OK Incure OÜ hagi E L vastu võlgnevuse 5 271,68 euro nõudes
Hagihind
5 271,68 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress: Mustamäe tee 16, Tallinn)
Hageja esindaja:
A-L V (volikirja alusel, e-post: xxx) E L (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.OK Incure OÜ hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E Llt OK Incure OÜ kasuks kostja ja xxx AS vahel 05.07.2019. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev koguvõlgnevus summas 5 221 (viis tuhat kakssada kakskümmend üks) eurot 68 senti (sh 4 489,87 eurot põhivõlgnevus, intress 279,36 eurot, viivis 446,45 eurot ja lepinguhaldustasu 6 eurot).
3.Sissenõudekulu nõue jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud kostja E L kanda ja välja mõista E Llt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas 425 eurot.
4.1.Välja mõista E Llt OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtuotsuse ärakiri kostjale kätte avalikult kui TsMS § 3111 , 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ esitas 20.10.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E L vastu 5 728,70 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 25.10.2021. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite
2.OK Incure OÜ esitas 30.11.2021. a Viru Maakohtule hagiavalduse E L vastu põhivõlgnevuse 4 489,87 euro, viivise 446,45 euro, intressi 279,36 euro, lepinguhaldustasu 6 euro ja sissenõudekulu 50 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja xxx AS sõlmisid 05.07.2019. a tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega sai kostja krediiti 5 000 eurot, intressimääraga 16,90 % tasumata krediidisummale aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteise järgneva maksegraafikujärgse maksega saatis krediidiandja 07.07.2020. a krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega hiljem ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 02.09.2020. a lepingu üles ja kostja kohustus tasuma kogusummas 4 816,22 eurot sh põhivõlg, intress, viivis, lepingu haldustasu ja võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjale edastati 06.10.2021. a teavitus, et xxx AS loovutas 29.09.2021. a kõik poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega hagejale. Vastavalt krediidilepingule kohustus kostja tasuma krediiti maksegraafiku alusel. Kostja on teostanud osamakseid perioodil 05.08.2019. a kuni 06.04.2020. a summas 510,13 eurot, seega moodustab põhivõlgnevus 4 489,87 eurot (5 000-510,13). hagejal on vastavalt lepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Intress perioodil 15.10.2020. a kuni 05.02.2020. a summas 279,36 eurot. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.09.2020. a kuni 30.11.2021. a summas 446,45 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, kulud tekivad olukorras, kui võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Seega palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Krediidiandja ja võlgnik leppisid kokku lepinguhaldustasu, mille igakuine makse suurus on 1,50 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja lepinguhaldustasu võlgnevus hageja ees 6 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista laenuhaldustasu summas 6 eurot. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:
- 05.07.2019. a lepingust xxx tulenev võlgnevus summas 5 271,68 eurot s.h põhinõue 4 489,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 446,45 eurot, intress 279,36 eurot, lepinguhaldus tasu 6 eurot ja sissenõudekulu 50 eurot; - tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 425 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hageja esitas kostja vastusele seisukoha, milles märkis, et tegelike asjaolude kohaselt teatasid AS xxx ja Julianus Inkasso OÜ selgesõnaliselt, et neid on volitatud sisse nõudma antud kohustust. Tegemist ei ole olnud mingil määral nõude loovutamisega. Nõue loovutati OK Incure OÜ-le, kes on ka käesolevaga õigustatud kohustust sisse nõudma ja seda ka teeb. Hageja palub rahuldada hagi ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Kostja seisukoht
4.Kostja esitas kohtule vastuse, milles märgib, et ta ei nõustu OK Incure OÜ nõuetega. Kostja on sõlminud 05.07.2019. a xxx AS-iga lepingu nr xxx, millega kostja sai 5 000 eurot krediiti. Lepingutingimuste rikkumiste tõttu lõpetas xxx AS 02.09.2020. a ühepoolselt lepingu, teavitas kostjat ja teatas ka oma õigusest nõue inkassofirmale loovutada. Alguses loovutas xxx AS nõude lepingu nr. xxx alusel xxx AS-ile, millest E Lt teavitati 11.11.2020. a e-posti teel. 28.12.2020. a xxx AS, kes sai kostjalt võla sissenõudmise õiguse, hoiatas kohtumenetluse algatamise eest. Seejärel loovutas xxx AS uuesti sama nõude lepingu nr. xxx alusel Julianus Inkasso OÜ-le, millest E Lt teavitati 29.03.2021. a e-posti teel. Lõpuks loovutas xxx AS nõude lepingu nr xxx alusel OK