Eurest Fund Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 13 312,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eurest Fund Group OÜ (registrikood 11502288), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup, e-post [email protected] Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eurest Fund Group OÜ hagi Xi vastu.
2.Mõista Xlt Eurest Fund Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 5 765,97 eurot, intress 1 780,28 ja viivis 5 765,97 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista Eurest Fund Group OÜ menetluskulud summas 2 079 eurot välja Xlt.
4.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eurest Fund Group OÜ (hageja) esitas 01.04.2021 (kostja) vastu maakohtule hagiavalduse võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus põhinõudes 5 765,97 eurot, intressi eest 1 780,28 eurot ja perioodil 20.06.2020 kuni 01.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 5 765,97 euro ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga XXX (edaspidi nimetatuna Võlgnik) 28.10.2016 laenulepingu (edaspidi laenuleping I), mille punkti 1.1.1 alusel andis hageja Võlgnikule laenu summas 5 000 eurot. Võlgnik kohustus laenu tagastama hiljemalt 28.10.2017 ning kuni nimetatud tähtajani kohustus Võlgnik tasuma iga kuu 28.kuupäevaks intressi 150 eurot. Laenulepingu I kohustuste tagamiseks sõlmis hageja kostjaga 28.10.2016 käenduslepingu (edaspidi käendusleping I), mille punkti 1.2 järgi kohaselt vastutab kostja Võlgniku poolt Kostja Võlgniku poolt laenulepingu I kohaselt maksmata laenusumma I, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. 16.02.2017 sõlmisid hageja ja Võlgnik laenulepingu (edaspidi laenuleping II), mille punkt 1.1.1 alusel andis hageja Võlgnikule laenu summas 2 100 eurot, mille Võlgnik kohustus tagasi maksma hiljemalt 16.02.2018.a. ning kuni selle tähtajani tasuma iga kuu 16.ndaks kuupäevaks intressi 63 eurot. 16.02.2017 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu (edaspidi käendusleping II), mille punkt 1.2 kohaselt vastutab kostja laenulepingu II kohaselt Võlgniku poolt maksmata laenusumma II, tasumata intresside ja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest maksimaalselt 4 200 euro ulatuses. Kuna Võlgnik laenusummasid laenulepingutes kokkulepitud tähtaegadeks ei tagastanud, sõlmisid hageja ja võlgnik 19.06.2018 laenulepingutele lisa, millega pikendati laenusummade tagastamise tähtaega kuni 19.06.2020. Perioodil 19.06.2018.a. – 19.06.2020 kohustus Võlgnik tagastama Laenusummad I ja II vastavalt Lisale lisatud maksegraafikule 419,24 eurot iga kuu
19.kuupäevaks. Lisas fikseerisid pooled põhivõlgnevuse suurusena 7 100 eurot ja intressikohustusena kogu makseperioodiks 2 961,68 eurot. Võlgnik tasus maksegraafiku järgi kokku 2 520 eurot. Seega tasus Võlgnik põhivõlgnevusest 1 334,03 eurot ja intressivõlgnevusest 1 181,40 eurot. Võlgnikul on tasumata põhivõlgnevusest 5 765,97 eurot ja intressivõlgnevusest 1 780,28 eurot. Maksegraafiku järgselt muutus kogu põhivõlgnevus ja intressivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks 19.06.2020. Kohtuväliselt saatis hageja kostjale nõude, andes kohustuste täitmiseks tähtaja, kuid kostja jättis kohustust ei täitnud.
3.Kostja tunnistas nõuet summas 7 500 eurot, kuid sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Terve menetluse aja avaldas valmisolekut kompromissi sõlmimiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud
asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt. Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte ja seejärel lahendab hageja rahalise nõude kostja vastu. Lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: ▪ Hageja sõlmis Võlgnikuga Laenulepingu I ja II ning lisa 1 ja 2. ▪ Võlgnik sai laenu kokku 7 100 eurot, millest põhinõudena tasus üksnes1 334,03 eurot, intressi 1 181,40 eurot ning kohustus jäi põhinõude osas täitmata 5 765,97 euro suuruse summas ja intresside osas 1 780,28 euro ulatuses. Ajavahemikul 20.06.2020 – 01.04.2021 ▪ Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu I, millega kostja tagas laenulepingust I tulenevaid kohustusi kuni 10 000 euro ulatuses ning laenulepingust II tulenevaid kohustusi 4 200 euro ulatuses. ▪ Kostja ei ole käenduslepingu alusel samuti Võlgniku kohustusi täitnud. ▪ Hageja nõue põhineb laenu- ja käenduslepingutel. Kuigi kostja on 03.10.2021 vastuses märkinud, et tunnistab nõuet summas 7 500 eurot (tlk 50), ei ole kostja täpsustanud, millele kostja vastu vaidleb ning millele seejuures tugineb. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on võtnud omaks hagis esitatud faktilised väited (TsMS § 231 lg 2).
