2-21-119278/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud 05.01.2022 menetlusdokumendi järgi 297,50 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust (õigusabi hagimenetluses) 240 eurot ja menetluses tasutud poolest riigilõivust 37,50 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 80 eurot vastavalt taotletule, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse ja menetlusdokumentide koostamine) kuluda 3 tundi tunnitasuga 80 eurot. Riigikohtu seisukohtade järgi (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-19-10324 p 19, 2-20-114596 p 13) ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohus leiab ka käesolevas asjas, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri tsiviilasja hinnaga. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ülempiir ei sõltu rangelt tsiviilasja hinnast. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud saavad hagihinnast suuremad olla. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud enne menetluskulude jaotust 240 (3x80) eurot. Põhjendatud on enne menetluskulude jaotust hageja poolt menetluses tasutud poole riigilõivu 37,50 euro hüvitamine, mida ei hagejale ei tagastatud ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud pärast menetluskulude jaotust 223,13 eurot (240+37,50+20=297,50 ja 297,50-st 75% on 223,13). Kohus mõistab vastavalt taotletule välja kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja nõuab menetluskulusid kokku summas 297,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 74,37 euro ulatuses (297,50-223,13=74,37).