2-21-120106/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale menetlusdokumentide saatmisega TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel, kasutades kohtule teadaolevat e-posti aadressi. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb 18.10.2016 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja XX`i vahel sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingust nr x, mille alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto x, reg nr x ja andis liisingueseme kostja valdusesse ja kasutusse. Liisingueseme omandamise hind oli 2700 eurot, mis on krediidisummaks. Pärast liisingumaksete tegemist pidi liisingueseme omand kostjale üle minema. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma liisinguandjale põhuosast ja intressidest koosnevaid makseid liisingulepingu lisaks oelva annuiteetgraafiku alusel intressimääraga 0,045% päevas ehk 16,06% aastas. Kokku kohustus kostja tasuma 3475 eurot. Kostja liisingumakseid nõuetekohaselt ei tasunud, peale liisingulepingu sõlmimist on liisnguandjale laekunud võlgnikult 2491 eurot. Pärast korduvaid meeldetuletusi makseviivituse kohta ütles liisinguandja liisungulepingu üles, nõudes ühtlasi liisingueseme tagastamist. Leping lõppes 10.10.2019. Liisingueseme valduse tagasisaamiseks enne müügilepingut tehtud kulutusi peab liisinguandja endale liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahjuks ja soovib selle hüvitamist. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 30.04.2020 ja see müüdi 19.10.2020 hinnaga 460 eurot. 10.05.2021 on liisinguandja loovutanud liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

2-21-120106 võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 868,66 euro ja intressi 66,31 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Liisingulepingu p 11.12 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka hüvitist laenuintresside tasumisega viivitamise eest 660 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda lepingujärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 314,19 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks on hageja esitanud kahjuhüvitise nõude liisingulepingu sätete mittetäitmise eest vastavalt lepingu p-le 11.15 summas 280 eurot (arvestatud on sõiduki müügist saaduga) ning kahjuhüvitise nõude lepingu ülesütlemise eest vastavalt lepingu p-le 11.1 summas 176,73 eurot. Vastava kahjuhüvitise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Eelpoolnimetatud kahjuhüvitise esitamise õigus tuleneb liisingulepingust ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 275 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja kulust õigusabile summas 480 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.