikus kõrge palavikuga ja palus kostjal lapse mähkida siis kostja jättis lapse laua peale ja lahkus. Kui ta tajus , et kostjat toas ei ole , oli laps end veeretanud laua äärde ja kukkumisest puudus vaid hetk. Kostja väidab, et on võtnud lapsi enda juurde. Kogu laste lapsepõlve jooksul on lapsed kostjal mõne päeva külas käinud ehk kolm neli korda. Kui M. oli 7-8 aastane oli tal igatsus isa järele väga suur. Tema helistas kostjale ja palus, et kas ei saaks M.i suveks mingi aeg enda juurde võtta. Kostja elas Xxxxxxxxxxxl, tal oli ka ema seal. Kostja vastus oli , et ega ma post ei ole, et paigal seisan. Ei võta. M. ja M. on vahel siiski Xxxxxxxxxxxl olnud vanaema juures , kuna kostja ema oli hea ja hoolitsev, tema on neid vahel hoidnud mõne suve. Ka tütar M. on teismelisena otsinud isaga kontakti. M. päris mitmel korral ootas taksopeatuses, et isaga kokku saada. Kostja sõitis Xxxxxxxxxxxs taksot. Lõpuks saidki kokku, M. istus isa autosse ja rääkisid juttu. Kostja tõmbas laeka lahti ja seal oli raha ning kommenteeris , näe raha on võib elada. M. tuli koju ja rääkis sellest, aga isa M.le taskuraha ei andnud. Selle asemel oli käega M. jalge vahelt libistanud. Kostja vastuses on õige vaid see, et alimendid kohtu kaudu välja mõisteti, kuid neid tulema ei hakanud. Kostja töötas mustalt taksojuhina ja ametlikku sissetulekut ei näidanud. Väikese lapse kasvatamise toetust sai ta riigilt siis kui S. oli sõjaväes. Sõjaväest sai kostja varem lahti, kuna sündis teine laps. T.S. praktiliselt kodus ei elanud. Kui M.ile oli sünnitunnistuse kätteandmine palus ta Lk 3 / 8
2-21-7034 kostjat , et ta tuleks sinna , aga kostja ei tulnud. Selle vägivaldse perioodi tahab ta oma elust kustutada, kuid kahjuks tuleb seda meenutada, et õiglus võidaks. xxxxxxxxxxx kui kostjat polnud pikemat aega kodus kasutas ta juhust ja põgenes. Mingi aja jooksul kostja leidis neid Xxxxxxxxxxxs üles ja kutsus koju tagasi, aga ta keeldus. Kostja käis Xxxxxxxxxxxs veel mõned korrad laamendamas siis hageja tutvus U.N.`iga , kellega koos kasvatas üles ka M. ja M.i, lisaks hiljem sündinud K.le ja L.le.
4.16.12.2021 kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 16.12.2021 kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled , tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja K.J.`l on 4 last: tütar M.R., sünd xxxxxxxxxxx, poeg M.M. , sünd xxxxxxxxxxx, tütar K.N., sünd xxxxxxxxxxx ja tütar L.N. , sünd xxxxxxxxxxx.a. ( tl 9-12, 19). Laste M.R. ja M.M. isa on kostja T.S.. Hageja soovib kostjalt nõusolekut soodustingimustel pensioni saamiseks laste kasvatamise eest, kuna leiab, et kostja ei ole nende ühiseid lapsi kasvatanud. Kostja sellega ei nõustu.
7.RPKS § 10 lg.1 p.2 järgi õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž : emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal v. hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last- kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. RPKS § 10 lg.2 järgi kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikutel, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks. Lg.3 järgi kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 p.1-3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, määratakse soodustingimustel vanaduspension mõlemale, lähtudes iga isiku enda vanaduspensionieast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud aastad , mille võrra on õigus enne vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile, jaotatakse võrdselt mõlema isiku vahel.
8.Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-3-4-2-13 p.19) kuna RPKS § 10 lg.-s 3 ja § 24 lg.-s 8 nimetatud vaidlus on kahe eraõigusliku isiku vaheline sisuline vaidlus selle üle , kumb vanematest saab nimetatud õigusi kasutada , kuulub asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg.1 järgi maakohtu kui tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse.
