2-21-114147/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi H. H. i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 534,66 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise (arvestatud kuni 22.10.2021) 85,35 euro ning edasiulatuva viivise alates 23.10.2021 väljamõistmiseks seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud järgmised lepingud: 18.03.2016 ja 18.08.2017 sõlmitud liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, 12.11.2017 sõlmitud nutikindlustuse leping, 30.01.2018 sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud tekkinud võlgnevuse tõttu üles öelnud 24.10.2019 ning loovutanud 29.01.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 27.11.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas osamaksetega vara müügilepingust tulenevat käsitlustasu nõuet summas 50 eurot. Arvelt nr XXX nähtub käsitlustasu nõue summas 80 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt osamaksetega vara müügilepingu järgi tarbijatele rakenduv käsitlustasu väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. Kostja täitis lepingut 9 kuud ja käsitlustasu on seega 50 eurot.

Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24) Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine. Hageja ei ole selgitanud käsitlustasu nõude sisu ja käsitlustasu nõudmise eesmärki. Hagiavaldusest ei nähtu, et käsitlustasu oleks mõeldud kompenseerima lepingu sõlmimisel kostjale antud soodustust või oleks seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud kahju. Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr XXX kajastuvatelt käsitlustasu nõudelt. Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr XXX tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 43,46 eurot [(332,03 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 704 päeva]. Kokku on hageja 22.10.2021 seisuga arvestatud viivisenõue seega põhjendatud 77,65 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 484,66 eurot (534,66 eurot - käsitlustasu 50 eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 22.10.2021 arvestatud viivis 77,65 eurot ning viivis põhinõudelt alates 23.10.2021 kuni põhinõude summas 484,66 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 480 eurot (ajakulu 4 tundi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamine 1 tund ja hagiavalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine 3 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 265 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamise eest arvestades nõude olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 241,15 eurot. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.