Epp Laose maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. juuni 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erkki Alaku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. august 2025
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Erkki Alak (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi ja vandeadvokaat Piret Rummi Puudutatud isik (võlausaldaja): Epp Laos (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Marleen Abel Pankrotihaldur: Svetlana Pilden
Erkki
Alaku
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. juuni 2025 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Erkki Alaku taotluse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega algatada Erkki Alaku suhtes koos tema pankroti välja kuulutamisega kohustustest vabastamise menetlus ja täpsustada pankrotihalduri kohustusi. Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata.
Rahuldada Epp Laos maksejõuetusavaldus Erkki Alaku pankroti väljakuulutamiseks.
2.2.Kuulutada välja Erkki Alaku (isikukood: XXXXXXXXXXXX) pankrot 6. juunil 2025 kell 14.00 ja algatada samast ajast Erkki Alaku suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
Nimetada Erkki Alaku pankrotihalduriks (kes täidab ka usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses) Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10126 Tallinn, Harju maakond, mob tel nr: 528 0212, e-posti aadress: [email protected]).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. juuni 2025 kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN-number edastatakse eraldi kirjaga.
2.3.Kohustada Errki Alakut vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. juunil 2025 kell 10.55 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui Erkki Alak vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
2.4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2.5.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
2.7.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.8.Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot.
Usaldusisiku tasu välja maksta Epp Laose poolt 6. veebruaril 2025 tasutud deposiidi arvel. Väljamakse teha Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575, EE481010220061434016 SEB Pank AS-s.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2
2.10.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kohtumäärus toimetada kätte avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.
3.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade käesoleva määruse resolutsiooni p 2.2 otsustuse kohta.
4.Erkki Alaku määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse lahendamisel jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Epp Laos (võlausaldaja) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse Erkki Alaku (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik enam kui aasta vältel suutnud täita oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees ning on korduvalt teatanud, et ei suuda neid täita. Võlausaldaja avalduse alusel algatati võlgniku suhtes täitemenetlus, kuid laekumisi ei toimunud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees 147 499 eurot. Nõue tuleneb notariaalsest kaasomandi lõpetamise kokkuleppest ja sellega seonduvatest kokkulepetest.
2.Viru Maakohtu 12. veebruari 2025 määrusega nimetati võlgniku usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni S. Pilden, peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamine.
3.Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 273 764,60 eurot, millele võivad lisanduda Soome kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise nõue 68 313,40 eurot (solidaarne kohustus), samuti viivised ja täitemenetluse kulud. Soome apellatsioonikohtu 28. juuni 2024 otsusega asja R 24/128093 raames mõisteti võlgnik koos teiste isikutega süüdi maksupettuses ning kohustati hüvitama kahju 68 313,04 eurot. Võlgnikul puudub registervara ning tema sissetulek on viimase kuue kuu jooksul kõikunud vahemikus 1000–3400 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine ülalpidamiskohustus 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca 2340 eurot. Menetluse kestel võõrandati täitemenetluse raames võlgnikule kuulunud kinnistu 131 000 euro eest, mis tagas Luminor Bank AS ning E. Laose nõudeid. Kinnistu