Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi S. Z. i (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 486 eurot 79 senti, intressi 48 eurot 74 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 202 eurot 87 senti ning viivise alates 10. augustist 2021 kuni põhinõude 486 euro 79 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 22. septembril 2019 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale krediiti kokku 700 eurot. Kostja kohustus krediidi koos intressidega tagastama vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei tasunud makseid vastavalt maksegraafikule. Kostjal tekkis võlg alates kolmandast osamaksest. Placet Group OÜ saatis 10. juulil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldas nii täiendava tähtaja andmist kui ka läbirääkimisteks pakkumise esitamist. Kostja ei reageerinud hoiatusele. Placet Group OÜ ütles lepingu 25. juulil 2020 üles. Kostja tasus põhiosa katteks 213 eurot 21 senti. Kostja põhivõlg on seega 486 eurot 79 senti (700 – 213,21). Pooled leppisid lepingus kokku intressimäära 39,97% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates kolmandast osamaksest, so 10. maist 2020, kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud viienda osamakseni, so 10. juulini 2020, kokku 48 eurot 74 senti (16,22 + 16,60 + 15,92). Placet Group OÜ loovutas 28. juulil 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti nõude loovutamise kohta teatis.

Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist põhivõlalt 486 eurolt 79 sendilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 9. augustil 2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, so 39,97% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 202 eurot 87 senti. Hageja nõuab edaspidi viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest põhjendava osa välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot ja esindajakulu 480 eurot (käibemaksuta). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi krediidilepingust tuleneva krediidi, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.