Renovum OÜ hagiavaldus R. R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1965,70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Renovum OÜ, registrikood 14042462 Hageja lepinguline esindaja: GRIFF Õigusbüroo OÜ A. K. isikus, e-post xxx Kostja: R. R. (isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista R. R.lt välja Renovum OÜ kasuks 18.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenev võlgnevus kokku 1294,27 eurot, millest põhivõlgnevus 1063,56 eurot, intressid 139,58 eurot, lepingu hooldustasu 19,86 eurot ja perioodil 19.10.2020–16.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivised (määraga 8% aastas) summas 71,27 eurot.
3.Mõista R. R.lt välja Renovum OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (hetkel 1063,56 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2021 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos punktis 2 nimetatud viivistega (71,27 eurot) mitte enam kui põhinõude summani 1063,56 eurot).
Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste nõue perioodi eest 19.10.2020 kuni 16.11.2021 summas 267,28 eurot.
5.Jäta rahuldamata viivisenõue 38% aastas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt alates 17.11.2021 viivisemäära suuruse osas.
6.Menetluskulud jätta 83% ulatuses R. R. kanda ning 17% ulatuses Renovum OÜ kanda.
7.Määrata Renovum OÜ menetluskulude suuruseks 605 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ja õigusabikuludest summas 360 eurot.
8.Mõista R. R.lt välja Renovum OÜ kasuks hageja menetluskulud 83% ulatuses, s.o summas 502,15 eurot.
9.R. R. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 502,15 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 502,15 eurot.
11.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
13.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Renovum OÜ nõuab 16.11.2021 esitatud hagis R. R. vastu 1063,56 euro suuruse põhivõlgnevuse, 139,58 euro suuruse intressi, 19,86 euro suuruse lepingu hooldustasu, 338,55 2(6)
euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2020–16.11.2021 eest ning põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmist määras 38% aastas alates 17.11.2021. Hageja nõue tuleneb Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja (laenuvõtja) vahel 18.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot (väljastatud laenuandja poolt 18.12.2019) intressiga 38% aastas ja tagasimakseperioodiga 24 kuud.
2.Kostja kohustus saadud laenu koos intresside ja lepingu hooldustasuga tagastama igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Kostjalt laekus kokku vaid 883,10 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt meeldetuletusi ning 03.01.2021 edastas Ühisraha OÜ kostjale ka laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ka täiendava tähtaja (14 päeva) jooksul tekkinud võlgnevust ei tasunud, edastas laenuandja 26.01.2021 kostjale lepingu ülesütlemise teate (sh teatati, et lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks). Kuna kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, loovutati nõue 26.02.2021 hagejale, millest teavitati ka kostjat.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.11.2021 määrusega. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.11.2021 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 07.12.2021, so 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 04.01.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on käesolevas hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, samas on nõude suurus viiviste osas põhjendatud vaid osaliselt.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures viivisenõudega järgmist.
6.Nimelt nõutakse hagiga mh ka viiviseid võlgnevuselt/põhinõudelt – nii hagi esitamise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viiviseid (s.o perioodi eest 19.10.2020–16.11.2021), kui ka hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.11.2021 viiviseid kuni põhinõude kohase täitmiseni. Viivisemääraks on aga lepingu kohaselt 38% aastas. Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale on ka lepingutes kasutatavale viivisemäärale seatud maksimumpiir – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Nimelt on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RK 3-2-1-25-16, p 13 ja 3-2-1-118-16, p 17). Seadusejärgse viivisemäära sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
3(6)
Kohus märgib, et Eesti Panga andmetel on võlasuhete intressimääraks (VÕS § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad) alates 01.07.2019 kuni käesoleva ajani 0,00%.
