Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-19-12021 dokumentatsiooni kütteseadmete kasutamise kohta. Avaldaja selgitab, et on puudutatud isikule esitanud ehitusregistri väljavõtte, mille kohaselt on tema eriomandi kui ka kõigi teiste Nõmme tee 108 asuvas majas olevate eriomandite soojusvarustuse liigiks ettenähtud kohtküte, soojusallikaks ahi, kamin pliit ja energiaallikaks tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru). Avaldaja on lasknud korstnapühkijal kontrollida puiduga köetavat veeboilerit ning ei ole tehtud mingeid ettekirjutisi. 15.05.2019 esitas puudutatud isik avaldajale nõude paigaldada avaldaja korteris ventilatsioon (üldkoosoleku protokolli punk t1.13). Avaldaja ei ole keeldunud ventilatsioonipaigaldamisest. Veebruaris 2019 kontrollis juhatus korteris x paigaldatud veemõõtjat, kuna juhatusel tekkis kahtlus, et esitatud näidud 1m3 kuus ei ole eluliselt usutav. Avaldaja on lasknud veemõõtja taadelda seega mõõdab veemõõtja vee tarbimist õigesti. Avaldaja selgituste kohaselt, kuna korteris elab vaid tema isa ning maja korstna lagunemise tõttu ei ole võimalik veeboilerile äratõmmet tagada, siis ei ole korteris sooja vee tegemise võimalust ning see on põhjuseks väiksele tarbimisele. Avaldaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et puudutatud isiku poolt avaldajale esitatud nõuded on põhjendamata ja seepärast puudub õigus esitada korteriomandi võõrandamise nõue. Kohus jättis L Ge avalduse Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu vastu Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks 20.09.2019 käiguta ning andis avaldajale tähtaja avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud avalduses väljendatud nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid lugeda selgelt väljendatuks. Avaldaja esitas puuduste kõrvaldamise ja uue avalduse 30.09.2019, mille kohus võttis 18.10.2019 määrusega menetlusse. 04.02.2020 esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku 16.12.2019 vastuse osas. Avaldaja märkis, et tema nõue 12.06.2019 toimunud üldkoosoleku punkti 9 kehtetuks tunnistamiseks põhineb sellel, et avaldaja ega tema isa ei ole rikkunud korteriomaniku kohustusi. KrtS § 32 lg 1 kohaselt tekib korteriomandi võõrandamise nõue juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes. Seega avaldaja hinnangul on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega. Avaldaja kinnitab, et on avalduses tunnistanud, et tema isa käitumine on olnud ebaviisakas, kuid ainuüksi ebaviisakas käitumisele tuginemisel ei teki puudutatud isikul õigust nõuda korteriomandi võõrandamist, sest võõrandamisnõue on äärmuslik mõjutusvahend ning seepärast peaks selle rakendamiseks olema väga mõjuvad alused ja põhjendused. Lisaks seab KrtS § 32 lg 1 võõrandamise nõude esitamise kohustuste korduvast rikkumisest, avaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik ei ole enne üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist nõudnud temalt, et avaldaja isa lõpetaks kohustuste rikkumise, seega ei saanud puudutatud isik võõrandamise nõuet esitada, sest selle eelduseks on kohustuste korduv rikkumine s.o. uuesti sama kohustuse rikkumine vaatamata eelnevalt tehtud nõudele lõpetada konkreetne kohustuse rikkumine. Nagu nähtub puudutatud isiku vastusest ei ole avaldaja isa peale 12.06.2019 rikkunud korteriomaniku kohustusi. Seega on alust väita, et kui puudutatud isik oleks enne võõrandamise otsuse tegemist hoiatanud avaldaja isa, et rikkumise kordumisele järgneb võõrandamise nõude esitamine, siis oleks avaldaja isa oma käitumist muutnud. Avaldaja esitas tõendina puudutatud isiku seadusliku esindaja Julia Gramma eelarvamuslikust suhtumisest avaldaja isasse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.11.2019 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 18730000360, millest nähtuvalt soovis Julia Gramma avaldaja isa N Fi suhtes kriminaalmenetluse alustamist, kuna N F, puudutatud isiku seadusliku esindaja sõnade kohaselt, jälitab teda ja tema last. Lisaks süüdistas Julia Gramma N Fki selles, et viimane on visanud kivi tema korteri aknasse ning süüdanud tema autod. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates märgib abiprokurör Hanna Varik, et olemasoleva kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse raames ei ole tuvastatud, et kuriteo või väärteo tunnustega teod oleks toime pannud N F, seega on käesoleval ajal tegemist süüteoteate esitaja poolsete oletustega. Puudutatud isik tõi oma

2-19-12021 vastuses välja, et esitas 07.05.2019 nõude, et avaldaja isa lõpetaks ähvardamised ning ebaseadusliku tegevuse. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendid selle kohta, et avaldaja isa oleks jätkanud ähvardamist peale 07.05.2019 nõude saamist. Tulenevalt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest on alust väita, et puudutud isiku seadusliku esindaja väited avaldaja isa kohta ei tugine faktidele. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu asjaolu, et puudutatud isiku väide et N F ei ole rahunenud on üldsõnaline, sest puudutatud isik ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit, puudutatud isik ei ole isegi kirjeldanud neid tegusid, milles seisneb N Fi häiriv käitumine peale 07.05.2019. Seega tuleb avaldaja hinnangul need puudutatud isiku vastuväited jätta tähelepanuta. Avaldaja on ehitusregistri väljavõttega tõendanud, et tema korteriomandil on ette nähtud tahke kütusega kohtküte, seega on puiduga köetava soojaveeboileri olemasolu seaduslik. Kuna maja korsten on muutunud kasutuskõlbmatuks, siis ei ole avaldajal olnud võimalik veeboilerit kasutada. Ei avaldaja ega tema isa ei ole veeboilerit kasutanud just sellel põhjusel, et praegu puudub korsten kuhu saab seda ühendada. Avaldaja korteris asuv veeboiler ei ole maja ventilatsioonisüsteemi ühendatud ning puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit vastupidise kohta. Seepärast ei ole puudutatud isikul õigust nõuda puudega köetava veeboileri korterist eemaldamist. Kuna puudutatud isik ei ole renoveerinud majas tahkekütust kasutamist võimaldavat korstnate ja väljatõmbe kanalite süsteemi, siis ei saa avaldaja kasutada sooja vee tegemiseks ehitusregistrisse kantud võimalust. Avaldaja toob välja, et ei vasta tõele puudutatud isiku väide, et avaldaja ja tema isa püstitasid ebaseaduslikult korteriühistu territooriumile kaks puukuuri. Kuna