Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui 1/3

2-21-133115 tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused: Elisa Eesti AS esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 392,52 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 22.11.2021 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Elisa Eesti AS nõude V N`i vastu 392,52 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.12.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse aluseks on järgmised kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingud. Osamaksega vara müügileping 9103945 30.01.2020 Liitumisleping 8241996 08.05.2019 Telefoninumbriga x seotud liitumislepinguga nr 8241996 sõlmiti 08.05.2019 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis “Nutikalt Euroopas 10” mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 30.01.2020 sõlmis kostja osamaksega vara müügilepingu nr 9103945, mille alusel on kostja ostnud seadme LG teler väärtusega kokku 369,00 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 24 kuu jooksul, igakuise osamaksega 15,375 eurot. Ajavahemikul 01.09.2020 – 01.01.2021 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Kostja võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise seisuga: 2/3

2-21-133115 põhisumma 242,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,52 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Viru Maakohus 15.12.2021 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte avalikult 31.12.2021 väljaande Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 480 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 1,5 tundi, seega summas 180 eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 275 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 200 eurot). /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.