müügist saadud raha on deponeeritud kohtutäituri kontol. Selle tulemusena võib võlgniku kohustuste kogumaht väheneda Luminor Bank AS-i kui 1. järjekorra hüpoteegipidaja nõude võrra. Samas on selge, et E. Laose nõuet, mida tagas 2. järjekorra hüpoteek, ei ole võimalik täies ulatuses katta enampakkumise tulemina saadud vahenditest. Isegi juhul, kui Luminor Bank AS-i nõue, Soome kohtuotsusega määratud kahjuhüvitise kohustus ning Epp Laose osaline nõue kõrvale jätta, on ilmne, et võlgniku sissetulek ei ole piisav, et lähitulevikus oma kohustusi täita. Samuti ei kata võlgniku hetkesissetulek isegi hädavajalikke igakuiseid väljaminekuid, sh 3
elatismaksed kolmele lapsele 624 eurot ning neljanda lapse ülalpidamiskohustust. Seega on kujunenud pankrotiolukord vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 määratlusele. Võlgnik on ilma vastusoorituseta võõrandanud talle kuulunud vara, sealhulgas Alaku kinnistu, sõidukid ning Rector OÜ ja Rector Group OÜ osalused, mille koguväärtus võinuks oluliselt vähendada tema kohustusi. See viitab võimalikule varade sihilikule kõrvalejuhtimisele võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Sellest tulenevalt esinevad alused füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 3 p 4 kohaldamiseks, mille kohaselt kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik katab jätkuvalt kolmandatele isikutele võõrandatud Alaku kinnistu kulusid, mis viitab võimalikule näiliku tehingu olemasolule. Lisaks on võlgnikule kuulunud sõidukid ja tulu nüüd äriühingu valduses, kusjuures äriühingu juhatuse liige on võlgniku elukaaslane või ühise lapse ema. See viitab, et vara on jätkuvalt võlgniku tegeliku kontrolli all, mis võib vastata karistusseadustiku § 384 lg 1 tähenduses pankroti põhjustamisele. Arvestades, et võlgniku suhtes on 02.03.2022 Soome Vabariigis tehtud süüdimõistev lahend maksupettuses, võib sellest kujuneda täiendav alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maksupettuses tehtud süüdimõistetav otsus võib olla põhjuseks varade sihilikule ümberpaigutamisele. Tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsi nii õigusliku kui ka majandusliku otstarbekuse seisukohast.
4.Võlgnik avaldas 10. veebruari 2025 seisukohas kohtule, et võlausaldaja on tema endine abikaasa, kellega ta ei ole jõudnud kohustuse täitmise osas kokkuleppele. Võlgnik ei suuda hetkel kohustust täita, kohustuse täitmine sõltub Karunga OÜ-le kuuluva Alaku talu müügist. Menetluse jätkudes vaidles võlgnik pankroti välja kuulutamisele vastu. Alternatiivselt avaldas võlgnik, et kui kohus siiski tema pankroti välja kuulutab, peaks kohus algatama tema suhtes ka kohustustest vabastamise menetluse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti ja jättis rahuldamata võlgniku taotluse algatada pankroti välja kuulutamisel tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Maakohus leidis, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku varanimekiri ja selle lisad, asjas esitatud täiendavad tõendid) on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnik vastates võlausaldaja avaldusele leidis ka ise, et tulenevalt üldise majandusliku olukorra halvenemisest ning võlgniku muudest kohustustest, sh ülalpidamiskohustus mitme alaealise lapse suhtes, ei ole võlgnik suutnud rahalist kohustust täita. Võlgnik avaldas, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks ja ta ei tea, mis ulatuses on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada. Võlgniku poolt usaldusisikule antud seletuse kohaselt tegutseb ta XXXXXXXXX-s. Tasu sõltub tehtud töö mahust, kuid hetkel aktiivseid objekte ei ole. Võlgnikul on konto LHV Pank AS-is, mille saldo oli 162,96 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Võlgnikul lasub igakuine ülalpidamiskohustus summas 624 eurot. Võlgniku igakuised hädavajalikud väljaminekud on ca 2340 eurot. Võlgniku täiendavad selgitused ja tõendid kohtu hinnangul usaldusisiku tuvastatud asjaolusid ümber ei lükka. Võlgnik on selgitanud, et tal on nõue Karunga OÜ vastu, mis tuleneb 23. veebruaril 2021. aastal võlgniku (müüja) ja Karunga OÜ (ostja) vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust (notariaalakt 4