korteris on ette nähtud tahke küttega kütmine, siis on loogiline ja põhjendatud, et maja territooriumil asus ka kuur kütte ladustamiseks. Ehitusregistri väljavõtte kohaselt on Nõmme tee 108 asuvate hoonete hulgas kuur pinnalaga 80 m2. Avaldaja kasutab kuuri, mille mõõtmed on 4 meetri laius ja 2,5 meetrit sügavus, seega tema kasutuses oleva kuuri pindala on 10 m2. Väited, et avaldaja kasutab kahte kuuri ei vasta tõele ning puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja kasutab kahte kuuri. Ülaltoodud alusel ei ole avaldaja kohustatud täitma puudutatud isiku nõuet kuuri lammutamiseks. Avaldaja ja tema isa on kasutanud korteri kütmiseks ehitusregistris ette nähtud tehnilist lahendust ning seepärast ei ole nad rikkunud korteriomaniku kohustusi. Ka soojavee tegemiseks on ehitusregistri kohaselt korteris x ette nähtud tahke kütusega soojaveeboiler. Avaldaja isa ei ole saanud sooja vett teha, sest puudub võimalus küttekoldest väljuvate gaaside korstna lõõri juhtimiseks, kuna olemasolevad lõõrid on lagunenud. Nii on avaldaja korter puudutatud isiku tegevusetuse tõttu jäänud soojavee tegemise võimaluseta. Gaasipallonis oleva gaasi kasutamine korteris x on ette nähtud ehitusregistris „võrgu- või mahutigaasi olemasolu – olemas“. Ülaltoodu alusel on puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja korteris ei ole lubatud kasutada puiduga köetavat veeboilerit ning mahutigaasi ei vasta tõele, sest mõlema seadmete kasutamine on ette nähtud maja projektiga, kuna neid on loetletud ehitusregistris. Seega on avaldaja seisukohal, et puudutatud isiku vastuses ei ole ühtegi väidet ega tõendit, mis põhjendavad 12.06.2019 üldkoosoleku otsuse 9 KrtS § 31 ja 32 sätetele vastavust ja seepärast palub avaldaja nimetatud otsust kehtetuks tunnistada. 08.04.2020 seisukohas puudutatud isiku 26.03.2020 seisukoha kohta tõi avaldaja välja, et puudutatud isik ei ole mitte üheski enda poolt kohtule esitatud dokumendis sisulist ümber lükanud avalduses esitatud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et koretriomandi juurde kuulub kuur, et korteris on ettenähtud kohtküte tahke kütusega, et veemõõtjad on kontrollitud. Seega on üldkoosoleku protokollis toodud väited alusetud ja seega ei ole korteriomanik oma kohustusi rikkunud. Kuigi KrtS § 32 lg 1 annab korteriomanikele õiguse nõuda korteriomandi võõrandamist tekib see õigus vaid juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes. Korduvalt tähendab seda, et korteriomanik jätkab oma kohustuste rikkumist peale seda, kui temalt on nõutud rikkumise lõpetamist. Antud asjas ei ole puudutatud isik avaldajale hoitust esitanud ja järelikult ei ole täidetud seaduses sätestatud

2-19-12021 tingimused võõrandamisnõude esitamiseks. Seepärast on üldkoosoleku otsus 9 seadusega vastuolus ning tuleb tunnistada kehtetuks ning samal põhjusel ei oma tähtsust ning tuleb jätta tähelepanuta puudutatud isiku väide, et otsus oli vastuvõetud kõikide korteriühistu liikmete poolt seaduse ja põhikirja alusel korraldatud koosolekul. Kõik nõuded üldkoosoleku kokkukutsumiseks olid täidetud ja korteriomandi võõrandamise nõude esitamine avaldajale ei olnud seadusega ega hea usu põhimõttega vastuolus. Tulenevalt ülaltoodust ei mõjuta üldkoosoleku otsuse kehtivust seda, kas ja otsus oli põhjendatud või mitte. Avaldaja toob välja, et põhjendamata otsuse vastuvõtmine on vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb sellel aluselt tunnistada kehtetuks. See, et otsuse vastuvõtmise ja avaldaja korteri võõrandamise poolt hääletasid kõik korteriühistu liikmed ei ole otsuste põhjendatuse aluseks, sest põhjendatus tähendab, et otsuses toodud asjaolude kohta on olemas tõendid. Puudutatud isiku väited, et „et avaldaja korterites elava isiku (isa) käitumine on ebaviisakas, teeb ähvardused maja põlema panna ja ähvardused rikkuda teiste korteriomanike vara“ on tõendamata ja seepärast tuleb jätta tähelepanuta. Puudutatud isiku väide et, „ventilatsioonikorstnaid ei tohi kasutada mistahes kütteseadmega ühendamiseks ilma vastava aluseta ja enne kütteseadmete kasutamist peab olema tehtud ohutuse kontroll“ on tõendiks selle kohta, et korterimaja küttesüsteem, mis oli projekti kohaselt, mille alusel hoone ehitati, kohtküte tahkeküttega jäeti renoveerimine käigus korda tegemata, sest väljatõmbeks kasutusel olnud suitsulõõrid on täielikult amortiseerunud ning avaldaja isa ei saa seepärast kasutada ahjuküttega veeboilerit sooja vee tegemiseks. Puudutatud isik püüab oma tegemata jätmisi s.o. suitsulõõride mitte kordategemist näidata kui avaldaja rikkumist, ette heites avaldajale ventilatsiooni korstna kasumist põlemisjääkide äratõmbena ja esitades seda kui korteriomaniku rikkumist, esitamata selle kohta ühtegi tõendit. Puudutud isiku vastuse lisana 9 esitatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori A Ai 10.05.2019 e-kirjast nähtub,“ et korter nr x elanik on endiselt väga häiritud ja mures ventilatsioonikorstnate, mida ei ole senini renoveeritud ja mistõttu on korteris halvenenud õhuvahetus ning korstnasse ühendatud vannitoa kütteseadme (väidetavalt eraldi lõõr ventilatsioonikorstnas) kasutamise mittelubamise osas, mistõttu ei ole võimalik korteris süüa valmistada, ega pesemiseks vett soojendada. Palume reageerida korter nr x elaniku murele võimalikult kiiresti, kuna probleem on üleval novembrist 2018.“ See dokument on tõendiks, et avaldaja korteris on söögi ja sooja tegemiseks lubatud kohtkütte tahkekütusega. Just seepärast on avaldajal kuuride kasutamise õigus, sest kuurid on korteromandi kaasomandi osa esemeks. Järelikult puudub puudutatud isiku kuuride lammutamise nõudel õiguslik alus. Avaldaja juhib tähelapanu asjaolule, et puudutud isiku vastuse lisana 9 esitatud Päästeameti Põhja Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori A Ai 10.05.2019 e-kiri ei ole ettekirjutus nagu puudutatud isik väidab oma 26.03.2020 seisukoha punktis 1.16 ning selles ei ole nõuet kuuride „likvideerimiseks kolme kuu jooksul“. Sellist nõuet ei saa e-kirjana vormistada. Seega on puudutatud isiku väidet, et Päästeamet esitas nõude kuurid likvideerida alusetu ja väär. Puudutatud isik ei ole oma 26.03.2020 seisukohas selgitanud kuidas avaldaja kuuride omamine on tegevuseks, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate selleks, et tõendada asjaolu, et puudutatud isiku väiteid avaldaja isa ähvardava ja häiriva käitumise kohta on tõendamata ja seega paljasõnalised ning tuleb tähelepanuta jätta. 19.06.2020 esitas avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks paludes välja mõista puudutatud isikult korteriühistu Tallinn, Nõmme tee 108 menetluskulud summas 401.14 eurot L Ge kasuks; välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 28.06.2020 seisukohas toob avaldaja välja, et puudutatud isiku väide, et asjaolu, kas avaldaja korteri võõrandamise aluseks olevad põhjendused olid piisavad või mitte, ei anna alust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on ekslik ega põhine seadusel. Üldkoosolekule ei ole antud õigus vastu võtta mistahes otsuseid, vaid need peavad vastama seadusele. KrtS § 33 lg

