Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-127965 kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja S AS 25.10.2018 sõlmitud krediitkaardileping nr 15-022348-RK. S AS võimaldas kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist ning kostja kohustus tasuma kasutatud krediidi ja intressi eest iga järgneva kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks. Kuna kostja rikkus laenulepingu tüüptingimuste punkti 6.4 ning ei tasunud kasutatud krediidi ja intressi eest, ütles S AS kostjaga sõlmitud lepingu 17.03.2020 üles ning loovutas poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude 27.10.2020 PlusPlus Capital AS-ile. Kostja võlgnevus on lepingu põhiosamaksetes 1996,62 eurot ja tasumata intress summas 113 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot. Kostja ja S AS sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 18% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1996,62 eurot alates 17.03.2020 kuni 11.11.2021, laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 18%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 594,72 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.11.2021 viivisemääras 18% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

2(5)

2-21-127965 ettenähtud ulatuses. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Seega loeb kohus, et hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale 09.12.2021 kättetoimetatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 03.11.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on S AS krediidilepingutest tulenevad nõuded loovutatud AS-le PlusPlus Capital (dtl 64). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS§ 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS S vahel sõlmitud lepingust nr 15-022348-RK, nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 1996,62 eurot ja tasumata intress summas 113 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 1996,62 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 18% aastas alates 17.03.2020 kuni hagi esitamiseni 11.11.2021, kokku summas 594,72 eurot (dtl 18). Kohus on tuvastanud, et S AS ja kostja on kokku leppinud, et tagasimaksmisega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, mis oli 25.10.2018 seisuga 0,022% päevas ja 8% aastas (dtl 32).

3(5)

2-21-127965 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 1996,62 eurolt kokkulepitud viivisemääraga 8% aastas alates 17.03.2020 kuni hagi esitamiseni 11.11.2021, kokku summas eurot 264,41 eurot. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 18% aastas. Kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.11.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 65-67). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 2530,76 euro ulatuses (hagihind 3098,73 eurot), tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 18% ulatuses hageja ja 82 % ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot (dtl 18; 71). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud kuluks 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 82% hageja menetluskuludelt s.o summalt 420 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 344,40 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse 4(5)

2-21-127965 jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.