nr 742). Nõude suurus on 100 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnik on seisukohal, et Alaku kinnistu võõrandamisest on võimalik katta hüpoteegipidajate ja võlgniku nõue Karunga OÜ vastu, mille arvelt on võimalik võlgnikul täita E. Laose ees rahaline kohustus. Alaku kinnistu väärtust täna on täpselt raske hinnata, kuid see võiks olla ilma koormavate isiklike kasutusõigusteta hinnanguliselt ca 250 000 eurot. Kohus leidis, et võlgnik ei ole oma maksejõulisust tõendanud. Kohus tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning kuulutas PankrS § 31 lg 5 ja 6 alusel võlgniku pankroti välja. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FIMS § 45 lg 3 annab kohtule kaalutlusõiguse kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise asjas. Võlausaldaja on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele seetõttu, et võlgnik on aastaid süsteemselt peitnud ja varjanud enda vara ning teeb seda tänaseni. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on varjatult Alaku talu omanik ja tegelik kasusaaja, samuti on võlgnik OÜ Rector tegelikuks kasusaajaks, kuigi OÜ Rector ainsaks juhatuse liikmeks on K. Pärn, kes on võlgniku uus elukaaslane. Avaldajale teadaolevalt töötab võlgnik Soomes ning on kõik oma Soome äriühingud kirjutanud enda venna U. Alaku nimele. Võlgnik esitas usaldusisikule ebatäielikke andmeid enda vara kohta, s.o jättis varana välja toomata väidetava nõudeõiguse Karunga OÜ vastu. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Maakohus leidis, et ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mh vara raisanud. Kohus arvestas nii võlausaldaja kui ka võlgniku selgitusi ja tõendeid. Küll aga ei esitanud võlgnik usaldusisikule täielikke andmeid enda vara kohta, s.o jättis varana välja toomata väidetava nõudeõiguse Karunga OÜ vastu, mis FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi annab aluse kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta. Samas ainuüksi selle alusel kohus otsustust ei tee. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb eeskätt FIMS § 45 lg 3 p 1 nimetatud alus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatama. Viidatud sätte kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. Käesolevas asjas on tuvastatud, mille üle puudub ka vaidlus, et võlgnik on süüdi tunnistatud Soome apellatsioonikohtu 28. juuni 2024 otsusega nr R 24/128093 maksupettuses ja selle otsuse vaidlustas võlgnik väljamõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju osas. Kuna võlgnik ei ole otsust vaidlustanud teo toimepanemise osas, siis saab asuda seisukohale, et võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises, mis annab õigustuse FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldamiseks. Riigikohtu praktikas on isiku süüdi mõistetust tõlgendatud laiendavalt võlgniku kahjuks (vt nt RKTKm 05.06.2013, 3-2-1-60-13, p 10).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Võlgnik ei nõustu maakohtu määrusega ning taotleb selle tühistamist osas, millega maakohus kuulutas välja tema pankroti. Alternatiivselt leiab võlgnik, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse tema pankroti välja kuulutamise osas muutmata, tuleb maakohtu
5
määrus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et võlgniku suhtes on välja kujunenud pankrotiolukord. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 järgi. Maakohtu määrus ei vasta kohtumäärusele kehtestatud nõuetele, maakohus ei ole arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid ja tõendeid, määruse põhjendus on vastavas osas pinnapealne. Maksejõuetusmenetluses tuleb täiendavalt arvestada, et pankrot on füüsilise isiku jaoks väga kurnav ja raskete tagajärgedega. Võlgnikul on kokku 4 alaealist last. Selles tulenevalt peab pankroti väljakuulutamise eeldus, s.o püsiv maksejõuetus, olema selgelt, üheselt ja põhjalikult tuvastatud. Võlgnik selgitas ja põhjendas, et arvestades maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja nõude katteks võõrandatud kinnisasjadest saadud rahalisi vahendeid ja võlgnikule kuuluvat nõudeõigust Karunga OÜ vastu, ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik põhistas ja tõendas, et Alaku kinnistu on ajalooliselt olnud laenukohustuste tagatisvaraks, mis ei ole samuti praktikas tavapäratu ega lubamatu olukord. Võlgnik ka põhistas, et Alaku kinnistut ei ole õnnestunud seni võõrandada, kuid