2-19-12021 1 viimase lause järgi otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuigi see säte käsitleb võõrandamise otsuse täitmise nõuet, tähendab see, et võõrandamise otsust tehes peab üldkoosolek rajama sellele korteriomaniku kohustuste tegelikult aset leidnud rikkumistele. Puudutatud isik ekslikult väidab, et tema enda poolt esitatud avaldused on kohasteks tõenditeks avaldaja ja tema perekonnaliikme ebaviisaka käitumise ja ähvarduse kohta maja põlema panna. Nagu avaldaja oma 08.04.2020 seisukohas tõi välja, ei ole ei prokuratuur algatanud puudutatud isiku avalduse alusel menetlust. Samuti ei ole Päästeamet teinud ettekirjutust kuuride lammutamiseks. Puudutatud isiku seisukohas on puudutatud isik tsiteerinud Päästeameti nõuet selliselt „Korter nr x elanikule on antud suulised ettekirjutused likvideerida kuuri 1 vastu ladustatud põlevmaterjal ning eemaldada kuuri 2 külge ladustatud/ehitatud põlevmaterjali hoiukoht hiljemalt kolme kuu jooksul“. Toodud tsitaadis ei ole kirjas nõuet likvideerida kuurid, vaid likvideerida ladustatud põlevmaterjal, see nõue on avaldaja poolt õigeaegselt täidetud. Seega on puudutatud isik oma tsitaadiga ümber lükanud ise enda väite kuuride likvideerimise nõude olemasolust. Avaldaja on esitanud kohtule dokumendid, mis tõendavad, et tema korteri juurde kuuluvad kuurid, see on ka mõistetav, sest korter on ehitatud puudega kütmiseks ning puudutatud isik ei ole neid tõendeid ümber lükanud. Kuigi KrtS § 32 lg 1 annab korteriomanikele õiguse nõuda korteriomandi võõrandamist tekib see õigus vaid juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes. Korduvalt tähendab seda, et korteriomanik jätkab oma kohustuste rikkumist peale seda, kui temalt on nõutud rikkumise lõpetamist. Antud asjas ei ole puudutatud isik avaldajale hoitust esitanud ja järelikult ei ole täidetud seaduses sätestatud tingimused võõrandamisnõude esitamiseks. Puudutatud isik esitas esimese ja ainsa nõude 07.05.2019 ning juba järgmine kuu vaatama sellele, et avaldaja isa lõpetas ebaviisaka käitumise ning ülejäänud nõuded olid alusetud, otsustas üldkoosolek kohustada avaldajat võõrandama korteriomandit. Seega ei ole avaldaja korduvalt oma kohustusi rikkunud ning üldkoosolekul puudus õiguslik alus võõrandamise kohustamiseks otsuse tegemiseks. Üldkoosolekul ei ole õigust nõuda kuuride eemaldamist korteriomanikult, kelle korteris on ette nähtud puudega kütmine, seega ei saa 16.08.2018 üldkoosoleku otsuse mittetäitmist käsitleda korteriomaniku poolt tema kohustuste rikkumisena. Korteris olev soojaveeboiler, mis on puudega köetav on hoone projektis ette nähtud, sest maja oli ehitatud sellisena, et nii sooja, söögitegemise ja soojavee jaoks tuli kasutada tahkekütust ning kohtgaasi. Siit tulenevalt on avaldajal õigus kasutada nii korteris olevad kütteseadmed kui ka kuure. Esindaja puudumine ei tähenda, et avaldaja ei ole kasutanud õigusabi seoses kohtumenetlusega. Samuti ei oleks avaldaja teinud kulutusi seoses veemõõtja kontrollimisega ja korstnapühkija akti tellimisega, kui puudutatud isik ei oleks esitanud põhjendamatuid väiteid avaldaja kohustuste rikkumise kohta. Avaldaja palub avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. II Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik korteriühistu Tallinn, Nõmme tee 108 avaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isiku 16.12.2019 vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et avaldaja on korteri nr x omanik. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 12.06.2019 toimus puudutatud isik üldkoosolek, mille päevakorra punktis 9 oli avaldaja korteri sundvõõrandamise otsustamine. Puudutatud isik on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et koosoleku kokkukutsumisel ei olnud seaduse normid ega korteriühistu põhikirja nõuded rikutud. Puudutatud isiku hinnangul käesoleval juhul ei ole avaldaja välja toonud, millisele õiguslikule alusele põhinevad tema väited otsuse kehtetu olemise osas, st mis õigusnormi on puudutatud isik rikkunud. Puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole otsuse punkt 9 vastuolus seaduse ega puudutatud isik põhikirjaga, samuti ei anna otsuse punkt nr 9 puudutatud isikule ega selle liikmele mistahes eelistusi. Tulenevalt sellest on avaldaja nõue põhjendamatu ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul käesoleval juhul korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine üldkoosolekul ei ole seadusega vastuolus, otsus korteriomandi

2-19-12021 võõrandamise kohta ei ole heade kommetega vastuolus ega riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või korda. Avaldaja väidab, et päevakorra punkt 9 avaldaja korteri sundvõõrandamise kohta oli põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole antud väitega nõus. Korteri sundvõõrandamise otsustamise küsimuse üldkoosoleku päevakorda võtmine ei olnud vastuolus seaduse, puudutatud isik põhikirja ega heade kommetega. Päevakorra punkt 9 sisaldas juhatuse selgitusi ja põhjendusi selle kohta, millised KrtS-i sätteid oli rikutud, mis andsid õiguse korteriomandit võõrandada Avalduse punktides 2.5, 2.6 ja 2.5. (avaldaja kasutas vale numeratsiooni enda hagiavalduses) viitab avaldaja 12.06.2019 koosoleku päevakorra punkti 9 alapunktidele, kus puudutatud isik väga põhjalikult selgitas, et avaldaja võimaldab kasutada enda korterit isikule (enda isale N File), kes ei järgi seaduse ega korteriühistu põhikirja sätteid ja ignoreerib puudutatud isiku organite poolt vastu võetud otsuseid. Nimelt elab avaldaja korteris tema isa N F, kes on mitmel korral ähvardanud, et korteris nr x on gaasiballoon ja N F paneb vastava ballooni ja ka kogu maja põlema. Ähvardused gaasiballooni kohta algasid 2019 jaanuaris, mil N F helistas politsei häirekeskusse ja teatas, et tema korteris nr x on gaasiballoon ja ta laseb selle õhku. Puudutatud isik pöördus viivitamatult (08.02.2019) avaldaja kui korteriomaniku poole, mille peale avaldaja vastas, et tema korteris ei ole siiski gaasiballooni. Hiljem siiski selgus, et gaasballoon on avaldaja korteris olemas. 