2-21-114287
Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Gerli Luik
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2022, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-114287
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finants hagi G. G. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood: 10746479, asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver, e-posti aadress: xxx Kostja: G. G., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx IdaViru maakond
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord
Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4).
1(3)
2-21-114287 Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi G. G. vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 17.01.2022 Viru Maakohtule allkirjastatud kompromissi, et lõpetada tsiviilasjas 2-21114287 menetlus kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa OÜ Aktiva Finants uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot ja õigusabikuludest 42,50 eurot jäävad kostja kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu 37,50 euro tagastamist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-114287 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
2(3)
2-21-114287 Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot ja õigusabikulud 42,50 eurot jäävad kostja kanda. TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 37,50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, maksekorralduse selgitusse märkida:“ tsiviilasjas nr 2-21-114287 riigilõivu tagastamine“. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.