9.Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-3-4-2-13 p.21) kuigi asja on pädev lahendama maakohus , võib vaidluse lahendamiseks sobiva materiaalõigusliku aluse leidmine eraõigusest olla problemaatiline. Kuna kaebaja eesmärk on kohustada teist vanemat andma riikliku pensionikindlustuse seaduses nimetatud nõusolekud ning loobuma kaebaja kasuks oma õigustest soodustingimustel vanaduspensionile ning laste arvust sõltuvale täiendavale staažile, võiks selle nõude kui tahteavalduse saamise nõude alusena tulla teoreetiliselt kõna alla TsÜS § 68 lg.5 , mille kohaselt , kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga Lk 4 / 8
2-21-7034 tahteavalduse , asendab tahteavaldust jõustunud v. viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend , millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Samas selleks , et kohus saaks tahteavaldust asendada, peaks isikul olema kohustus kindla sisuga tahteavaldus teha. Sellist kohustust aga materiaalõigusest ei tulene. Tsiviilkolleegium on varasemas praktikas küll leidnud, et osa asjade puhul võib nõusoleku andmisest v. kokkuleppe sõlmimisest keeldumist lugeda erandlikult õigusvastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1043 mõttes. Keeldumine nõusoleku andmisest võib olla ka vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) , mh. käsitleda oma õiguste kuritarvitamisena. Võrdselt last kasvatanud isikute puhul poleks aga põhjendatud lugeda ühe vanema keeldumist nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks v. õigusvastaselt kahju tekitamiseks VÕS § 1043 mõttes.
10.TsÜS § 138 lg.1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohtupraktikast tulenavalt saaks kostja keeldumine hagejale nõusoleku andmisest olla vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 järgi kui hageja K.J. on üksi poolte ühiseid lapsi kasvatanud ja kostja T.S. ei ole laste kasvatamisel ja ülalpidamisel osalenud v. on osalenud ebapiisavalt. Kui pooled on võrdselt lapsi kasvatanud ei saaks lugeda ühe vanema keeldumist nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
11.Poolte abielust on sündinud 2 last tütar M.R., sünd xxxxxxxxxxx, poeg M.M., sünd xxxxxxxxxxx ( tl. 9- 10). Poolte abielu lahutati xxxxxxxxxxx (tl.8). Hagiavalduse kohaselt pooled läksid lahku xxxxxxxxxxx aastal, mida kinnitas ka kostja kohtuistungil (tl. 96). Sel ajal olid lapsed üks alla kahe aastane ja teine alla kolme aastane. Lapsed jäid elama ema K.J. juurde, kes on lapsi kuni täisealiseks saamiseni kasvatanud ja ülal pidanud. Hageja väitel kostja laste kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ei võtnud. 11.1 Xxxxxxxxxxx Rajooni Rahvakohtu otsusega xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx on T.S.`ilt K.S.`i kasuks välja mõistetud alimendid laste M. ja M.i ülalpidamiseks 2/8 töötasust kuni 21.02.1997 ja edasi 1/6 suuruses, kuid mitte vähem kui 20 rubla kuus iga lapse kohta. (tl.30). Kohtuotsuses on märgitud, et esitatud hagi järgi kostja ei abista hagejat regulaarselt lastele ülalpidamise andmisel siis hageja palub alimendid välja mõista. Kostja ei vaidle hagile vastu. Kohus rahuldab hagi kuna see on põhjendatud ja tõendatud toimikus leiduvate dokumentidega. Sama otsusega on alimendid välja mõistetud ka kostja elukaaslase K.K.`i kasuks 2 lapse ülalpidamiseks. Antud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist ei maksnud ja hageja pidi pöörduma elatise nõudega kohtu poole. Kostja väited, et ta tasus hagejale laste ülalpidamiseks elatist käest kätte ja käis igakuuliselt hagejale sularahas elatist tasumas ja võttis selle kohta allkirja ning hageja andis ta kohtusse , kuna lootis rohkem raha saada , ei ole põhjendatud ega usutavad. Kui kostja oleks tasunud laste ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt ja võtnud hagejalt raha saamise kohta allkirja, oleks kostjal olnud võimalik kohtule esitada vastavad tõendid, et ta elatist tasub ja hagile vastu vaielda. Kohtuotsuse kohaselt kostja võttis elatise nõude õigeks ja kohus on leidnud , et elatise nõue on põhjendatud. Järelikult kostjal tõendeid elatise tasumise kohta ei olnud kohtule esitada. Samuti kui kostja oleks elatist vabatahtlikult tasunud ei oleks hagejal vajadust pöörduda kohtu poole elatise nõudega, seda enam , et ta kostja väidete kohaselt oli andnud kostjale allkirjad raha saamise kohta. 11.2 Tunnistaja K.S.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui T.l oli autoavarii siis käis tema ja andis K.le raha ning võttis raha saamise kohta allkirja . See oli laste ülalpidamise raha. Neid kordi oli rohkem kui 1, et T. andis laste ülalpidamiseks raha. Kohus leiab, et kui raha maksmine laste ülalpidamiseks T.S.`i poolt ka mõnel korral toimus , on see laste ülalpidamiseks ebapiisav, kuna alaealised lapsed vajavad ülalpidamist igapäevaselt ja pidevalt.