09.04.2019 pöördus N F uuesti häirekeskusse ja ähvardas maja põlema panna. Puudutatud isik esitas tõendina kirja Päästeametilt, kus on kirjas, et: „Häirekeskuse poole pöördus 09.04. kell 11.20 N F (tel 527 5483), elukohaga Tallinn, Nõmme tee 108-x ja lubas gaasiboileri tööle panna ja kui kõik õhku lendab, siis on päästeamet süüdi.“ N F ähvardas, et ta paneb põlema nii maja, puudutatud isik juhatust, kui ka teised majaelanikud. 07.05.2019 saatis puudutatud isik avaldajale nõude ning palus tagada, et tema korteris elav isik (N F) täidaks puudutatud isik nõudeid, lõpetaks ähvardamisega ja ebaseadusliku tegevusega, mis häirib teisi majaelanikke. Avaldaja ei ole puudutatud isiku nõudele vastanud. Avaldaja korteris elav inimene jätkas ähvardamisega. Ähvarduste kohta oli kirjutatud avaldused politseisse. Puudutatud isik rõhutada, et avalduses ei vaidlustata avaldaja, et avaldaja korteris elav isik ähvardas, käitus lugupidamatult, takistas maja renoveerimist, korjas ja tõi maja hoovi vana mööblit ja muid puidust tehtud materjali, mille tõttu oli maja hoov räpane. Avaldaja väide, et ta rääkis enda isa N Figa ja viimane ei ole enam ebaviisakalt käitunud on paljasõnaline. Asjaolu, et N F ei ole maha rahunenud, saavad kinnitada kõik korteriühistu liikmed. Pärast korteri nr x elaniku-poolset ähvardamist käis korteris Päästeamet, kes tegi korteris kontrolli, mille käigus oli avastatud, et N F kasutab vannitoas puuküttega veeboilerit. Puudutatud isik esitas avaldajale 15.05.2019 nõude ning palus muuhulgas esitada andmed, kas vannitoas paigaldatud kütteseade (puuküttega veeboiler) on ühendatud hoone ventilatsiooni süsteemiga ja kas ühendamise kohta on tehtud pädeva isiku poolt ekspertiis või akt, et selline ühendamine on seaduslik ja kütteseadme kasutamine vannitoas on tuleohutu ja tehniliselt lubatud. Avaldaja ignoreeris puudutatud isik nõuet ning vastas sellele alles 12.06.2019, so üldkoosoleku toimumise päeval ja pärast puudutatud isiku korduvaid meeldetuletusi. Avaldaja vastas, et kütteseade on ühendatud ning ekspertiisi, kas ühendamine oli seaduslik ja on ohutu, ei ole tehtud. Tulenevalt sellest on avaldaja ebaseaduslikult ja omavoliliselt paigaldanud enda korterisse kütteseadme (puuküttega veeboiler), mille ohutust ei ole kontrollitud ning paigaldus ei ole kooskõlastatud ega tehtud seaduse nõuete kohaselt. Avaldaja lubas suusõnaliselt mitte kasutada puuküttega veeboilerit, kuid puudutatud isiku andmetel ei ole ebaseaduslikult paigaldatud kütteseade korterist demonteeritud. Puudutatud isik märgib, et ei vasta tõele avaldaja väide, et puudutatud isik ei esitanud avaldajale nõudeid puuküttega veeboileri kasutamise kohta. Puudutatud isik edastas 07.02.2019 nii avaldajale kui ka Päästemetile kirja, kus ta veelkord rõhutas, et: „ventilatsioonikorstnaid ei tohi kasutada mistahes kütteseadmega ühendamiseks“. Puudutatud isik esitas avaldajale nõuded veeboileri kasutamise lõpetamise kohta 07.05.2019 ja 15.05.2019. Puudutatud isiku hinnangul asjakohatud on avaldaja väited, et kuna rekonstrueerimisega ei ole ettenähtud maja küttesüsteemi

2-19-12021 rekonstrueerimist, siis on avaldajal õigus kasutada sooja vee tegemiseks puiduga köetavat veeboilerit. Avaldaja ühendas puiduga köetavat veeboilerit maja ventilatsioonisüsteemi ilma mistahes aluseta ja ehitusnõudeid järgimata. Antud kütteseadmete ehitamine ei vastanud ehitusnõuetele, selle ohutu kasutamine ei ole kontrollitud ega kooskõlastatud. Avaldaja ja tema korteris elav N F püstitasid ebaseaduslikult korteriühistu territooriumile kaks puukuuri. Puudutatud isiku 16.08.2018 koosolekul võeti vastu otsus kuuride eemaldamiseks. Vaatamata antud korteriühistu üldkoosoleku otsusele kuuride eemaldamise kohta ei olnud avaldaja 12.06.2019 otsuse ajaks puukuurid eemaldanud. Puudutatud isik pöördus avaldaja poole mitu korda kuuride eemaldamise nõuetega nii enne 12.06.2019 koosolekut, kui ka pärast seda, kuid ka käesolevaks ajaks ei ole ükski puukuur siiski eemaldatud. 09.05.2019 teostas Päästeamet puukuuride kontrolli ning tegi avaldajale ettekirjutused likvideerida mõlemad kuurid kolme kuu jooksul. Avaldaja eemaldas ühe kuuri alles 2019. a suve lõpuks ja teine kuur on käesolevaks hetkeks veel eemaldamata. Avaldaja väidab, et hoone on projekteeritud puitküttega, mis vastab tõele. Vastab tõele ka see, et hoone ja sellega külgneval territooriumil asub üks suur kuur, mille kohta on olemas vastav kanne ehitisregistris. Igale hoone korterile kuulub selles kuuris üks boks, mõõduga ca 4,5 -5 m2, kus on võimalik hoida põlevmaterjali ahjude kütmiseks. Korteri nr x kasutuses on ka selline boks, kus hoitakse põlevmaterjali. Seega ei vasta tõele avaldaja väide, et tal ei ole ruumi, kus hoida materjali korteri kütmiseks. Avaldaja andis enda omandis oleva korteri kasutusse isikule, kes rikub Krts § 31 lg-t 1, kuna elanik ega avaldaja ise ei hoia korterit korras ning korterit ja kaasomandit kasutades ületab avaldaja ja korteri elanik teiste liikmete õigusi kaasomandis asuva territooriumi kasutamisel. Puudutatud isik on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et avaldaja korteris oli gaasiballoon, kuigi avaldaja valetas puudutatud isikule, et gaasiballooni tal ei ole. Puudutatud isik esitas tõendid selle kohta, et avaldaja korteris olid ebaseaduslikult paigaldatud ja kasutatud kütteseadmeid, mis on majas kasutamiseks keelatud. