Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
393,13 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C. K. (e-post xxx) Kostja A. A. (isikukood xxx; elukoht xxx; viibimiskoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista A. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus summas 348,87 eurot, millest põhivõlgnevus 202,12 eurot, enne 07.05.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis 45,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu s 30 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja perioodil 11.07.2020-29.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 46,57 eurot.
3.Mõista A. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (käesolevalt 202,12 eurot) 0,06% päevas alates 30.07.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2 välja mõistetud viivistega (91,75 eurot) mitte rohkem kui põhivõlgnevuse ulatuses.
Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 400 eurot, mis koosneb riigilõivust 100 eurot ja õigusabikuludest summas 300 eurot.
5.Mõista A. A.ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 400 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning hageja esindajale. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kohus selgitab, et edasikaebamiseks on luba antud üksnes juhul, kui see on märgitud otsuse resolutsioonis. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PlusPlus Capital AS on 17.06.2021 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 29.07.2021 hagi A. A.i vastu, milles nõuab võlgnevuse tasumist summas 202,12 eurot, viivist summas 45,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot, sissenõudekulu summas 25 eurot, perioodil 11.07.2020-29.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,57 eurot ning edasiulatuvat viivist määraga 0,06% alates 30.07.2021. a põhinõudelt summas 202,12 eurot. Hagiavalduse kohaselt Kostja ja Hageja sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistuse nr xxx, 07.05.2020.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Järelmaksuleping Nr. xxx, 10.01.2019 , mille alusel Kostja võlgnes hagejale 202,12 € ja viivised summas 46,17 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega Hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 0,99 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 247,3 € (202,12 € + 45,18 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30,00 €. Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.07.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 277,3 €. Hageja on volitanud 2(4)
PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 20.07.2020, 16.12.2020 ja 11.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25,00 €.
2.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid: (i) Kompromissileping/Võlatunnistus nr xxx, 07.05.2020.a (dtl 37-39); (ii) 20.07.2020 võlanõue nr xxx (dtl 40) (iii) 16.12.2020 võlanõue nr xxx (dtl 41) (iv) 11.05.2021 võlanõue nr xxx (dtl 42) (v) PlusPlus Legal OÜ 16.07.2021 õigusabikulude arve nr 457162 summas 420 eurot (dtl 43)
3.Kostja vaidles hagile vastu väites, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda ning tal on muid võlgnevusi üle 6000 euro ning võlgnevused on kasvanud üle pea, mistõttu ta taotleb võlgnevuse tühistamist (vt vastuväide maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, dtl 15). 20.07.2021. a kirjas kohtule palub kostja võlgnevuse tühistada majanduslike raskuste tõttu. Kostjal puudub võimalus võlgnevust tasuda kuna viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja peale vabanemist saab ta edasi töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust. Võlgnevusi on palju, täpsetu summat ei tea, kontod on pangas arestitud, tervislik seisund on halb. 01.09.2021. a kostja vastuses kostja tunnistab põhinõuet summas 202,12 eurot ning avaldab valmidust seda summat tasuma hakata viiekuulise maksegraafikuga peale vabanemist 05. augustil 2022.a. Majandusliku olukorra tõttu palub jätta hageja menetluskulud riigi kanda (dtl 54), lisana on kostja esitanud oma xxx väljavõtte (dtl 55). 23.11.2021. a esitatud seisukohas kirjeldab kostja raskusi kompromissis hageja esindajaga kokku leppida, samuti toetub taas võimatusele hakata vanglas võlgnevust maksma. Selgitab, et on nõus tasuma 277,30 eurot, s.h põhivõlgnevuse, sissenõudekulu 25 eurot, pool riigilõivu summas 50 eurot ning lepingulise esindaja kuludest 110 eurot, kõik kokku 437 eurot. Sel aastal tasumiseks rahalisi võimalusi ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus leiab, et hageja esitatud 07.05.2020.a Kompromissileping/Võlatunnistuses nr xxx on pooled üheselt mõistetavalt väljendanud tahet sõlmida deklaratiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Kohtul puudub alus kahelda võlatunnistuse kehtivuses, seda ei ole kahtluse alla seadnud ka kumbki pool. Võlatunnistuse punktis 2.2 tunnistab võlgnik võlausaldaja punktis 1.1 toodud nõuet, s.o põhinõuet summas 202,12 eurot ja viivisenõuet summas 46,17 eurot. Pooled on summat vähendanud ning kokku leppinud, et kostja võlgneb hagejale kokku 247,3 eurot (viivisesumma vähendatud 45,18 euroni). Seesuguse võlatunnistuse andmise õiguslikuks tagajärjeks on see, et võlgnikul puudub õigus tugineda vastuväidetele, millest ta võlatunnistuse andmisega on loobunud (RKTKo 2-19-5601 p 16.3). Kohus leiab, et kostja saab võlatunnistuse andmisega lugeda loobunuks vastuväidetest nõudele põhivõlgnevuse ning enne 07.05.2020. a eksisteerinud viivisenõude suurusele.
6.Kostja on hageja põhinõude kostja vastuses omaks võtnud ega ole esitanud ühelegi hageja nõudele ühtki sisulist vastuväidet. Kostja toetub vastuväitena üksnes asjaolule tal on erinevad majanduslikud raskused, mis takistavad koheselt võlgnevuse tasumisele asumist.
7.Kohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et hageja on tunnistanud vastuvaidlematult võlgnevust kostja ees põhinõude summas 202,12 eurot ning viivisenõude summas 45,18 eurot. Võlatunnistuse punktis 5.1 võttis kostja endale täiendava kohustuse tasuda võlatunnistuse vormistamise eest lepingutasu 30 eurot. 3(4)
8.Kohus nõustub, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
9.Pooled on Kompromissileping/Võlatunnistuses nr xxx punktis 3.2 leppinud kokku ka viivisekohustuses ja määras 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on nõudnud viivist tasumata põhisummalt mitte poolte vahel kokku lepitud kompromissisummalt, mis sisaldas ka viiviseid. Hagis toodud viivisearvestus on kohtu hinnangul korrektne. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded kuuluvad lepingu p 3.2 ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele.
10.Kokkuvõtteks leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja – dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5-2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Ka hageja poolt 04.10.2021. a esitatud seisukoht on lühike ja õiguslikult lihtne, mistõttu ka selle koostamisele ei saanud hageja esindajal mõistlikult kuluda enam kui 1 h. Arvestades eeltoodu ning hageja põhinõude suurusega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 120 euro ulatuses rahuldamata.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.