see ei tähenda, et võlgniku vara hulka ei kuuluks vastav nõudeõigus. Samuti see ei tähenda, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse esitas võlgniku endine abikaasa Epp Laos, kuna tal on nõue tulenevalt poolte vahel pärast abielulahutust vara jaotamise kohta sõlmitud notariaalsest kokkuleppest. Pooled pidasid pärast nõude sissenõutavaks muutumist (kohustuse täitmise tähtaeg oli 30. september 2023) läbirääkimisi, et jõuda täitmise osas kokkuleppele, mis jäi siiski kahjuks saavutamata. Täitemenetluse ajal ei olnud pooltele teada, kas ja kui suures ulatuses rahalisi vahendeid õnnestub täitemenetluse tulemusel võlausaldajal oma nõude katteks saada. Sellest tulenevalt leidis võlgnik, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus oli ennatlik ja nõude suuruse osas ka põhjendamata ja tõendamata. Täitemenetluse tulem selgus alles maksejõuetusavalduse menetluse ajal ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja nõude katteks läks maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vähemalt 46 377,78 eurot. Võlgniku poolt 30. septembril 2022 tehingus võetud rahaline kohustus oli vabatahtlik ning seotud asjaoluga, et pooltel on kolm ühist alaealist last, kes jäid ema (võlausaldaja) juurde ning kohustuse täitmiseks makstavad rahalised vahendid olid mõeldud ennekõike lastele. Sellistel asjaoludel ei tohiks endiste abikaasade vahelisest lepingust tulenev kohustus viia ühe abikaasa ja lapsevanema jaoks niivõrd raske tagajärjeni nagu pankrot. Võlgnikul oli varasemalt regulaarne igakuine maksekohustus Luminor Panga ees, millise kohustuse aluseks olev leping lõpetati põhjusel, et endine abikaasa ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitas täitmisavalduse ühishüpoteegi realiseerimiseks ja Luminor Panga kasuks oli ühele korteriomandile rahalise kohustuse täitmise tagamiseks seatud samuti hüpoteek (1. järjekohal). Luminor Panga nõue sai vastava korteriomandi võõrandamisest saadud vahendite eest täies ulatuses tasutud nagu maakohus ka ise lahendis välja tõi.
6.2.Alternatiivselt on maakohus eksinud FIMS § 45 lg 3 p 1 ja p 5 kohaldamisel ja ebaõigesti jätnud algatamata kohustustest vabastamise menetluse. Riigikohtu praktikast, varasemast PankrS § 171 regulatsioonist ja ka FIMS § 45 lg-st 3 nähtub, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt RKTKo 3-2-1-155-16, p 16; RKTKo 3-2-1-46-13, p 10). See ei ole kohtu kohustus. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine ei ole eesmärgipärane ega anna võlausaldajatele paremat kaitset kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus algatatakse, motiveeritud menetlusega seotud kohustusi täitma ja võlausaldajate nõudeid tasuma. Võlausaldajate huvid on menetluse algatamise korral seega paremini kaitstud. Kui võlgnik kohustusi ei täida, on kohtul võimalik kohustustest 6
vabastamise menetlus lõpetada. Seega on igal juhul põhjendatud algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas kohtule selgitused ja tõendid seoses Karunga OÜ vastu suunatud nõudeõigusega just kohtu juhiste alusel ja suunamisel maksejõuetusavalduse menetluses ja seda faasis, kus neid asjaolusid ja tõendeid oli võimalik kohtul arvestada. FIMS § 45 lg 3 p 5 eeldab ka, et esineb raske hooletus või tahtlus, millisele regulatsioonile kohus iseenesest õigesti määruses viitab. Ent kohtulahendis ei ole mingilgi määral käsitletud seda, et esineks raske hooletus või tahtlus (võlaõigusseaduse § 104) võlgniku tegevuses ja mis asjaoludel kohus nii arvab. Võlgnik on seisukohal, et välisriigi kohtulahend ei välista kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Sellele viitab ka FIMS § 45 lg 3 p-s 1 tehtud viide konkreetselt Eesti Vabariigis kehtivale karistusseadustikule. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile sätte laiendava tõlgendamise osas ei ole asjakohane, kuna vastav Riigikohtu lahend ei käsitle samu asjaolusid (so välisriigi kohtulahendit). Igal juhul tuleb võlgniku hinnangul aga arvestada (so juhul, kui kohtu arvates Soome riigi kohtulahendit saab FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldamisel aluseks võtta), et lahendis käsitletavad etteheidetavad teod toimusid aastatel 2012–2014, so nüüdseks enam kui 10 aastat tagasi. Muid taolisi etteheiteid (sh Eesti Vabariigis) ei ole võlgnikule tehtud.