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid selle kohta, et avaldaja püstitas ebaseaduslikult kuurid ning ei ole neid üldkoosoleku otsuse kohaselt eemaldanud. Samuti ei ole avaldaja Päästeameti ettekirjutust täitnud kuuride eemaldamise kohta. Avaldaja korteris elav isik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid selle kohta, et korteris nr x elanik N F ähvardas, et ta paneb kogu maja põlema. Avaldaja ei ole vaidlustanud, et N F käitus teiste ühistu liikmete suhtes ebaviisakalt, ähvardas, takistas maja renoveerimist ning saastas hoovi jäätmetega. Puudutatud isik andis avaldajale aega kõikide vajalike toimingute tegemiseks, et lõpetada tema korteri kasutamist isiku poolt, kes rikub seadust ja puudutatud isik korda. Samuti andis puudutatud isik avaldajale aega ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks, kuuride eemaldamiseks ja territooriumi korda tegemiseks. Avaldaja ei ole puudutatud isik nõudele reageerinud nii enne 12.06.2019 üldkoosoleku toimumist kui ka käesoleval hetkel. Puudutatud isikul oli õigus määrata 12.06.2019 üldkoosoleku päevakorra punktiks avaldaja omandis oleva korteri nr x sundvõõrandamise otsustamist ja sellega ei ole puudutatud isik seadust ega põhikirja nõudeid rikkunud. Lähtudes ülaltoodust palub puudutatud isik: jätta avaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. 26.03.2020 esitas puudutatud isik oma seisukoha avaldaja 04.02.2020 seisukohale märkides, et tema jääb enda 16.12.2019 vastuse juurde ning palub jätta avaldaja avaldus täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja teatas enda 04.02.2020 vastuses, et tema nõude aluseks 12.06.2019 üldkoosoleku punkti 9 kehtetuks tunnistamiseks on see, et avaldaja ega tema isa ei ole rikkunud korteriomaniku kohustusi ning üldkoosoleku otsus on vastuolus KrtS § 32 lg 1. Lisaks sellele tõi avaldaja enda avalduses välja, et üldkoosoleku otsuse punkt 9 on kehtetu, kuna KrtS § 32 lg-tes 1 ja 2 eeldused kohustuste rikkumiseks ei ole täidetud. Puudutatud isik ei ole antud seisukohtadega nõus. Asjas puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole rikkunud KrtS § 29 lg 1 sätestatud nõudeid. KrtS § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse muus osas tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud

2-19-12021 erisustega. Käesoleval juhul ei ole avaldaja välja toonud, millisele õiguslikule alusele põhinevad tema väited otsuse kehtetu olemise osas, st mis õigusnormi on puudutatud isik rikkunud. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise alus tuleneb TsÜS § 38 lgst 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise alus TsÜS § 38 lg-st 2. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku otsus kehtetu, kui see on seaduse või põhikirjaga vastuolus või kui juriidilise isiku liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et puudutatud isik oleks rikkunud nimetatud sätteid. Tulenevalt sellest puudub käesolevas asjas alus puudutatud isiku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna puuduvad kehtetuks tunnistamise alused. Puudutatud isik ei ole seadust ega põhikirja rikkunud. Avaldaja väide, et üldkoosoleku otsuse punkt 9 on kehtetu, kuna KrtS § 32 lg-tes 1 ja 2 eeldused kohustuste rikkumiseks ei ole täidetud on alusetu ja selline alus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohta ei tulene seadusest. Avaldaja rõhutab, et asjaolu, kas avaldaja korteri võõrandamise otsustus oli põhjendatud või mitte, ei anna alust üldkoosoleku otsuse nr 9 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsus oli vastuvõetud kõikide korteriühistu liikmete poolt seaduse ja põhikirja alusel korraldatud koosolekul. Kõik nõuded üldkoosoleku kokkukutsumiseks olid täidetud ja korteriomandi võõrandamise nõude esitamine avaldajale ei olnud seadusega ega hea usu põhimõttega vastuolus. Tulenevalt ülaltoodust ei mõjuta üldkoosoleku otsuse kehtivust seda, kas ja otsus oli põhjendatud või mitte. Vaatamata sellele, et puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja väited otsuse põhjenduste kohta ei oma käesolevas asjas tähtsust, siiski soovib puudutatud isik rõhutada, et otsus valdaja korteri sundvõõrandamise kohta oli põhjendatud. Otsuse vastuvõtmise ja avaldaja korteri võõrandamise poolt hääletasid kõik korteriühistu liikmed. Puudutatud isik on enda 16.12.2019 vastuses põhjendas ja esitas tõendid avaldaja korteri võõrandamise otsuse aluseks olevate asjaolude kohta. Puudutatud isik ei ole nõus avaldaja seisukohaga, et asjaolust, et avaldaja korterites elava isiku (isa) käitumine on ebaviisakas, teeb ähvardused maja põlema panna ja ähvardused rikkuda teiste korteriomanike vara, ei teki puudutatud isikul õigust nõuda korteriomandi võõrandamist. Puudutatud isik on seisukohal, et koostoimes teiste seaduses ettenähtud alustega korteriomandi võõrandamise osas on korteriomaniku ja tema pereliikme häiriv ja ähvardav käitumine on aluseks korteri võõrandamiseks. Puudutatud isik märgib, et avaldaja eksitab teadlikult kohut, kui kirjutab, et puudutatud isik ei ole enne korteriomandi võõrandamise otsuse tegemist nõudnud avaldaja käest rikkumiste lõpetamist. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja, kust tuleneb, et 07.05.2019 saatis puudutatud isik avaldajale nõude ning palus tagada, et tema korteris elav isik (isa) täidaks puudutatud isik nõudeid, lõpetaks ähvardamisega ja ebaseadusliku tegevusega, mis häirib teisi majaelanikke. Avaldaja ei ole sellele kirjale vastanud ega enda pereliiget korrale kutsunud. Teatis avaldaja poolt ebaseaduslikult ja omavoliliselt korterisse paigaldatud kütteseadme (puuküttega veeboiler) kohta oli avaldajate saadetud enne koosoleku tegemist, so 15.05.2019. Avaldaja ei ole sellele tähtaegselt vastanud ja vastas alles 12.06.2019, so üldkoosoleku toimumise päeval ja pärast puudutatud isik korduvaid meeldetuletusi. Avaldaja ei ole käesoleva hetkeni korteriühistu nõuetele vastanud, kas ta demonteeris korterist ebaseaduslikult paigaldatud kütteseade. Otsus korteriühistu territooriumile ebaseaduslikult püstitatud puukuuride eemaldamise kohta olid vastuvõetud korteriühistu 16.08.2018 koosolekul. Puudutatud isik esitas avaldajale teatised nii enne 12.06.2019 koosolekut, kui ka pärast, kuid ka käesolevaks ajaks on üks kuur on eemaldamata. Seega on vale avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole teda hoiatanud ega palunud viia enda ebaseaduslik tegevus korteriühistu, tema liikmete ja vara suhtes seadusega kooskõlla. Alusetu on avaldaja väide, et ta on ehitusregistri väljavõttega tõendanud, et puiduga köetava soojaveeboileri olemasolu on seaduslik. Vaatamata sellele, et nii puuduttaud isik, kui ka Päästeamet on avaldajale korduvalt teatanud, et ventilatsioonikorstnaid ei tohi kasutada mistahes kütteseadmega ühendamiseks ilma vastava aluseta ja enne kütteseadmete kasutamist peab olema tehtud ohutuse kontroll, jääb avaldaja seisukohale, et temal on alus kütteseadmeid kasutada.

