OÜ Aktiva Finants hagiavaldus K O vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1621,25 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, A. Weizenbergi tn 20, Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marek Aunver, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja K O, isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-post XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja K O vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt K O hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Swedbank AS ja K O vahel 17.01.2019. a sõlmitud laenulepingu nr. xxx alusel (Swedbank AS loovutas 13.01.2021 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid):
põhivõlgnevus 1221,41 eurot, intress 133,63 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,50 eurot;
2.2.viivised alates 10.11.2021 kuni põhinõude summas 1221,41 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 8% aastas, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.1. väljamõistetud viivist.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Menetluskulud jätta kostja K O kanda.
6.Välja mõista kostjalt K O hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 345 eurot, s.o tasutud riigilõiv 225 eurot ning esindaja tasu 120 eurot.
2-21-127473 Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713178135.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal K O tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-21-127473 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Swedbank AS vahel 17.01.2019 sõlmitud lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 1221,41 eurot, intress 133,63 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,50 eurot ning viivised alates 10.11.2021 kuni põhinõude summas 1221,41 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt laenuandja saatis 06.08.2020 kostjale teatise lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingute ülesütlemise tahteavalduse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.08.2020. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis ütles laenuandja laenulepingu üles 24.08.2020. Swedbank AS loovutas 13.01.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt K O hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.11.2021. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 30.12.2021. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. Kohus selgitab, et piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
4.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
4.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
4.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab Julianus Inkasso OÜ teenust hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Esindaja on menetluskulude nimekirjas välja toonud toimingud alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 1 tund; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 2 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks 3 tundi.
4.3.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ega hagihind ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus ei pea usutavaks, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks kulus rohkem kui 0,2 tundi. Hagiavalduse koostamise ning esitamise ajakulu 2 tundi peab kohus samuti põhjendamatuks.
2-21-127473 Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid, mistõttu kulub taolise hagi koostamiseks mitte rohkem kui 1 tund. Hageja põhjendatud ajakulu kokku on 1,2 tundi.
4.4.Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 120 eurot (100 eurot x 1,2 tundi).
4.5.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 345 eurot.
5.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.