Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 03. jaanuar 2022.a, Pärnu kohtumaja 2-21-13368 Osaühing Aktiva Finants hagi J.V. vastu võlgnevuse nõudes 4654,96 eurot nende Hageja Osaühing Aktiva Finants, RK 10746479, asukohta A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, e-post [email protected] Kostja J.V., IK xxxxxxxxxxx, Registrijärgne elukoht Xxxxxxxxxxx, alates 22.07.2021 muu kontaktina registrisse kantud aadress Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel 08.02.2018.a sõlmitud laenulepingust nr KK3244917 tulenev põhivõlgnevus 891,35 eurot ja intress 80,97 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel 25.10.2017.a sõlmitud laenulepingust nr KK3200639 tulenev põhivõlgnevus 1092,96 eurot ja intress 99,35 eurot.
4.Välja mõista kostjalt J.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis laenulepingutest nr KK3244917 ja KK3200639 tulenevalt põhivõlgnevuselt kogusummas 1984,31 eurolt perioodist 27.04.2019 kuni 26.08.2021, kogusummas 370,55 eurot.
5.Välja mõista kostjalt J.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt summas 1984,31 eurot alates 27.08.2021.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants nõue J.V. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 1372,89 eurot.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud 70,51% ulatuses kostja kanda ning 29,49% ulatuses hageja kanda. Lk 1 / 6
2-21-13368
10.Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
11.Jätta rahuldamata hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kulude kandmise tõendamatuse tõttu.
12.Välja mõista kostjalt J.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 282,04 eurot.
13.Kohustada kostjat J.V. tasuma menetluskulude hüvitiselt (282,04 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 02.11.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse J.V. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. J.V.`le toimetati 26.08.2021.a hagiavaldus ja lisad, ning 02.11.2021.a kohtumäärus kätte e-posti aadressil xxxxxxxxxxx 09.11.2021. J.V. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 07.12.2021.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui Lk 2 / 6
2-21-13368 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 08.02.2018 sõlmis Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3244917, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 1590,00 eurot (620 + 200 + 80 + 70 + 70 + 90 + 80 + 60 + 140 + 120 + 60). 25.10.2017 sõlmis Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3200639, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 2260,00 eurot (400 + 270 + 270 + 90 + 70 + 260 + 90 + 60 + 100 + 90 + 90 + 80 + 160 + 160 + 70). Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 26.04.2019 lepingu KK3244917 ja lepingu KK3200639 üles. Kostja on tasunud laenuandjale laenu KK3244917 põhivõla katteks kokku 698,65 eurot, seega on laenulepingu KK3244917 põhiosa võlgnevus summas 891,35 eurot (1590,00 – 698,65). Kostja on tasunud laenuandjale laenu KK3200639 põhivõla katteks kokku 1167,04 eurot, seega on laenulepingu KK3200639 põhiosa võlgnevus summas 1092,96 eurot (2260,00 – 1167,04). Placet Group OÜ loovutas 30.04.2019 kostja vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt eeltoodud laenulepingutest tulenevat põhivõlgnevust kokku summas 1984,31 eurot (891,35 + 1092,96). Laenulepingus nr KK3244917 leppisid pooled intressimääraks 39,97 %. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 09.02.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 09.04.2019 summas 80,97 eurot (29,68 + 25,40 + 25,89). Laenulepingus nr KK3200639 leppisid pooled intressimääraks 39,97 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 09.02.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 09.04.2019 summas 99,35 eurot (36,46 + 31,14 + 31,75). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 180,32 eurot (80,97 + 99,35).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
5.Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude laenulepingust nr KK3244917 tuleneva põhivõlgnevuse summas 891,35 eurot ja laenulepingust nr KK3200639 tuleneva põhivõlgnevuse summas 1092,96 eurot kostjalt välja mõistmiseks. Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja eelnimetatud laenulepingutest tulenev intressivõlgnevus kokku summas 180,32 eurot (80,97 + 99,35).
Lk 3 / 6
2-21-13368
6.Kohtu hinnangul on Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, kuna tegemist on standardsete tingimustega tarbijakrediidilepinguga, ning hagis toodud asjaoludest ei nähtu läbirääkimiste pidamist poolte vahel sõlmitava lepingu erinevate tingimuste üle. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud laenulepingutest nr KK3244917 ja KK3200639 tulenevalt põhivõlgnevuselt, kokku 1984,31 (891,35+1092,96) eurolt alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast so 27.04.2019 kuni hagi esitamiseni 26.08.2021 aastase viivisemääraga 37.64% summas 1743.44 eurot. Hageja poolt nõutava viivise määr ületab võlgnevuse tekkimise ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 4 korda (4,705 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).
9.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina.
10.Arvestades viiviseid laenulepingutest nr KK3244917 ja KK3200639 tulenevalt põhivõlgnevuselt, kokku 1984,31 eurolt, alates laenulepingute ülesütlemisele järgnevast päevast 27.04.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.08.2021.a seaduses sätestatud määras, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 370,55 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 370,55 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise Lk 4 / 6
2-21-13368 nõude summas 1372,89 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1984,31 euro täitmiseni. Menetluskulud
12.Pärnu Maakohtule 26.06.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 400 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 400 eurot.
15.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama Irina Metsler-Vernerit. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 9).
16.Hageja on hagiavalduse esitamisel esitanud kohtule ka enda menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmise tõendamiseks arve.
17.Kohtule hageja poolt menetluskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokument ei vasta kohtu hinnangul Raamatupidamise seaduses (RPS) algdokumendile sätestatud nõuetele. RPS § 7 lg 2 sätestab, et kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. Vastavalt RPS § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik
Lk 5 / 6
2-21-13368 juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
18.Hageja ja hageja esindaja on mõlemad RPS § 2 lg 2 tulenevalt raamatupidamiskohustuslased, seega peab teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks toimumisajale, majandusliku sisu kirjeldusele ja arvnäitajatele (kogus, hind ja summa) ka arve numbrit. Hagiavalduse lisa 9 lk 2 arvel puudub number.
19.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagi menetlusse võtmisel juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud arvelt puudub oluline rekvisiit ning palunud kohtule esitada korrektne menetluskulude kandmist kinnitav tõend. Hageja esindajale on 02.11.2021.a määrus kätte toimetatud 03.11.2021, hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud RPS § 7 lg 2 ja 3 nõuetele vastavat menetluskulude kandmist kinnitavat algdokumenti.
20.Arve kui raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 10. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu 09. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud.
21.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 29,49% ulatuses ja kostja kanda 70,51% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 400 eurot ehk hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 282,04 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik
Lk 6 / 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.