Lk 5 / 8
2-21-7034 11.3 Kostja ei ole kohtule tõendanud elatise tasumist kohtuotsuse järgi, kuigi kohus 06.septembri 2021 menetluslike korralduste määruse p.2 viitas , et kostjal on võimalik esitada kohtule tõendid elatise tasumise kohta s.h. dokumendid elatise kinnipidamise ja ülekandmise kohta tööandjalt, kui töötasust elatis kinni peeti v. kohtutäituri dokumendid , kui otsus oli kohtutäituri juures täitmisel ja otsust täideti. Kostja tööraamatust nähtub, et peale teenistust Nõukogude armees asus ta tööle 03.11.1980 Autotranspordibaasi , kus töötas kuni 13.08.1986. Seejärel 18.08.1986 asunud tööle Xxxxxxxxxxxx sovhoosi kus töötas kuni 13.01.1989. 23.01.1989- 17.03.1990 töötas kostja Xxxxxxxxxxxxis. 02.04.1990 – 30.04.1991 töötas TK Autoteeninduses ja 01.05.1991-21.09.1993 TTK-s Xxxxxxxxxxxx ( tl.52- 60). Kohtuotsusega mõisteti elatis välja xxxxxxxxxxx, aga peale 21.09.1993 töötamise kohta ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Tunnistaja K.S.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt alimendid olid kohtus välja mõistetud K.J. kasuks ja tema enda kasuks tema avalduse alusel kostjaga ühiste laste ülalpidamiseks. Temal on T.S.`iga 2 ühist last. Tema sai raha. Tema teada tulid summad postkontorisse ja ta käis seal järel. Ta teab, et T.l peeti rahad töö juures kinni. Elatis mõisteti ühistele lastele samal päeval kui hagejale. Nad elasid T.ga koos, aga abielus ei olnud ja ühist rahakotti ei olnud (tl.102). Tunnistaja K.S. `i ütlused on vastuolus tunnistajate M.R.`i , M.M. ja U.N.`i ütlustega, kelle ütluste kohaselt T.S. laste ülalpidamiseks raha ei andnud. Samuti K.S. teadis täpselt, et tema sai laste ülalpidamiseks raha ja seda peeti kinni T.S.`i töötasust. T.S.`i tööraamatu kohaselt töötas T.S. peale elatise väljamõistmist ca 3.5 aastat. Ülejäänud ajal töötamise kohta ei ole kostja kohtule tõendeid esitatud. Seega kohus leiab, et kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud , et ta on poolte ühiseid alaealisi lapsi vähemalt 8 aastat ülal pidanud.
12.Kohus kuulas kohtuistungil ära hageja 3 tunnistajat- M.R.`i, M.M. ja U.N.`i ning 1 kostja tunnistaja K.S.`i. 12.1 Tunnistaja M.R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt isa ei ole tema ülalpidamises osalenud. Majanduslikku toetust ta ei ole isalt saanud. Isa ei osalenud tema lasteaia ega kooli üritustel. Nad elasid väga kitsastes tingimustes ja raha neil ei olnud. Ta oli sunnitud gümnaasiumi pooleli jätma , kuna polnud midagi jalga ega selga panna ja läks tööle. Emal üksi oli neid raske ülal pidada. Isa ei andnud toetust ei rahaliselt ega asjade ostmisega. Isa oli alati uhke selle üle, et ta ei pea maksma. Isa ametlikult tööl ei käinud. 90- ndate alguses kui ta elas Xxxxxxxxxxxs ema poolsete vanavanemate juures , siis T.S. käis ja näitas, kuidas tal on sularaha , aga neile ei andnud midagi. See oli aeg , kui ta alustas Saksamaalt autode toomist. Ühtegi rahatähte ta temale ei andnud, kuigi näitas, et tal raha on. Käis ja näitas oma uusi autosid. Bioloogilise isa juures ta viibinud ja elanud ei ole. Xxxxxxxxxxx vanaema käis Xxxxxxxxxxxs ja nad kohtusid emapoolsete vanavanemate juures. Bioloogilise isaga tal lapsepõlvest kontakti ei ole. Isa ütles, et ta ametlikult tööl ei käi ja ei kavastegi midagi maksta. Isa eesmärk oli sellega ema