7.Seega on vähemalt eelduslikult tühine viivisekokkulepe, mille kohaselt täitmise tagamiseks kohaldatava viivise määr on suurem kui 24% aastas (s.o 0,066% päevas), s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr (s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas). Maksimaalne kehtiv ühe päeva viivis saab tarbijalepingutes järelikult üldjuhul olla 0,066%. Käesoleval juhul on poolte vahelistes lepingulistes suhtes kohaldatud viivisemäära 38% aastas (u 0,106% päevas), mis on eeltoodud määrast kõrgem. Kostja on vaidlusaluses lepingulises suhtes tarbija ning kohus loeb seetõttu lepingus ette nähtu intressimäära kostjat kui tarbijat kahjustavaks. Seetõttu kuulub käesoleval juhul hagi lahendamisel kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas (s.o 8% aastas). Seega tuleb käesoleval juhul võlgnevuselt/põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summaks 71,27 eurot, periood 19.10.2020–16.11.2021 ja viivisemääraga 8% aastas järgmiselt (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt): Arvestuse algus 19.10.2020 19.11.2020 19.12.2020 19.01.2021 27.01.2021
arvestuse lõpp 26.01.2021 26.01.2021 26.01.2021 26.01.2021 16.11.2021
Ka alates 17.11.2021 saab viivisenõude põhivõlgnevuse jäägilt seega rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seda kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 1063,56 eurot).
8.Kohus on seisukohal, et hagis esitatud viivisenõude saab seega rahuldada vaid osaliselt ning seetõttu jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude (s.o kuni 16.11.2021) rahuldamata 267,28 euro ulatuses. Lisaks jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude alates 17.11.2021 selle viivisemäära suuruse osas (38% aastas). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista 1294,27 eurot, s.o põhivõlg 1063,56 eurot, intressid 139,58 eurot, lepingu hooldustasu 19,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 16.11.2021 summas 338,55 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega aga välja 1294,27 eurot, s.o põhivõlg 1063,56 eurot, intressid 139,58 eurot, lepingu hooldustasu 19,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 16.11.2021 summas 71,27 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 83% (1294,27/1294,27 x100%). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 euro, maksekäsu kiirmenetluskulude 20 eurot ja õigusabikulude 480 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 725 eurot. 4(6)
11.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 225 eurot, kuna hagihinnaks on märgitud hagis 1965,70 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 (tabeli) järgi tuli hagihinnalt kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv 225 eurot. Seega on kantud riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda aga 83% ulatuses, siis kostjalt saab hageja kasuks välja mõista riigilõivu vaid 186,75 euro ulatuses (225x0,83). Seega hageja kantud riigilõivu summa 38,25 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.
12.Tulenevalt TsMS §-st 4842, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, loeb kohus hageja kulud 20 eurot põhjendatuks. Kuna TsMS § 172 lg 9 teise lause alusel asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, tuleb ka neilt kuludelt hageja kasuks kostjalt välja mõista vaid 83%, s.o 16,60 eurot (rahuldamata jääb seega 3,40 eurot).
13.Hageja on taotlenud ka lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot, tunnitasuga 120 eurot ning ajakuluga 4h. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
15.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihinnaks on käesolevas asjas 1965,70 eurot ning küsitav esindajatasu on 480 eurot. Kuid kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu käesoleva tsiviilasja raames 360 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 3h (esindaja tasu 120 eurot/h). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 360 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda 83% ulatuses, siis kostjalt saab hageja kasuks välja mõista põhjendatud esindajatasud vaid 83% ulatuses, s.o 298,80 euro ulatuses (360x83%). Seega hageja kantud esindajatasude välja mõistmise nõue jääb rahuldamata summas 181,20 eurot (480-298,80 eurot).
16.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 605 eurot, sh riigilõiv 225 eurot, maksekäsu kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 360 eurot, millest kostja kanda jääb 83%, ehk 502,15 eurot. 5(6)
Seega jätab kohus menetluskulude nõude 222,85 euro ulatuses rahuldamata.
17.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja menetluskulusid kohus kindlaks määrama ei pea.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.