6.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja Võlgnik 28.10.2016 laenulepingu nr xxxxxxxxx (tlk 5-7), 16.02.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxx (tlk 9 pöördel - 12) ja 19.06.2018 Lisa nr 1 (tlk 14-15), millega hageja andis Võlgnikule kokku laenu 7 100 eurot Võlgnik kohustus põhinõude ja intressid maksma maksegraafiku järgi viimase osamaksega hiljemalt 19.06.2020, siis sõlmisid hageja ja Võlgnik laenulepingu VÕS § 396 tähenduses. Kuivõrd vaidlust polnud ka selles, et Võlgnik jättis hagejale kokkulepitud maksegraafiku (tlk 15) alusel osamaksed tasumata, siis on Võlgnik rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingute Lisa 1 p –st 5 (tlk 14) ja VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust summas 5 765,97 ja intressi tasumise kohustust summas 1 780,28 eurot. Käendus VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus,
milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 142 lg 2 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule hageja poolt esitatud 28.10.2016 käenduslepingust nr xxxxxxxxx (tlk 8 - 9) ja 16.02.2017 käenduslepingust nr xxxxxxxxx (tlk 12 pöördel – 13 pöördel) nähtub, et kostja on käenduslepingu allkirjastanud käenduslepingud paberkandjal. Käenduslepingu I p-st 1.2 nähtub, et kostja vastutab laenulepingu I kohaselt Võlgniku poolt maksmata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti hagejalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu ning kahju hüvitamise eest. Laenulepingust I tulenevate kohustuste täitmise käenduse piirmäär on lepingu p 1.2 kohaselt 10 000 eurot. Laenulepingu II p 1.2 järgi vastutab kostja laenulepinguini kohaselt hageja poolt maksmata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti hagejalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Laenulepingu II täitmise tagamise käenduse piirmäär on 4 200 eurot. Kuna lepingus viidatakse otseselt sellele, et kostja eraisikuliselt garanteerib kogu võlgnevuse tasumist, siis on tema puhul tegemist tarbijast käendajaga. Eeltoodu alusel vastab kostja kui tarbijast käendaja kohustus VÕS § 143 lg 1, § 144 lg 2 sätestatule, sest käendus on kirjalikus vormis käendaja poolt alla kirjutatud ja sisaldab käendaja vastutuse maksimumsummat. Kohus tuvastas, et Võlgnik on rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingute Lisa 1 p –st 5 (tlk 14) ja VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust summas 5 765,97 ja intressi tasumise kohustust summas 1 780,28 eurot. Vaidlust polnud selles, et kostja pole tasunud hagejale Võlgniku võlga. Seega on kostja kui käendaja rikkunud VÕS § 100 mõttes, VÕS 76 lg 1, 2, § 142 lg 2 järgi käenduslepingust tulenevat kohustust ehk tasuda ära hagejale laenulepingutest tulenev Võlgniku võlg 5 765,97 eurot ja intress 1 780,28 eurot. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt VÕS § 76 lg 1, 2, § VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 § 142 lg 2 järgi kohustuse täitmist ehk põhivõla ja intressi tasumist. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda
selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis põhivõla nõudelt Vaidlust ei olnud selles, et lepinguga oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% päevas võlalt. Vaidlust ei olnud ka selles, et põhivõlgnik oli kohustuse täitmisega viivituses ja põhivõlalt nõutud viivis on hagi esitamise aja seisuga 8 245,34 eurot, mille hageja on vähendanud põhinõudeni. Kooskõlas VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja põhivõlgikul kohustuse täitmise eest, sealjuures viiviste eest. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue võlgniku põhivõlalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 145 lg 2 järgi tõendatud ja põhjendatud. Lisaks on hagejal on õigus nõuda viivist alates TsMS § 367, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6, järgi 0,5% võlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on see perioodi 20.06.2020-01.04.2021 eest vastavalt 8 245,34 eurot. Hageja on viivisenõuet piiranud põhivõla suurusega, mis ei riku kostja õigusi. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivist 5 765,97 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kulust riigilõivule 650 eurot ja õigusabikulud summas eurot. Kostja ei ole menetluskuludele ega menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja kulutused õigusabile 1 428 eurot 8,4 tundi hagiavalduse koostamise, dokumentide komplekteerimise, suhtlus kliendiga, taotluse koostamise, e-kirjavahetuse pidamise, kompromissettepaneku koostamise, istungil osalemise eest (tlk 73, 77). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab praegusel juhul TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Harju Maakohtu menetluses kantud menetluskulud 1 428 eurot km/ta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 2 079 (650 + 1 428) eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.