2-19-12021 Antud avaldaja käitumine näitab, et tema ei kavatse täita korteriühistu reegleid ja otsuseid ja paneb korteriühistu vara ja korteriühistu liikmete vara kahjustamise riski alla. Puudutatud isikule on arusaamatu avaldaja väide, et avaldaja ja tema isa ei ole püstitanud ebaseaduslikult korteriühistu territooriumile kaks puukuuri ning avaldaja ei pea täitma üldkoosoleku otsust ebaseaduslikult püstitatud kuuri lammutamise kohta. Asjaolu, et avaldaja ja tema isa püstitasid kaks puukuuri ei olnud varem vaidluse all. Asjaolu, et puukuurid olid avaldaja ja tema isa kasutuses tõendab 09.05.2019 Päästeamet puukuuride kontroll. Kontrolli tegemisel kinnitas avaldaja isa, et tegemist on tema ja avaldaja kuuridega ja Päästeamet tegi avaldajale ettekirjutused likvideerida mõlemad kuurid kolme kuu jooksul. Otsus kuuride eemaldamise kohta oli tehtud 16.08.2018 koosolekul ja avaldaja ei ole vastu vaielnud, et see on tema ja tema isa poolt tehtud kuurid. Asjaolu, et avaldaja ei eita, et tema ja tema isa on kuurid ehitanud tuleneb ka poolte kirjavahetusest. Avaldaja esitab kohtule valed väited, selle kohta, et tema ega tema isa on ei püstitanud korteriühistu territooriumil kuurid. Antud valed väited on ümberlükatud puudutatud isiku poolt esitatud tõendiga ja avaldaja enda poolse varasemate väidetega. Avaldaja avaldused, et ta ei täida korteriühistu otsuseid iseloomustavad avaldaja käitumist ja tõendavad, et kaasomandi eset kasutades ei hoidu avaldaja tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja sellega rikub KrtS § 31 lg 1 p1 ja § 32 lg 2 p 1 ja p 3. Puudutatud isik esitas tõendina kohtule pildi avaldaja ja tema isa poolt püstitatud puukuurist, mis asub korteriühistu territooriumil ja mis peavad avaldaja arvates taluma kõik ühistu liikmed. Avaldaja esitas kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks millist selles asjas tähtsust omavat asjaolu soovib avaldaja sellega tõendada. Puudutatud isik palub jätta antud tõend vastu võtmata ja tagastada avaldajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 p 1 ja 4 alusel. Avaldaja on seisukohal, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade on põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõend. Põhja Ringkonnaprokuratuuri teade sildab isikuandmeid, mis olid avaldatud ja suunatud ainult selles teatises määratud isikutele. Avaldajal puudub seaduslik alus Põhja Ringkonnaprokuratuuri teates toodud andmete töötlemiseks, muuhulgas avaldamiseks. Alused isikuandmete töötlemiseks tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruses EL) 2016/679 artiklist 6 p 1 ja Isikuandmete kaitse seadusest ning käesoleval juhul ei esine avaldajal ühtegi alust Põhja Ringkonnaprokuratuurisse avalduse esitanud isiku isikuandmete töötlemiseks. Antud tõend oli avaldajale teatavaks tehtud ebaseaduslikult ja avaldaja töötleb antud isikuandmeid ilma seaduslikuta alusta, kuna Põhja Ringkonnaprokuratuurisse avalduse esitanud isik ei antud avaldajale ega teistele asjassepuutuvatele isikutele tema isikuandmete töötlemiseks. Tulenevalt sellest, et avaldaja sai antud tõendi ebaseaduslikult rikkudes andmesubjekti õigusi andmete seadusliku töötlemise kohta, palub puudutatud isik jätta antud tõend vastu võtmata. Põhja Ringkonnaprokuratuurisse avalduse esitanud isik pöördub Andmekaitse Inspektsiooni poole vastava avaldusega, kuna Põhja Ringkonnaprokuratuurilt teatise koopiat saanud isikul puudus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruses EL) 2016/679 artiklis 6 p 1 sätetatud alus andmete avaldamiseks avaldajale ja avaldajal puudus alus andmete töötlemiseks. 22.06.2020 esitas puudutatud isik seisukoha avaldaja 08.04.2020 seisukohale ja seisukoha avalaja menetluskulude osas. Puudutatud isik teatas, et tema jääb enda vastuväidete juurde ning palub jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja 08.04.2020 arvamuse punkti 1 kohaselt põhineb avaldaja nõue sellel, et avaldaja ega tema isa ei ole rikkunud korteriomaniku kohustusi. Puudutatud isik soovis veel kord rõhutada, et asjaolu, kas avaldaja korteri võõrandamise aluseks olevad põhjendused olid piisavad või mitte, ei anna alust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsus oli vastuvõetud kõikide korteriühistu liikmete poolt seaduse ja põhikirja alusel korraldatud koosolekul. Kõik nõuded üldkoosoleku kokkukutsumiseks olid täidetud ja korteriomandi võõrandamise nõude esitamine avaldajale ei olnud seadusega ega hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldaja esitas nõude puudutatud isiku vastu 12.06.2019 punkti 9