karistada. Kui maeti isapoolne vanaema siis M.t ja M.it järelhüüdes ei nimetatud, aga olid nimetatud kõik teised lapsed. Sealt ta järeldab, et isa pole ka ise neid tunnistanud. Isa ei tea, mis on olnud tema tervise probleemid v. kus haiglas ta on olnud. Täna isa teab, et tal on kaks last. Mäletab, et on T.S.iga 2 korda suvel Xxxxxxxxxxxl käinud vanaema juures. See oli nõukogude ajal. Xxxxxxxxxxxsse ta läks , kuna ema ütles, et rahaliselt on kitsas ja kui ta soovib keskkooli edasi minna on võimalus, et räägiks vanaisa ja vanaemaga, et saaksin neil elada ja keskkoolis käia. Kui ta elas Xxxxxxxxxxxs siis tal isaga kontakti ei olnud. Kui läks Xxxxxxxxxxxsse 7 klassi vanaema ja vanaisa juurde elama siis kohtus isaga vahel tänaval, sest isa sõitis taksot. On xxxxxxs isal korra külas käinud, aga seal ööbinud ei ole. Mäletab, et on isaga 1-2 korda suvel Xxxxxxxxxxxl vanaemal külas käinud. Seda ei mäleta, et oleks K.vanemate juures külas käinud ( tl.97- 99). 12.2 Tunnistaja M.M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on T.S. tema jaoks täiesti võõras isik. Ta on näinud teda kaks korda. Oli 4 aastane kui T. tõi talle mänguauto. Peale vanemate Lk 6 / 8
2-21-7034 lahkuminekut nad rohkem kohtunud ei ole. T.S. ei ole teda kasvatanud, ei ole teda materiaalselt toetanud, taskuraha ei ole andnud. Kui ta oli alaealine siis T.S. teda sünnipäevadel meeles ei pidanud. U.N. on teda kasvatanud ja talle taskuraha andnud. Isa on talle võõras inimene. Tema peab oma isaks kasuisa U.N.`i ( tl.99- 100). 12.3 Tunnistaja U.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt T.S. ei ole aidanud K.l lapsi kasvatada. Ta käis mõned korrad neil moraali lugemas, kui nad alustasid K.ga kooselu. T. käis lapsi M.t`it ja M.`it vaatamas , võis olla 5 korda kui ta käis. Lapsed ei ole isa juures käinud. Lapsi kasvatas tema koos K.`ga . Rahad laste kasvatamiseks tulid K.lt ja tema andis ka. T.S. raha laste kasvatamiseks ei andnud. Tema teada ei ole lapsed S.i juures alaealisena käinud ja lapsed ei ole isaga suhelnud ( tl. 100- 101). 12.4 Tunnistaja K.S. ́i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas ta T.S.`iga koos xxxxxxxxxxx – xxxxxxxxxxx. Ta on kohtunud ka M. ja M.`iga. Lastega kohtus esimest korda xxxxxxxxxxx , kui lapsed tulid neile. Arvatavasti oli Autobaasi jõulupidu. Temal omal sel ajal lapsi ei olnud ja see oli esimene kokkupuude väikeste lastega. Kui lapsed käisid jõulupeol siis jäid ka ööseks neile. Ei mäleta kas üheks v. kaheks ööks. Käisid ka lapsi öörühmas mitmel korral vaatamas. Lapsed käisid neil, aga ta ei oska öelda kui tihti. Nad käisid laste M. ja M.`iga koos Xxxxxxxxxxxl T. vanemate juures. Olid lastega koos Pärnu rannas ja Tootsis tema vanemate juures. Kui M. Xxxxxxxxxxxsse tuli siis otsis ta neid ise üles. Kui M. Xxxxxxxxxxxs elas siis oli ta neil sage külaline. M.l oli seal sõbranna ja nad tegid koos palju asju. Õmblesid koos , värvisid juukseid. M. võis olla teismeline. Mõne üksiku korra ööbisid koos sõbrannaga neil. Nende juurde võis alati sisse tulla. M.it käisid nad vaatamas kui ta oli Xxxxxxxxxxxx koolis, käisid 2 korda vaatamas. See oli viimane kord kui ta M.it nägi. M. oli väike kui ta nendega koos oli. Xxxxxxxxxxxl käimist lastega tihti ei olnud, kuna see polnud väga lihtne, oli pikk sõit praamiga ( tl. 101- 102).