7.Võlausaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti ning jättis õigesti algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti ja määrus jääb selles osas muutmata. Osas, milles maakohus otsustas jätta rahuldamata võlgniku taotluse ja jättis tema suhtes koos pankroti välja kuulutamisega algatamata kohustustest vabastamise menetluse, tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse alates pankroti välja kuulutamisest (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus).
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus). Võlgnik on vaidlustanud maakohtu otsustuse võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel (FIMS § 18 lg 2). Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust esmalt selles, et kohus kuulutas välja tema pankroti. Alternatiivselt leiab võlgnik, et kui maakohtu otsus pankroti välja kuulutamise osas jääb muutmata, tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis tema suhtes koos pankroti välja kuulutamisega kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel algatamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna.
11.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku maksejõulisuse ja tema pankroti välja kuulutamise põhjendatuse osas. Kohus kuulutab pankroti välja siis, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7
11.1.Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel tuleb kohtul uuesti kontrollida neid asjaolusid, mis saavad FIMS § 15 lg 1 ja PankrS § 15 lg 3 järgi olla aluseks usaldusisiku määramata jätmisele, v.a. maksejõuetust põhistavad asjaolud (PankrS § 31 lg 2). Praegusel juhul ei ole võlgnik väitnud, et võlausaldaja nõue on ebaselge, vaid on ise kinnitanud, et see tuleneb notariaalsest kokkuleppest ja on muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et võlgnik ei suutnud endisest abikaasast võlausaldajaga kokku leppida kohustuse täitmise tähtaja pikendamises, ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Nõue ei ole ka pandiga täielikult tagatud. Seega ei esinenud asjas alust usaldusisiku nimetamata jätmiseks ning kontrollida tuleb võlgniku maksejõulisust.
11.2.Usaldusisiku aruande kohaselt oli aruande koostamise ajal võlgnikul kohustusi kokku 273 764 eurot, samas olulist vara, sh kinnisasju usaldusisik ei tuvastanud. Olulise vara (kinnisasi, äriühingute osalused, sõiduautod) on võlgnik viimase nelja aasta jooksul võõrandanud, võlgnikule kuulunud kaks korteriomandit on müüdud täitemenetluses enampakkumisel. Vastuseks ringkonnakohtule avaldas S. Pilden haldurina, et võlgniku pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud nõudeid kokku 282 436 euro ulatuses, Soome maksuamet ei ole nõuet võlgniku pankrotimenetluses esitanud. Soome maksuameti nõudeks, mille võlgnik peab rahuldama, hindab haldur 68 000 eurot. Pankrotihalduri kutsealasele kontole on kohtutäitur kandnud enampakkumisest saadu 127 242 eurot.
11.3.Kui võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ta ei suuda täita, ning tal ei ole võimalik sellist olukorda lahendada mõistliku aja jooksul, siis ei ole enam tegemist ajutise maksejõuetusega, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Füüsilise isiku maksejõuetust hinnataksegi eelkõige selle alusel, kuidas ja mis aja jooksul suudab võlgnik täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Oluline on siinjuures võlgniku varade võime muutuda maksevahendiks, aga ka võlgniku ennustatava sissetuleku suurus tulevastel perioodidel. Kui võlgnik ei suuda oma vara muuta mõistliku aja jooksul rahaks, mille arvel täita sissenõutavaks muutunud kohustusi või täita oma kohustusi mõistliku aja jooksul tulevaste perioodide sissetulekust, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Füüsilise isiku puhul tuleb prognoosimisel arvestada tema jooksvate väljaminekutega, töökoha püsivusega, samuti võlgniku üldise võimega tulu teenida.
