Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Määruse tegemise aeg ja koht
03. jaanuar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-18232
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus A Si vastu kahjuhüvitise 1 045 euro, viivise 1,83 euro ja alates 11.12.2021 viivise saamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Menetluseliik
Asja arutamine istungil 06.12.2021
Menetlusosalised
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu, lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx) Puudutatud isik: A S (ik xxx, xxx)
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 10.12.2020 kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-ga 1 Harju Maakohtule avalduse A Si vastu 1 045 euro suuruse kahjuhüvitise, viivise 1,83 eurot ja alates
11.12.2021 viivise saamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtja on A I. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 23.09.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 23.09.2020 xxx korteris veekahju. Avaldaja tegi korteriühistule xxx kahju põhjuse kohta päringu. Korteriühistu vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx, kus purunes veefilter. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri 03.10.2020 üle ning koostas ehitise ülevaatusakti ja köögi skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt sai korteris nr xxx kahjustada köögi lagi, seinad ja köögimööbel. Kahju ülevaatuse käigus pildistas avaldaja esindaja korteri nr xxx nähtavad kahjustused. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 1 907,63 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr xxx remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik ja hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise üle ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju kokku summas 1 045 eurot, mille avaldaja hüvitas. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 18.11.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, paludes puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 02.12.2020. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik ei vaidlustanud veelkahju toimumist ega ka seda, et see ei oleks saanud alguse puudutatud isiku korterist xxx, kuid asus seisukohale, et ta ei pea hüvitist maksma, sest puudutatud isiku veefilter purunes kuna Tallinna Vesi toru katki minemisest tingitud surve tõusu tõttu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt
ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja hüvitas korteri nr xxx kahju summas 1 045 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik ei vaidlustanud veelkahju toimumist ega ka seda, et see ei oleks saanud alguse puudutatud isiku korterist xxx, kuid asus seisukohale, et ta ei pea hüvitist maksma, sest puudutatud isiku veefilter purunes kuna Tallinna Vesi toru katki minemisest tingitud surve tõusu tõttu. Riigikohus on lahendis 2-18-13649 selgitanud, et kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Kolleegiumi arvates ei muutnud alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS korteriomaniku vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega) olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju
hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • • • • •
teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud ning iseenesest ei ole puudutatud isik ka vaidlustanud fakti, et veekahju ei oleks tekkinud ning see ei saanud alguse puudutatud isiku korterist. Puudutatud isiku kohutus oli vältida teise kaasomaniku (esimese korruse naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub vastav veefilter. Kuigi kohus selgitas puudutatud isikule tõendamiskoormist, ei ole puudutatud isik tõendanud, et puudutatud isik oma kohustust ei rikkunud. Puudutatud isik on küll leidnud, et ei ülesurve tekkis AS Tallinna Vesi õuealal oleva toru lõhkemise tagajärjel, mis omakorda tingis puudutatud isiku veefiltri purunemise, on AS Tallinna Vesi sellekohase väite ümber lükanud. AS Tallinna Vesi 27.10.2021 vastuse kohaselt (tlk 52) ei esinenud AS-le Tallinna Vesi teadaolevalt 23.09.2020 antud piirkonnas Survetõstepumplas survejuhtumit, mis oleks ületanud ühisveevärgis lubatud veesurvet ja seetõttu ei saanud tekkida olukorda, kus veevärgi elemendid surve tõttu vastu ei peaks. Samuti märkis AS Tallinna Vesi, et 23.09.2020 küll tuvastatu xxx kinnistu juures veeleke, mis ei tunginud maapinnale ega tekitanud tarbijatele veekatkestusi. Nimetatud leke likvideeriti 24.09.2020. Muu hulgas AS Tallinna Vesi tõi välja, et üldjuhul ei teki lekke puhul surve süsteemis ülerõhku, sest see pigem langeb. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 9 (tlk 5) ja puudutatud isik ei ole sellele asjaolule vastuväidet esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjustada saanud korteri omanik teatas avaldajale, et korter nr 3 on saanud 23.09.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada (tlk 10). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veefilter lõhkenud ehk veeavariid ei oleks toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise Osaühing xxx summas 1 907, 63 eurot (tlk 13) ja avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab viimasele kahju kokku 1 045 eurot (tlk 14). Seega ja omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja saatis 18.11.2020 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes hüvitada kahju hiljemalt 02.12.2020 (tlk 16). Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 03.12.2020. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis 1 045 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 03.12.2020. Perioodil 03.12.2020 – 10.12.2020 on sissenõutavaks muutunud viivis 1,83 eurot, mis tuleb avaldajale välja mõista. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 11.12.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 450 eurot. Õigusabi on osutatud neli (4) , millele lisandub osalemine 06.12.2020 istungil, tunnihinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Maakohus leiab, et avaldaja menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi osutamiseks ei ole kulunud ülemääraselt aega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 80 eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 370 (320+50) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 370 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.