lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-124600/13

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-124600/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-124600

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. novembri 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 10. novembri 2021. a määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus.
3.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Tagastada Osaühingule Aktiva Finants määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot Julianus Inkasso OÜ LHV panga arveldusarvele nr EE147700771000526428, lisades ülekande selgitusse praeguse tsiviilasja numbri. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11. augustil 2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja, võlgnik) vastu võla 344

2-21-124600 eurot 98 senti saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse menetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Harju Maakohus kohustas 19. oktoobri 2021. a määrusega hagejat esitama hiljemalt 3. novembriks 2021 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 alusel hagi, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu. Maakohus selgitas määruses, et kuna TsMS § 466 lg 1 kohaselt ei tule puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte toimetada, teeb maakohus määruse hagejale nähtavaks ning seega ei hakka 14-päevane menetlustähtaeg kulgema määruse kättetoimetamisest, vaid puudused tuleb kõrvaldada määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Maakohtu hinnangul on hageja puhul tegemist professionaalse menetlusosalisega, kelle esindajateks kohtus on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi omavad isikud. Seega eeldab kohus, et hageja esindajatel on teadmised tsiviilkohtumenetluse tähtaegadest. Maakohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu täiendavat riigilõivu tähtaegselt, keeldub kohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 10. novembri 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tuginedes TsMS § 487 lg-le 3. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustus hageja esitama TsMS § 487 kg 1 alusel hagi ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 3. novembriks 2021. Maakohus tegi määruse etoimiku kaudu nähtavaks 19. oktoobril 2021. TsMS § 306 lg-st 5 ning §-st 487 tulenevalt ei pidanud kohus 19. oktoobri 2021. a määrust hagejale kätte toimetama. Hageja maakohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ning täiendavat riigilõivu ei tasunud. Seetõttu keeldus maakohus TsMS § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p-i 10 alusel hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning määrata hagejale uue tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada TsMS § 150 lg 1 p-i 5 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Määruskaebuse väidete kohaselt on e-toimikust võimalik tuvastada, et hageja on määruse etoimikus avanud 15. novembril 2021. Maakohus ei ole määruse kättetoimetamist nõudnud ning ei ole vastusenõude tähtaega pannud sõltuvusse kohtumääruse kättetoimetamisest, vaid arvestas tähtaega määruse tegemisest ja e-toimikus selle nähtavaks tegemisest. Maakohus tõlgendas TsMS § 487 lg-t 1 kitsendavalt. Viidatud sätte kohaselt tuleb avaldajal esitada nõuetekohane hagiavaldus 14 päeva jooksul. Kui kohus ei arvesta menetlustähtaega määruse kättetoimetamisest, siis ei ole avaldajale tagatud õigust esitada hagi 14 päeva jooksul. Juhul, kui hageja lepinguline esindaja viibib korralisel puhkusel, haiguslehel vms, siis võib tekkida olukord, kus hagejal ei olegi võimalik hagi tähtaegselt esitada. Kui menetlustähtaja arvestamine algab kohtumääruse tegemise päevast, muutub TsMS § 487 lg 1 sisutühjaks, kuna sel juhul ei ole hagejal võimalik nõuetekohast hagi 14 päeva jooksul esitada. Tsiviilkohtumenetluse praktika kohaselt arvestatakse menetlustähtaja kulgemist alates menetlusdokumendi kättetoimetamisest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 487 lg 1 sisu sarnaneb TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb määrata tähtaeg menetlusdokumendilt puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg määratakse määrusega, mis tuleb avaldajale kätte toimetada. Seega ei saa puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakata kulgema enne

