Võlaõigus › Kompromissilepingud

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi R Si vastu (kostja). Hageja nõuab hageja ja kostja vahel 08.08.2018 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest 24702384. (aluseks leping 16-084591-VL, 05.09.2016) tulenevat kompromissisummas võlgnevust 6367,25 eurot s.h põhinõue 3979,47 eurot, enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2387,78 eurot ja lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, viiviseid põhinõudelt 3979,47 eurot alates 16.10.2019 kuni 28.05.2021 summas 1411,12 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning alates 29.05.2021 põhinõudelt 3979 eurot sissenõutavaks muutunud viivist määraga 0,06 % päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses summani 145,57 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Postisaadetise väljastusteatelt nähtuvalt on kostja on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse isiklikult vastu võtnud 09.092021. Hagile vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud ega teinud seda kohtuotsuse koostamise ajaks.

Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud osaliselt ja hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 2 % ja kostja kanda 98 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 475 eurot ja kantud õigusabikulu 420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostja kanda jäävas osas hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja Plus Plus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5 tundi, õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot, millest kuulub hagejale

hüvitamisele kostjale langev osa. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruseks 665 eurot (sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 98 %, so 641,90. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 641,90 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtu selgitused kostjale

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.