13.Kohus kuulanud ära kõik tunnistajad leiab, et kostja T.S. ei ole laste kasvatamises osalenud samaväärselt hageja K.J.`ga ega ole laste kasvatamises osalenud vähemalt 8 aastat. Tunnistaja M.R.`i ja M.M. ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et isa ei ole nende kasvatamises ja ülalpidamises osalenud ja kui on siis väga vähesel määral. Tunnistaja U.N. ütlustega kohtuistungil on tõendatud , et T.S. ei ole oma laste M.R. ́i ja M.M. ülalpidamises ja kasvatamises osalenud ja kui on siis väga vähesel määral. Tunnistaja K.S. nimetas korrad , mil T.S. lastega kohtus s.o. xxxxxxxxxxx kui lapsed tulid neile ja oli Autobaasi jõulupidu; käisid lapsi öörühmas mitmel korral vaatamas; käisid 1 korral Xxxxxxxxxxxl T. vanemate juures; 1 korral Pärnu rannas ja 1 korral käisid Tootsis K.S. ́i vanemate juures. M.it käisid 2 korda vaatamas kui ta oli Xxxxxxxxxxxxs koolis. K.S.`i ütluste kohaselt lapsed käisid neil , aga ta ei oska öelda kui tihti. Tunnistaja K.S.`i ütluste kohaselt T.S. suhtles M.R.`iga rohkem ja M. käis neil külas, kui ta elas Xxxxxxxxxxxs. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et T.S. kohtus oma laste M.R.`i ja M.M.`ga peale K.J.`st lahkuminekut xxxxxxxxxxx aastal harva ja kohtumised lapse M.M.`ga olid peaaegu olematud, mistõttu M.M. leiab, et T.S. on talle võõras isik ja ta peab oma isaks isikut , kes teda reaalselt kasvatas s.o. U.N.`i. K.S.`i ütlused kohtumiste osas on osaliselt vastuolus tunnistajate M.R.`i , M.M. ja U.N.`i ütlustega. Samas K.S. isa ja laste kohtumiste ja suhtlemise sagedust ei nimetanud , mistõttu kohus leiab, et kohtumised ei olnud ilmselt regulaarsed vaid pigem harvad. 13.1 Kostja poolt on kohtule esitatud 2 fotot (tl. 81), mis tõendavad , et M.R. on viibinud T.S. ́i juures kodus vähemalt 1 korral. Nimetatud fotod ei ole vastuolus M.R. ütlustega , et ta on ühel korral isal külas käinud , kui elas Xxxxxxxxxxxs. 13.2 Kostja poolt on kohtule esitatud M.M. kiri T.S. ́ile 28.04.1995 , kus M.M. kirjutab isale oma elust ja kirja lõpus märgib „ma tahan sind väga näha isa. Kui sa ei ole mind veel ära unustanud“ ( tl.84). Samuti on kostja poolt kohtule esitatud M.M. kiri vanaemale Lk 7 / 8
2-21-7034 21.06.1998, kus ta tänab vanaema sünnipäeva raha kättesaamise eest ja palub saata omale paberit ja ümbrikke, et saaks kirjutada ning palub tänada isa, et ta aitas paki tegemisel (tl.83). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M.M. ei nimetanud , et ta on isale ja vanaemale kirjutanud. Samas vanaema poolt talle pakkide v. raha saatmine ei tõenda , et T.S. on tema kasvatamises osalenud v.a. abi ühe paki saatmisel. 13.3 Kohus leiab arvestades kõigi tunnistajate ütluseid kogumis ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid , et T.S. on oma lastega ajal, kui nad olid alaealised, kohtunud ja suhelnud, kuid nimetatud kohtumisi ja suhtlust ei saa lugeda mõlema lapse kasvatamiseks 8 aastat järjest RPKS § 10 lg.1 p.2 mõttes. Kohtumised ja suhtlus M.M.`ga on olnud äärmiselt väike. T.S. ei ole tõendanud, et ta on mõlema lapse M.R.`i ja M.M. ülalpidamises ja kasvatamises osalenud vähemalt 8 aastat ja T.S.`i keeldumine hageja K.J.`le nõusoleku andmisest soodustingimustel vanaduspensioni õiguse saamiseks RPKS § 10 lg.2 mõttes on vastuolus hea usu põhimõttega ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja T.S.`i kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot, mis on hagi esitamisel vajalik ja vältimatu kulu ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg.4 peab hageja tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.01.2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-7034 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta T.S.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud T.S.i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Lk 8 / 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.