11.4.Maakohus on tuvastanud, et võlgnik töötab nii Eestis kui ka Soomes. Võlgniku suhtes kehtib Soome kohtulahendi alusel ettevõtluskeeld tähtajaga kuni 1. märts 2026. See keeld ilmselt pärsib lähitulevikus võlgniku võimet tulu teenida ja seda eelkõige Soomes, kus võlgnik on seniajani tegutsenud ettevõtjana. Maakohus tuvastas võlgniku igakuise töötasu suurusena 1000–3400 eurot. Ringkonnakohtule avaldas võlgnik oma sissetuleku suuruseks 2400 eurot kuus. Samas on võlgniku väljaminekute suuruseks (sh laste ülalpidamiseks) tuvastatud 2340 eurot. Võlgnik ei ole neid tuvastatud asjaolusid vaidlustanud ega ka ringkonnakohtu menetluses avaldanud ega tõendanud, et tema sissetulek on oluliselt suurem. Seega ei kata võlgniku igakuine sissetulek alati isegi võlgniku jooksvaid kulusid ning jooksvate sissetulekute arvel ei ole võlgnikul võimalik mõistliku aja jooksul täita võlausaldajate ees seda täitmata kohustuse osa, mida täitemenetluses realiseeritud varast saadud tulemiosa ei kata. Võlgniku 2. septembri 2025 seisukohas tehtud ettepanekud oma kohustuste täitmiseks ei ole kooskõlas võlgniku varalise olukorra ja tuvastatud sissetulekute suurusega.
11.5.Võlgnik soovib kohustuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees täita siis, kui Karunga OÜ täidab oma kohustuse võlgniku ees. Asja materjalide kohaselt ei ole usaldusisik nõudeõiguse väärtust maksejõuetusavalduse menetluses käsitlenud, kuivõrd võlgnik avaldas selle õiguse oma varana pärast aruande koostamist.
8
Ringkonnakohus märgib, et võlgniku selgituste kohaselt sõltub nõudeõiguse maksmapanek sellest, kas Karunga OÜ suudab realiseerida talle kuuluva vara – Alaku talu. Seni pole seda juhtunud. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole asjas põhistanud, et ta on pankroti välja kuulutamata jätmise korral võimeline oma nõudeõiguse Karunga OÜ vastu realiseerima mõistliku aja jooksul. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks juba 2023. aastal. Mõistlikku aega muuta varasid rahaks võib arvestada kuudes, aga mitte aastates. Võlgnik on ka ise avaldanud, et ta ei oska prognoosida, millal õnnestub Karunga OÜ-le kuuluv Alaku kinnistu võõrandada. Seega ei ole võlgniku nõudeõigus Karunga OÜ vastu likviidne vara, mille arvel saaks rahuldada võlausaldaja nõuet.
11.6.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et võlgnikul on kohustusi 282 436 euro ulatuses, millele lisandub võlgnikult Soome kohtulahendiga väljamõistetu (Soome maksuameti kasuks maksimaalselt 210 167, millest solidaarselt kahe teise isikuga 160 317 eurot, millele lisandub riigile kaitsjatasuna 20 850 eurot). Samas on võlgnikul vara 127 242 eurot, mis tema kohustusi ei kata. Isegi kui ringkonnakohus arvestaks võlgniku likviidse varana ka tema nõudeõigust 100 000 eurot Karunga OÜ vastu, ei suudaks võlgnik oma kohustusi kõigi võlausaldajate ees ikkagi rahuldada. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 järgi ning kuulutanud õigesti välja võlgniku pankroti. Maakohtu määrus jääb selles osas muutmata.
12.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus võlgniku alternatiivset nõuet algatada koos pankroti välja kuulutamisega võlgniku suhtes ka kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral peab võlgnik kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel (FIMS § 12 lg 3). Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et võlgnik on tähtaegselt sellisest soovist kohtule teada andnud.
12.1.Kohtu õigused jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lg-s 3. Mh võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualases kuriteos (lg 3 p 1), aga ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta (lg 3 p 5). Just nimetatud alustele on maakohus tuginenud, kui on jätnud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles osas ei nõustu.
