K K avaldus Tallinn, xxx tn 15 korteriühistu vastu Tallinn, xxx tn 15 korteriühistu 31.10.2018 üldkoosoleku otsuse p 2.1, p 2.2, p 3.1, p 3.2, p 3.3 (p 1- 16) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: K K (isikukood xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Keidi Kõiv Puudutatud isik: (registrikood xxx)
Tallinn,
xxx
tn
korteriühistu
Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Kalm Asja läbivaatamine
3.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Harju Maakohtu menetluses on K Ki avaldus Tallinn, xxx tn 15 korteriühistu vastu Tallinn, xxx tn 15 korteriühistu 31.10.2018.a üldkoosoleku otsuse p 2.1, p 2.2, p 3.1, p 3.2, p 3.3 (p 1- 16) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Puudutatud isik esitas 15.09.2021.a kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Puudutatud isik palub jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt osas, milles avalduse läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine, lugeda, et puudutatud isik on avalduse õigeks võtnud.
3.Avaldaja esitas 11.10.2021.a seisukoha puudutatud isiku taotluse osas. Avaldaja leiab, et tegemist on puudutatud isiku õigeksvõtuga, mitte TsMS § 423 lg 2 sätestatud juhuga. Menetlus tuleb lõpetada puudutatud isiku õigeksvõtul põhinevalt. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 1 järgi.
5.TsMS §-le 477 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
6.Avaldaja palub kohtul tuvastada puudutatud isiku 31.10.2018.a üldkoosoleku otsuse p 2.1, p 2.2, p 3.1, p 3.2, p 3.3 (p 1- 16) tühisus või tunnistada otsused kehtetuks. Puudutatud isik on taotluses selgitanud, et korteriühistu on 22.07.2019.a vastu võtnud otsused, millega tunnistati kehtetuks käesolevas asjas vaidlustatud korteriühistu 31.10.2018.a üldkoosoleku otsuse punktid II ja III. 22.07.2019.a otsuse kehtivust ei ole kahtluse alla seatud ning käesoleva avalduse rahuldamine ei saaks avaldaja soovitud tulemusele kuidagi kaasa aidata, sest asjas vaidlustatud otsused on juba puudutatud isiku poolt kehtetuks tunnistatud. Avaldaja ei ole vastu vaielnud, et tema poolt vaidlustatud otsused on üldkoosolekul kehtetuks tunnistatud. Avaldaja on leidnud, et tuleb jaatada, et avalduse rahuldamisega ei ole täna enam võimalik saavutada avaldaja poolt taotletavat eesmärki, kuivõrd puudutatud isik on kohtumenetluse jooksul otsustanud avalduse aluseks olnud otsused tühistada.
7.Kohus nõustub, et kuivõrd vaidluse esemeks olevad 31.10.2018.a üldkoosoleku otsused on puudutatud isiku 22.07.2019.a üldkoosolekul (dtl 753) kehtetuks tunnistatud, ei riku 31.10.2018.a korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused avaldaja õigusi. Avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes enam võimalik. Kohus selgitab, et seadus ei võimalda hagita asjas võtta avaldust õigeks. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Kohus märgib täiendavalt järgmist. Puudutatud isik on selgitatud, et avaldus tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ka seetõttu, et avaldaja on vaidlustanud üldkoosoleku punkte p 2.1., 3.1., 3.2., mis ei ole otsused. Esmalt märgib kohus, et selles osas, kas p 2.1., 3.1. ja
3.2.sisaldavad otsuseid, on sisuline küsimus, millises osas saab kohus võtta seisukoha asja sisuliselt lahendavas lahendis. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole oluline, kas avaldaja on vaidlustanud 31.10.2018.a üldkoosoleku protokolli punkte, mis ei sisalda otsuseid. Puudutatud isiku 22.07.2019.a üldkoosoleku protokollist (dtl 753) nähtub, et puudutatud isik on kehtetuks tunnistanud 31.10.2018.a üldkoosoleku p II ja p III osas sisalduvad otsused. 31.10.2018.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et avaldaja vaidlustatud p 2.1., 3.1. ja 3.2. (avaldaja hinnangul ei ole otsused) sisalduvad p II ja p III osades. Seega ei kehti 22.07.2019.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste kohaselt 31.10.2018.a üldkoosoleku protokollis sisalduvad ja avaldaja poolt vaidlustatud p 2.1., 3.1. ja 3.2. Puudutatud isik märgib õigesti, et nimetatud punktide osas tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, kuid kohus leiab, et eelkõige põhjusel, et avaldaja on 31.10.2018.a üldkoosoleku p II ja p III osas märgitud otsused kehtetuks tunnistanud ning nimetatud punktid ei saa avaldaja õigusi enam rikkuda.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
10.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
11.Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas avalduse kohtule enda õiguste kaitseks. Avalduse esitamise hetkel ei olnud 31.10.2018.a üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetuks tunnistatud ning need tunnistati kehtetuks puudutatud isiku käitumise tulemusel. Puudutatud isiku tõttu muutus avaldus perspektiivituks ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja ei saanud 31.10.2018.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist vältida või avalduse esitamisel ette näha. Lisaks on puudutatud isik märkinud, et ta on nõus sellega, et juhul, kui avaldust ei ole võimalik läbi vaatamata jätta, võtab ta avalduse õigeks. Sellega on puudutatud isik möönnud, et ta on avalduse esitamise põhjustanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
13.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
14.Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. Käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus määrab avaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.