2-19-12021 kehtetuks tunnistamiseks, mitte võõrandamise otsuse vaidlustamise nõude KrtS § 33 lg 1 mõistes ning käesolevas asjas ei oma tähtsust kas võõrandamise aluseks olevad põhjendused KrtS § 32 lg 1 alusel on piisavad või mitte. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks on täidetud kõik seadusega ettenähtud formaalsed ja sisulised nõuded. Puudutatud isik ei ole rikkunud TsÜS § 38 ega KrtS § 29 lg 1. Tulenevalt sellest puudub käesolevas asjas alus puudutatud isiku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ka läbiviimisel ei ole puudutatud isik seadust ega põhikirja rikkunud. Vaatamata selle, et puudutatud isik on seiskohal, et käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas võõrandamise aluseks olevad põhjendused KrtS § 32 lg 1 alusel on piisavad või mitte on puudutatud isik seiskohal, et avaldaja korteri võõrandamise otsustamine oli põhjendanud ja selleks oli seaduslik alus. Puudutatud isik on esitanud kohtule tõendid kõikide üldkoosoleku protokollis toodud väidete põhjenduste kohta ning ei kordu enda vastuväiteid uuesti. Puudutatud isik tõi välja, et avaldaja oma kohustusi rikkunud ning üldkoosoleku kokkukutsumine ei ole vastuolus heade kommetega. Avaldaja 08.04.2020 arvamuse punktis 5 toodud väited, et „avaldaja ja tema perekonnaliikmete ebaviisakas käitumine ja ähvardused maja põlema panna ja ähvardused rikkuda teiste korteriomanike vara on tõendamata ja seepärast tuleb jätta tähelepanuta“ ei vasta tõele. Asjaolu, et avaldaja korteris elav perekonnaliige ähvardas, et tema korteris nr x on gaasiballoon ja ta laseb selle õhku on tõendatud puudutatud isiku poolt esitatud 08.02.2019 kirjaga Päästeametile ja avaldajale. Avaldaja valetab kohtule, kui kirjutab enda 08.04.2020 arvamuse punktis 8, et Päästeamet ei ole esitanud nõuet avaldajale kuuride likvideerimiseks. 09.05.2019 teostas Päästeamet puukuuride kontrolli ning tegi avaldajale ettekirjutused likvideerida mõlemad kuurid kolme kuu jooksul. Antud Päästeameti kirjas on muuhulgas märgitud, et „Korter nr x elanikule on antud suulised eekirjutused likvideerida kuuri 1 vastu ladustatud põlevmaterjal ning eemaldada kuuri 2 külge ladustatud/ehitatud põlevmaterjali hoiukoht hiljemalt kolme kuu jooksul“. Avaldaja eemaldas ühe kuuri alles 2019 suve lõpuks ning teine kuur on käesolevaks hetkeks veel eemaldamata. Avaldaja teadlikult eksitab kohut, kui kirjutab, et puudutatud isik ei ole enne korteriomandi võõrandamise otsuse tegemist nõudnud avaldaja käest rikkumiste lõpetamist. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja, kust tuleneb, et 07.05.2019 saatis puudutatud isik avaldajale nõude ning palus tagada, et tema korteris elav isik (isa) täidaks puudutatud isik nõudeid, lõpetaks ähvardamisega ja ebaseadusliku tegevusega, mis häirib teisi majaelanikke. Avaldaja ei ole sellele kirjale vastanud ega enda pereliiget korrale kutsunud. Avaldaja ei ole vastanud puudutatud isiku 26.03.2020 vastuse punktis 1.17. toodud vastuväidetele, et avaldaja esitas kohtule valed väited, selle kohta, et tema ega tema isa on püstitanud korteriühistu territooriumil kuurid. Asjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isiku 16.08.2018 koosolekul võeti vastu otsus ebaseaduslikult püstitatud kuuride eemaldamiseks ning puudutatud isik pöördus avaldaja poole mitu korda kuuride eemaldamise nõuetega nii enne 12.06.2019 koosolekut, kui ka pärast seda. Käesolevaks ajaks ei ole puukuur siiski eemaldatud. Väär on avaldaja seisukoht, et puudutatud isik ei ole oma 26.03.2020 seisukohas selgitanud kuidas avaldaja kuuride omamine on tegevuseks, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja andis enda omandis oleva korteri kasutusse isikule, kes rikub Krts § 31 lg-t 1, kuna elanik ega avaldaja ise ei hoia korterit korras ning korterit ja kaasomandit kasutades ületab avaldaja ja korteri elanik teiste liikmete õigusi kaasomandis asuva territooriumi kasutamisel. Puudutatud isik on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et avaldaja korteris oli gaasiballoon, kuigi avaldaja valetas puudutatud isikule, et gaasiballooni tal ei ole. Puudutatud isik esitas tõendid selle kohta, et avaldaja korteris olid ebaseaduslikult paigaldatud ja kasutatud kütteseadmeid, mis on majas kasutamiseks keelatud. Puudutatud isik esitas kohtule tõendid selle kohta, et avaldaja püstitas ebaseaduslikult kuurid ning ei ole neid üldkoosoleku otsuse kohaselt eemaldanud. Samuti ei ole avaldaja Päästeameti ettekirjutust täitnud kuuride eemaldamise kohta. Puudutatud isik vaidleb avaldaja menetluskuludele täies ulatuses vastu. Vastavalt avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ei ole avaldajal esindajat ning tulenevalt sellest puudub

2-19-12021 avaldajal alus nõuda kulud õigusabile. Veemõõtja korrasoleku tõendmaine ei ole menetluskulu. Avaldaja ei ole esitanud akti veemõõtja taatlemise kohta. Asjaolu, kas veemõõtja on korras või mitte ei ole vaidlusalune asjaolu. Seega ei ole antud kulu seotud käesoleva asjaga ning on täies ulatuses põhjendamatu. Korstnapühkija akti tellimine ei ole menetluskulu ning ei ole seotud käesoleva menetlusega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korstnapühkija akti. Asjaolu, kas avaldaja korsten on pühketud või mitte ei ole käesoleva vaidluse läbivaatamisega seotud ning antud kulud ei ole seotud käesoleva asjaga ning on täies ulatuses põhjendamatud. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 12 lõige 1 ja 2 sätestavad, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 29 lg 2 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. KrtS § 30 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt korteriomanikul on õigus: kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 31 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lõike 4 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. KrtS § 32 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lõige 2 punktid 1-3 sätestavad, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 32 lõige 3 sätestab, et KrtS § 32 lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.