Incure OÜ-le, millest E Lt teavitati 04.10.2020. a e-posti teel. Kõikidel nõude loovutamise juhtudel andis iga uus võlausaldaja võlgnikule täielikku teavet lepingutingimuste ja nõude suuruse kohta, mis näitab nõude tegelikku üleandmist uuele võlausaldajale vastavalt VÕS §164 (p.1). Vastavalt materjalidele ja esitatud andmetele loovutas xxx AS korduvalt sama nõude lepingu xxx alusel: xxx AS sai loovutamise hiljemalt 11.11.2020. a, Julianus Inkasso OÜ sai loovutamise hiljemalt 29.03.2021. a ja OK Incure OÜ sai loovutamise 29.09.2021. a. See tähendab, et hageja sai selle nõude loovutamise hiljem kui ülejäänud võlausaldajad. Vastavalt VÕS § 164 p 3, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Lähtudes tegelikest asjaoludest ja seadusest ei ole OK Incure OÜ-l õiguslikku alust nõuda lepingu nr xxx järgsete tingimuste täitmist. Kostja palub jätta nõue rahuldamata. Tsiviilasja arutada kirjalikus menetluses ning menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
6.Hageja esitas kohtule seisukoha, milles teavitas, et jääb esitatud kirjalike seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada, samuti palub välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu. Hageja on püüdnud antud asjas kostjaga kompromissile jõuda, edastades ka vastavasisulise kompromisslepingu, kuid tagasisidet pakkumisele ei ole käesoleva ajani saanud.
7.Kohus saatis kohtunõuded kostja e-posti aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressilt saatnud kohtule vastuse hagile. Seega on e-posti aadress seostatav kostjaga. Kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid, ega omapoolseid seisukohti kompromissi ettepanekule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
11.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Vaidluste ei ole selle üle, et kostja on sõlminud 05.07.2019. a xxx AS-iga lepingu nr xxx, millega kostja sai 5 000 eurot krediiti.
12.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.
13.Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu kohaselt kohustuste täitmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet omandanud. Kostja märgib, et vastavalt VÕS §164 lg 3, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Lähtudes tegelikest asjaoludest ja seadusest ei ole OK Incure OÜ-l õiguslikku alust nõuda lepingu nr xx järgsete tingimuste täitmist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja asja arutada kirjalikus menetluses.
14.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kostja poolt vastusele lisatud lisadest nähtub, et Bigbank AS oli volitanud xxx AS-i ja Julianus Inkasso OÜ-t võlgnevust sisse nõudma. OK Incure OÜ-le on xxx AS nõude loovutanud.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Volikirjaga ei anta üle nõuet vaid antakse esindajale enda esindusõigus ja esindamise ulatus.
16.Kuid vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on nõude üleandmine teisele isikule lepingu alusel. Loovutada saab nii olemasolevat nõuet kui ta tulevikus tekkivat või tingimuslikku nõuet.
17.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud. Kohus märgib, et kostja kui täisealine teovõimeline isik, peaks aru saama, et kui on võetud laen ehk kohustus siis tuleb seda kohustust ka täita. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja vastu on esitatud peale käesoleva nõude veel mitmeid nõuet. Seega on kostja poolne käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel.
18.VÕS § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
19.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
20.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Kostja pole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et ta on kohustuse täitnud. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud, seega on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud.
21.Hageja intressi- ja viivisenõue on põhjendatud ning tuleneb lepingust ning võlaõigusseadusest. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus viivise- ja intressinõude. Sissenõudmisega seotud kulud
22.Hageja soovib kostjalt kohustuse sissenõudmisega seotud menetluskulude, kogusummas 50 euro väljamõistmist. Vastavalt hageja hinnakirjale on hagejal võla sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
23.Hagi materjalide juurde on esitatud võlanõuded, millest nähtub, et xxx AS on saatnud 07.07.2020 ja 02.09.2020 kostjale aadressile xxx. Registritest ja lepingust ei nähtu, et nimetatud aadress oleks kostjaga seotud. Lepingus on võlgnik märkinud enda aadressiks xxx ja e-posti aadressiks xxx Registrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja elukohaks märgitud xxx ja lisa – aadressiks xxx. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale õigele aadressile edastatud, kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 425 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.