12.2.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud võlgniku süü astet nõudeõiguse Karunga OÜ vastu pankrotihaldurile avaldamata jätmisel. Võlgniku kohustus anda usaldusisikule ja kohtule teavet enda vara kohta tuleneb FIMS § 15 lg-st 11 koosmõjus PankrS §-ga 85. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule teavet, mida nad vajavad seoses maksejõuetusmenetlusega, eelkõige oma vara kohta. Käesolevas asjas ei esitanud võlgnik pankrotiavaldusega koos võlanimekirja, võlanimekirja koostas usaldusisik FIMS § 17 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu otsusest ei nähtu, millal oleks olnud nn õige aeg sellest nõudeõigusest haldurit ja kohut teavitada. Asja materjalide kohaselt andis võlgnik nõudeõigusest maakohtule ja usaldusisikule teada pankrotiavalduse menetluses kohtuistungil ja enne tema pankroti välja kuulutamist, võlgnik ei ole selles osas FIMS § 18 lg 8 alusel valevannet andnud. Seega ei saa nendel asjaoludel pidada võlgnikku tahtlikult või raske hooletuse tõttu teabekohustust rikkunuks. Asjas on oluline, et võlausaldaja võlgniku endise abikaasana oli võlgniku nõudeõigusest teadlik, sest just tema esindas Karunga OÜ-d tehingu tegemisel, mille alusel võlgnikul see nõudeõigus Karunga OÜ vastu tekkis. 9
12.3.Maakohus on iseenesest põhjendatult leidnud, et FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel on kohtul õigus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata ka siis, kui võlgnik on süüdi mõistetud mitte Eesti, vaid välisriigi kohtu poolt maksualases kuriteos. Asjas ei ole vaidlust ning kohtule on esitatud ka Soome kohtuotsuse resolutsioon koos tõlkega, et Soome kohus mõistis võlgniku süüdi raskes maksupettuses ja see otsus on jõustunud (kohtuotsus jõustus, kui Soome Ülemkohus ei andnud kaebusele 12. veebruaril 2025 menetlusluba). Seega on nüüdseks ära langenud määruskaebuse väited, et maakohus lähtus oma hinnangute andmisel jõustumata kohtuotsusest. Samas ei välista võlgniku süüdimõistmine maksukuriteos FIMS § 45 lg 3 järgi võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, vaid tegemist on asjaoluga, mida kohus peab kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kaaluma. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus leidis, et Soome kohtu poolt võlgniku süüdimõistmine maksupettuses on selline asjaolu, mis välistab Eestis võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Oma seisukoha põhjendamata jätmisega tegi maakohus diskretsioonivea, mis tuleb ringkonnakohtul parandada.
12.4.Hinnangu andmiseks FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaldatavusele peab kohus teadma kriminaalkohtu tuvastatud asjaolusid, mis andsid aluse võlgniku maksepettuses süüdi tunnistamiseks. Praegusel juhul on kohtule esitatud Soome kohtu otsuse kirjeldav ja põhjendav osa üksnes soome keeles. Maakohtu istungil avaldasid menetlusosalised kohtule, et nad ei pea vajalikuks tõlke esitamist, maakohus nõustus sellega. Ringkonnakohus tegi pankrotihaldurile korduvalt ettepaneku esitada kohtuotsuse tõlge eesti keelde, pankrotihaldur pidas vajalikuks esitada tõlge üksnes kohtuotsuse resolutsioonist. Soomekeelse kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa tõlget ei esitanud kohtule ka võlausaldaja, kes taotles võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Kohtule tõendina esitatavate dokumentide tõlkimise osas kehtib ka maksejõuetusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 33 lg 1 annab kohtule õiguse nõuda võõrkeelsete dokumentide tõlget eesti keelde. Kui tõlget tähtajaks ei esitata, võib kohus jätta tõlkimata dokumendi TsMS § 33 lg 3 tähelepanuta. Pankrotimenetluses kehtiv uurimispõhimõte ei tähenda seda, et kohus peaks tegema pingutusi ning kulutama riigi raha menetlusosaliste või pankrotihalduri esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks. Pankrotivara arvel saab kulutuste tegemist otsustada aga üksnes pankrotihaldur (PankrS § 35 lg 1 p 2), kohus ei saa haldurit kulutuste tegemiseks kohustada. Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus võimalikuks ilma süüdimõistva kohtuotsuse põhjendusi teadmata piirata võlgniku õigust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
12.5.Maakohus on põhjendatult leidnud, et võlausaldaja väljatoodud muud asjaolud (lisaks neile, mida ringkonnakohus käsitles määruse p-des 12.2–12.4) ei anna alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kuigi võlgniku vastu esitatud kogunõuetest võivad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded moodustada olulise osa, siis nõuete kogusummat arvestades moodustavad ka ülejäänud nõuded märkimisväärse summa, millest vabastamise võib kohus kooskõlas FIMS §-ga 49 otsustada.