2-19-12021 Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Harju Maakohtu menetluses on avaldaja L Ge avalduse Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu vastu, milles palub tunnistada kehtetuks Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku otsus nr 9, milles otsustati teda kohustada võõrandama talle kuuluv korteriomand. Avaldaja hinnangul on võõrandamisnõue vastuolus KrtS § 31 lg 1, § 32 lg 1 ja 2 sätetega. Puudutatud isik korteriühistu Tallinn, Nõmme tee 108 avaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul käesoleval juhul korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine üldkoosolekul ei ole seadusega ega põhikirjaga vastuolus, otsus korteriomandi võõrandamise kohta ei ole heade kommetega vastuolus ega riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või korda. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kohus märgib, et 2018. aastast muudeti korteriomandiseadust (KOS) ja korteriühistuseadust (KÜS) ning need liideti, ühise seaduse nimeks sai korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuni 2017 aasta lõpuni kehtinud KOS § 14 lg 1 sõnastuse kohaselt võisid korteriomanikud nõuda korteriomandi võõrandamist, kui korteriomanik oli korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi. KOS § 14 lg 5 tulenes täiendavalt sõnaselgelt, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Hetkel kehtiva KrtS § 32 lg 1 ja 33 lg 1 annavad korteriomandi võõrandamisnõude ja hagi esitamisõiguse nii korteriomanikule, kui ka korteriühistule, kuid mitte valitsejale. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12 30.01.2013 tehtud määruses asunud seisukohale, et: „Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget.“ KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustavad KrtS § 32 lg 1 sätestatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Eeltoodust tulenevalt saab korteriomandi võõrandamise nõude esitamist otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel.

2-19-12021 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12 30.01.2013 tehtud määruses selgitanud häälteenamuse põhimõtet: Hageja hinnangul on KÜ otsus vastuolus KOS § 14 lg-ga 1. KÜS § 13 lg-s 3 sätestatakse, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab KOS § 14. KOS § 14 lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Riigikohus on selgitanud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Hageja ei ole hagiavalduses osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel.“ Kohus on tuvastanud, et Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 9 ühistu liiget (nendest kolm volikirja alusel), kellele kuulub kokku 75% kaasomandiosadest. Kokku on ühistul 12 liiget. Päevakorra punkti number 9 poolt oli 8 korteriühistu liiget, kes moodustavad 67% korteriühistu liikmete arvust ja kellele kuulub kokku 67% kaasomandi osadest. Eeltoodust tulenevalt vaidlusaluse otsus vastu võetud KrtS § 32 lg 3 sätestatud nõuetele vastavalt ehk otsus on vastu võetud korteriomanike häälteenamuse alusel. Kohus on seisukohal, et kuigi avaldaja on märkinud avalduse päises oma nõudeks otsuse kehtetuks tunnistamine on tõenditest ja seisukohtadest nähtuvalt avaldaja sooviks otsuse nr 9 vaidlustamine. Seetõttu kontrollib kohus ka otsuse tühisust. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Kuivõrd praegusel juhul ei ole esile toodud rikkumisi seoses kokkukutsumise korra rikkumisega, siis ei ole Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku otsus tühine KrtS § 29 lg 1 järgi. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib lisaks olla tühine TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juhul, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Avaldaja hinnangul on koosoleku protokollis märgitud etteheited üldsõnalised, tõendamata, otsitud ning avaldaja ei ole peale etteheiteid rikkumisi toime pannud. Puudutatud isik vaidleb sellele vastu. Praeguses asjas saab kohtu hinnangul hinnata võimalikku vastuolu heade kommetega üksnes seeläbi, kas sellist otsust võib põhimõtteliselt korteriomanike üldkoosolekul hääletada ja vastu võtta. KrtS § 32 lg 1 järgi võivad korteriomanikud olukorras, kus korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 punktide 1-3 kohaselt võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik: on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Eeltoodust tuleneb, et võõrandamisnõude esitamise eelduste loetelu on jäetud lahtiseks. Seetõttu järeldub

2-19-12021 eelnevast, et kui korteriomanike hinnangul esinesid alused võõrandamisnõude esitamiseks, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna ja kui otsus on kõiki teisi koosoleku pidamist ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt häälteenamusel vastu võetud, ei saa selline otsus iseenesest olla vastuolus heade kommetega. Käesoleval juhul ei ole rikutud koosoleku pidamise ega otsuse vastuvõtmise korda, otsuse vastuvõtmise ja avaldaja korteri võõrandamise poolt hääletasid kõik korteriühistu liikmed. Eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul puudub alus tuvastada vaidlusaluse otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 2 alusel. Kohus kontrollib, kas on alust otsus kehtetuks tunnistada. KrtS ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta. KrtS § 29 lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Seega näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette TsÜS § 38 lg 1 punktides 13, mille järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist kui: otsus on vastuolus seadusega, otsus on vastuolus põhikirjaga või kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Avaldaja hinnangul on korteriühistu otsus vastuolus KrtS § 31 lg-ga 1, § 32 lg-ga 1 ja 2, kuna võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud. Kohus märgib, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega ei saa TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses kontrollida selle põhjal, kas tingimused võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleksid pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seega ei saa otsus olla kehtetu vastuolu tõttu KrtS § 31 lg-ga 1, § 32 lg-ga 1 ja 2. Avaldaja ei ole märkinud, et otsus on vastuolus põhikirjaga või viidanud asjaolule, et juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Seega ei ole täidetud ükski kehtetuks tunnistamise nõude eeldus. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja esitas nõude puudutatud isiku vastu 12.06.2019 punkti 9 kehtetuks tunnistamiseks, mitte võõrandamise otsuse vaidlustamise nõude KrtS § 33 lg 1 mõistes ning käesolevas asjas ei oma tähtsust kas võõrandamise aluseks olevad põhjendused KrtS § 32 lg 1 alusel on piisavad või mitte. Kohus selgitab, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel. Avaldaja esitas kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. Puudutatud isik palus jätta antud tõendi vastu võtmata ja tagastada avaldajale TsMS § 238 lg 3 p 1 ja 4 alusel. Avaldaja seisukohal Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade on põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõend. Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas tsiviilmenetluses ei hinnatud 12.06.2019 üldkoosoleku otsuse sisulisi põhjendusi ei arvestatud asja lahendamisel viidatud tõendiga. Kohus märgib täiendavalt, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade ja asjaolu, et kuriteo koosseis ei ole täidetud, ei välista tsiviilõigusliku nõude esitamise võimalust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et eeldused otsuse tühisuse tuvastamiseks ega kehtetuks tunnistamiseks ei ole täidetud, mistõttu tuleb L Ge avaldus Tallinn, Nõmme tee 108 korteriühistu 12.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

2-19-12021 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kuna käesolev kohtulahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.