2-21-124600 määruse avaldajale kättetoimetamist. Seetõttu eeldas ka hageja, et menetlustähtaeg hakkas kulgema määruse kättetoimetamisest ning oleks pidanud saabuma 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest hagiavalduselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuna hageja ei saanud maakohtu määrust, millega teda kohustati puudusi kõrvaldama, õigeaegselt kätte. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas maakohtu 2. juuni 2021. a määrus oli hagejale nõuetekohaselt edastatud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust TsMS § 487 lg 1 koosmõjus TsMS § 3401 lg-ga 1 alusel tehtav puuduste kõrvaldamise määrus hagejale kätte toimetada (TsMS § 466 lg 1). Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 310 lg 1). Seega ei sõltu maakohtu määratava tähtaja algus puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Kohtul tuleb sellegipoolest valida puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks selline viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Juhul, kui hageja ei saa puuduste kõrvaldamisest teada, ei saa ta realiseerida oma õigust esitada nõuetekohane hagiavaldus seaduses sätestatud 14 päeva jooksul. Kuna seadus ei keela kohtul toimetada puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte ka TsMS 6. osas sätestatud korras ja seada puuduste kõrvaldamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest, siis on kohtul võimalus seda asjaoludest lähtuvalt igakordselt kaaluda.
9.Praegusel juhul tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse 19. oktoobril 2021 ning samal päeval tegi maakohus määruse hageja lepingulisele esindajale Alla Žulinskajale kohtute infosüsteemi kaudu nähtavaks. Määruse kättetoimetamise kohta saadeti 19. oktoobril 2021 teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected]. Seda asjaolu on ringkonnakohtule 11. jaanuaril 2022 kinnitanud avaliku e-toimiku haldur. Hageja esindaja selgitas määruskaebuses, et avas määruse e-toimikus 15. novembril 2021, mil puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli juba saabunud ning maakohus oli juba 10. novembri 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest keeldunud. E-toimikust ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hageja esindajale määrust mõnel muul viisil edastada.
10.Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtu valitud viis puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks praeguse asja asjaolude tõttu nõuetekohane. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse kohtute infosüsteemis nähtavaks tegemise kohta samal päeval teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected], ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud nii hageja lepingulise esindaja e-posti aadressi kui ka menetlusposti aadressiks [email protected]. Sellises olukorras ei olnud põhjendatud saata puuduste kõrvaldamise määrust hageja esindaja teisele e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja praeguses asjas kohtule ei avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab

2-21-124600 ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.

11.Kolleegium märgib, et praegust olukorda ei oleks tekkinud, kui hageja esindaja oleks e-toimikusse märkinud sama e-posti aadressi, mille ta oli kohtule oma e-posti aadressina avaldanud. Selliselt toimides ei täitnud hageja esindaja TsMS § 338 lg 1 p-s 1 ja § 200 lg-s 4 sätestatud nõuet teavitada kohut oma sidevahenditest ja/või nende muutumisest.
12.Praegusel juhul on maakohus eksinud ka menetlustähtaja minimaalsele pikkusele kehtestatud nõuete vastu. Hagejale hagiavalduse esitamiseks antav tähtaeg peab TsMS § 487 lg 1 kohaselt olema vähemalt 14 päeva. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on e-posti aadress „[email protected]“ hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud lepingulise esindaja rahvastikuregistrijärgne ja seega eelduslikult isiklik e-posti aadress. Ringkonnakohus leiab, et saates menetlusdokumendi või selle e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavituse füüsilise isiku e-posti aadressile, mis ei ole seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, tuleb kohtul arvestada sellega, et isik ei pruugi oma e-posti iga päev kontrollida. Seega tuleb kohtul juhul, kui seadusega on kehtestatud menetlusdokumendis antava tähtaja minimaalne pikkus, arvestada tähtaja määramisel ka mõistliku ajaga, mis isikul kulub menetlusdokumendist või selle etoimikus nähtavaks tegemisest teadasaamiseks. Selleks tuleks kohtul määrata seadusega ettenähtud miinimumtähtajast pikem tähtaeg. Sellisel juhul on isikule pärast menetlusdokumendiga tutvumist ka tegelikult tagatud seaduses ettenähtud pikkusega ajavahemik kohtu nõutud toimingute tegemiseks. Mõistlikuks ajaks, mis füüsilisel isikul võib kuluda e-posti teel saadetud menetlusdokumendi või teatega tutvumiseks, võiks üldjuhul olla vähemalt kolm päeva. Seega, ehkki praegusel juhul määras maakohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkuseks 14 päeva (maakohus tegi määruse 19. oktoobril 2021 ning maakohtu määratud tähtaeg lõppes 3. novembril 2021), ei vastanud selle tähtaja pikkus, maakohtu valitud edastusviisi arvestades, TsMS § 487 lg 1 nõuetele.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada hageja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tuleb riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ LHV panga arveldusarvele nr EE147700771000526428. Hageja palus ülekande selgitusse lisada praeguse tsiviilasja numbri.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale Riigikohtule kaevata. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ka osas, millega ringkonnakohus lahendas avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse (TsMS § 150 lg 8).
15.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja