2-21-123437/10 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Mõista R. M. ilt (M. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 1. novembril 2008 kliendilepingu. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 23. mail 2016 ja 12. augusti 2016 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid. Kostja kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale. Kostja võttis teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda Telia Eesti AS teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata teenuste eest esitatud alljärgnevad arved: XXX (maksetähtpäev 20.06.2018) summas 190 eurot 35 senti, XXX (maksetähtpäev 20.07.2018) summas 71 eurot 21 senti ja XXX (maksetähtpäev 20.08.2018) summas 237 eurot 34 senti, kokku 498 eurot 90 senti. Telia Eesti AS loovutas 27. novembril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja võib nõuda kostjalt eespool nimetatud lepingute ning VÕS § 108 lg 1 ja § 164 lg 2 alusel Telia Eesti AS poolt osutatud teenuste eest tasu maksmist summas 498 eurot 90 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 21. juunil 2018 järelmaksulepingu seadme sülearvuti Apple MacBook Pro 13,3" i5 DC8GB1 2SGBlris GraPhics 61 00SWE ostmiseks, mille netohind oli 1299 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot 90 senti. Kostja tekkis järelmaksu osamaksete võlg alates 22. maksegraafikujärgsest osamaksest. Kostja jättis vastavalt maksegraafikule tasumata põhiosa summas 167 eurot 74 senti ja intressi summas 6 eurot 14 senti. Järelmaksuleping lõppes tähtaja saabumisega 20. septembril 2018. Telia Eesti AS loovutas 27. novembril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja võib nõuda kostjalt järelmaksulepingu ning VÕS § 108 lg 1 ja § 164 lg 2 alusel järelmaksu põhiosamaksete tasumist summas 167 eurot 74 senti ja intressi summas 6 eurot 14 senti. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist teenuse eest ettenähtud tasu maksmisega viivitamise eest alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni

väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). VÕS §-s 1132 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on VÕS § 1132 lg 6 kohaselt tühine. Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja kogukuluga 35 eurot. Hageja nõude suurus jääb vahemikku 500 kuni 1000 eurot. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt esimese tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja võib seega nõuda meeldetuletuskirjade saatmise eest hüvitist kokku 30 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks peale kolme meeldetuletuskirja saatmise teinud muid võla sissenõudmise kulusid. Võla sissenõudmiskulude nõue tuleb seega rahuldada 30 euro ulatuses ja jätta ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot ja esindajakulud 480 eurot. Riigilõiv on 175 eurot TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hagiavaldus esitati telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu ja viivise ning tarbijakrediidilepingust tulenevate põhiosamaksete, intresside ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Aevastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik