2-21-127960
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-127960
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi N B vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3062,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; dajad: asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, e-post: [email protected] Kostja: N B (IK XXX), elukoht: teadmata Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
1(4)
2-21-127960 Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja S AS 15.09.2016 autolaenu lepingu nr 16-089073-AL 5000 euro saamiseks. Kostja kohustus laenu tagastama lepingu alusel igakuiste maksetena kahekümne kaheksandaks kuupäevaks kuni viimase osamakseni 28.09.2021. Kuna kostja rikkus laenulepingu tüüptingimuste punkti 4 ning ei taganud alates 28.10.2019 arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. S AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu 21.01.2020 üles ning loovutas poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude 27.10.2020 PlusPlus Capital AS-ile. Kostja võlgnevus on lepingu põhiosamaksetes 2314,48 eurot ja tasumata intressiosamaksete summas 74,30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot. Kostja ja S AS sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 10% aastas. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on viivise määr võrdses määras lepingujärgse intressimääraga. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2314,48 eurot alates 22.10.2020 kuni 25.10.2021, laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 10%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 407,09 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.10.2021 viivisemääras 10% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud. Kohtu määratud tähtajaks ei ole 2(4)
2-21-127960 kostja kohtule vastanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Seega loeb kohus, et hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale 04.12.2021 kättetoimetatud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 03.11.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on laenulepingust nr 16-089073-AL tulenevad nõuded loovutatud AS-le PlusPlus Capital (dtl 65). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS§ 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS S vahel sõlmitud lepingust nr 16-089073-AL, nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 2314,48 eurot ja tasumata intress summas 74,30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 2314,48 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 10% aastas alates 22.01.2020 kuni hagi esitamiseni 25.10.2021, kokku summas 407,09 eurot (dtl 27). Kohus rahuldab nimetatud nõude. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 10% aastas. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot.
3(4)
2-21-127960 VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 67-69). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot (dtl 28; 73). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud kuluks 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 420 eurot (riigilõiv summas 300 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 120 eurot). Kohus leiab, et nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.