4.Kanda tagastatav riigilõiv 37,50 (kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot EFTA Legal OÜ (registrikood 16166719) arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-119278, riigilõivu osaline tagastamine“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Jätta menetluskuludest 75% (seitsekümmend viis protsenti) A. R.i (R., isikukood xxxx) kanda ja 25% (kakskümmend viis protsenti) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kanda.
6.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) menetluskulude suuruseks pärast menetluskulude jaotust 223,13 (kakssada kakskümmend kolm koma kolmteist) eurot. 1 (5)
7.Välja mõista A. R.ilt (R., isikukood xxxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks menetluskulud 223,13 (kakssada kakskümmend kolm koma kolmteist) eurot.
8.Välja mõista A. R.ilt (R., isikukood xxxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 223,13 (kakssada kakskümmend kolm koma kolmteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 223,13 (kakssada kakskümmend kolm koma kolmteist) eurot.
9.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus menetluskulude 74,37 (seitsekümmend neli koma kolmkümmend seitse) eurot kindlaksmääramiseks.
10.Jätta kindlaks määramata A. R.i (R., isikukood xxxx) menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) hagiavaldust A. R.i (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hageja esitas 05.01.2022 hagist loobumise avalduse koos menetluskulude kindlaksmääramisega ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus küsis 07.01.2022 kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 14.01.2022. Kohtu 07.01.2022 kiri toimetati kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte 11.01.2022. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul ega esitanud enda menetluskulude nimekirja. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
2 (5)
Kohus küsis 07.01.2022 kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 14.01.2022. Kohtu 07.01.2022 kiri toimetati kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte 11.01.2022. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul ega esitanud enda menetluskulude nimekirja.
3.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.
4.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus määrab sellest poole (37,50 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt hageja 05.01.2022 esitatud taotlusele hageja esindaja arveldusarvele, mis välja toodud 05.01.2022 taotluse p-s 2.6 (hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-119278, riigilõivu osaline tagastamine“).
5.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.
6.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis 27.07.2021 hagis kostjalt leppetrahvi võlgnevust 30 eurot ja sissenõudekulusid 10 eurot. Kohus võttis hageja hagiavalduse 10.08.2021 kohtumäärusega menetlusse hagihinnaga 40 eurot. Kostja avaldas 15.12.2021 menetlusdokumendis muuhulgas, et kõnealune trahv on hagejale tasutud. Hageja esitas 05.01.2022 hagist loobumise avalduse, milles muuhulgas tõi välja, et 20.08.2021 on tasunud kostja hagejale 30 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahvivõlgnevus). Hagist loobumise avaldusele oli lisatud maksekorraldus. Hageja on menetluse kestel 05.01.2022 hagist loobumise avalduses osaliselt nõudest (sissenõudekulu 10 eurot) loobunud kostja kasuks, mida saab käsitleda hageja hagiavaldusest osalise loobumisena. Hagihinda ei korrigeerita ega vähendata, kui menetluse kestel toimub hagiavaldusest osaline loobumine. 3 (5)
Eeltoodust tulenevalt hageja sai nõude rahuldatud 75% ulatuses (30 eurot hagihinnast 40 eurost). Kohus jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud 05.01.2022 menetlusdokumendi järgi 297,50 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust (õigusabi hagimenetluses) 240 eurot ja menetluses tasutud poolest riigilõivust 37,50 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 80 eurot vastavalt taotletule, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse ja menetlusdokumentide koostamine) kuluda 3 tundi tunnitasuga 80 eurot. Riigikohtu seisukohtade järgi (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-19-10324 p 19, 2-20-114596 p 13) ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohus leiab ka käesolevas asjas, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri tsiviilasja hinnaga. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ülempiir ei sõltu rangelt tsiviilasja hinnast. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud saavad hagihinnast suuremad olla. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud enne menetluskulude jaotust 240 (3x80) eurot. Põhjendatud on enne menetluskulude jaotust hageja poolt menetluses tasutud poole riigilõivu 37,50 euro hüvitamine, mida ei hagejale ei tagastatud ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud pärast menetluskulude jaotust 223,13 eurot (240+37,50+20=297,50 ja 297,50-st 75% on 223,13). Kohus mõistab vastavalt taotletule välja kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja nõuab menetluskulusid kokku summas 297,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 74,37 euro ulatuses (297,50-223,13=74,37).
8.Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtule ei ole teada, kas kostja kandis menetluskulusid. Kohtul ei ole võimalik hinnata kostja võimalikule õigusabile kulunud aja, õigusabi tunnitasu ning toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus jätab seetõttu kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse. 4 (5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.