13.Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, peab võlgnik asuma täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi, s.h tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Mõistlikult tulutoov tegevus tähendab üldjuhul seda, et sellest jätkub nii võlgniku enda ja tema ülalpeetavate kulude katteks, kuid saab teha 10
ka väljamakseid võlausaldajatele. Praegu teenib võlgnik enda väitel kahe tööandja juures töötades kokku 2400 eurot kuus, mis kulub tema enda vajaduste katteks, mistõttu ei pruugi võlgniku tegevus olla mõistlikult tulutoov. Kui kohus kohustustest vabastamise menetlust ei algataks, siis võlgnikul sellist kohustust pankrotimenetluse ajal aga üldse ei oleks. Ringkonnakohus peab oluliseks säilitada võlgniku huvi oma sissetulekute suurendamise vastu.
14.Võlgniku kohustustest vabastamise võimalikkust hindab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lugeda algatatuks koos võlgniku pankroti välja kuulutamisega (FIMS § 18 lg 2 p 2).
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetlus (ei koos ega ka ilma kohstustest vabastamise menetluseta) ei ole üldjuhul mõistlik viis lahendada endiste abikaasade, kellel on ka ühised lapsed, vahelisi erimeelsusi vara jagamisel ja kooselu lõppemisega sõlmitud kokkulepete täitmisel, vaatamata sellele, et seadus ei välista võimalust, et pankrotiavalduse esitab võlausaldajana võlgniku endine abikaasa. Pankrotimenetlus on seotud kuludega. Praegusel juhul on võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamise järgselt tekkinud olukord, kus võlgnikule kuulunud kinnisvara on kohtutäituri poolt müüdud, kuid täitemenetlused on võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu lõpetatud ning kogu müügist saadud raha (millest on maha arvatud kohtutäituri tasu) on arvatud pankrotivarasse. Haldur ei tohi sellest rahast teha võlausaldajatele väljamakseid enne, kui kohus on kinnitanud võlausaldajate nimekirja (PankrS § 1003), mis venitab võlausaldajatele tehtavate väljamaksete aega. Pankrotivarast tuleb katta ka pankrotihalduri tegevusega seotud kulud, mis vähendab võlausaldajatele tehtavate väljamaksete reaalsuurust võrreldes täitemenetlusega. Pankrotihalduri üks peamisi ülesandeid on korraldada pankrotivara moodustamine, et selle vara arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur ei suutnud ringkonnakohtu istungil selgitada, kuidas ta kavatseb pankrotivara suurendada. Samas ei soovinud menetlusosalised ringkonnakohtu istungil arutleda ka võimalike kokkulepete üle olukorra lahendamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetlust on võimalik lõpetada erinevatel alustel (vt PankrS § 157), sh võlausaldajate nõusolekul (PankrS § 160) ja kompromissi kinnitamisega (PankrS § 183). Ringkonnakohus leiab, et nii võlgniku kui tema võlausaldajate ühistes huvides on see pankrotimenetlus mõlemapoolsete järeleandmiste teel võimalikult kiiresti lõpetada.
16.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teine lause).
17.Kaebeõigus Riigikohtule käesoleva määruse peale tuleneb FIMS § 18 lg-st 10. /allkirjastatud digitaalselt/
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.