Hooneühistu Retke 19 hagi Bestfox Auctions OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
9 395,62 eurot Hageja: Hooneühistu Retke 19 (registrikood 80032758), asukoht Retke tee 19, 13415 Tallinn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja seaduslik esindaja: X Kostja: Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270), asukoht Pärnu mnt 107-32, 11312 Tallinn, e-post: xxx; juhatuse liige Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja: C Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Menetleda hagi vastavalt hageja 09.08.2021 täiendatud hagile ja suurendatud nõudele.
Rahuldada hagi.
Välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt Hooneühistu Retke 19 kasuks põhinõudena 6 624,40 eurot.
Välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt Hooneühistu Retke 19 kasuks käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5 597,75 eurot.
Välja mõista Bestfox Auctions OÜ-lt Hooneühistu Retke 19 kasuks viivis põhinõudelt (6 624,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (30.12.2021) kuni kohustuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (vt 09.08.2021 menetlusdokument): •
mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 6 624,40 eurot;
•
mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis hagi esitamise päeva seisuga 1 133,60 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,07% päevas tasumisele kuuluvast põhisummast;
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt on Bestfox Auctions OÜ olnud aastaid Hooneühistu Retke 19 liige, kuid ei ole tasunud Hooneühistu Retke 19 põhikirjaga ja üldkoosolekutega määratud makseid. Bestfox Auctions OÜ seaduslik esindaja Y (endine B) oli aastaid Hooneühistu Retke 19 revisjoni liige ja mõni aeg ka juhatuse liige. Seega on kostja teadlik, et on kohustatud tasuma makse.
3.Hooneühistu Retke 19 põhikirja p-de 5.7 ja 5.8 kohaselt korjatakse liikmemaksu korrashoidmisega ja juhtimisega seonduvate ühises kasutuses olevate osade kulutuste katmiseks. Nimetatud kulutused määratakse üldkoosoleku otsusega. Ühistu liige maksab liikmemaksu vastavuses liikmemaksu määraga. Liikmemaksu arvestamise ja tasumise täpne kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. Hageja selgituste kohaselt ei ole üldkoosoleku otsuseid käesoleva ajani vaidlustatud.
4.Alates 2008.a. on Hooneühistu Retke 19 üldkoosoleku kinnitatud liikmemaks 900 krooni, s.o 57,52 eurot. 20.12.2010.a. Hooneühistu Retke 19 korduva üldkoosoleku otsuse punktiga 1 kinnitati aastane liikmemaks alates 01.01.2011.a. summas 57,50 eurot. 07.04.2018.a. Hooneühistu Retke 19 korduva üldkoosoleku otsuse punktiga 2 kinnitati korduvalt aastane liikmemaks summas 57,50 eurot. Hooneühistu Retke 19 Põhikirja punkt 3.6.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud maksma ühistule viivist ühe-või mitmekordsete maksetega viivitamise eest 0,07% viivitatud summast päevas.
5.Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 20.06.2019.a.on alljärgnev: 18 boksi eest aastamaks 3 253,38 eurot ja viivis 1 044,42 eurot ning sihttasu 3 335,84 eurot ja viivis 74,72 eurot. Kokku on võlgnevus 7 708,36 eurot.
6.Hageja selgitab, et kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on kaks nõuet: Bestfox Auction OÜ nõue summas 6 399 eurot ja OÜ HHH nõue summas 6 399 eurot Hooneühistu Retke 19 vastu. Eelnimetatud summale lisatakse kohtutäituri tasud.
7.30.03.2019.a. Hooneühistu Retke 19 üldkoosoleku otsuse punktiga 4 otsustati, et lisaks aastamaksule 57,50 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul peale arve esitamist, tuleb tasuda 2019.a aastal lisana sihttasud õigusabikulude ja hüvitiste katmiseks ja määrati selle summaks
350 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 20.05.2019.a. Hageja arvestas, et Pärnu Maakohtu kohtulahendi alusel on hageja kohustatud tasuma kostjale 6 399 eurot. Hageja arvestas, et ühistus on 69 liiget ning üldkoosoleku otsuse tegemise ajal oli kostjal 16 boksi (liikme osakut), seetõttu arvestas hageja 53 muud liiget (69-16=53) ja jaotas summa 6 399 eurot nende muude liikmete vahel, saades igaühele 120,74 eurot (6 399 eurot : 53 = 120.735). Seetõttu otsustati maha arvestada sihttasust vahe summad saades 229,26 eurot (350-120,74 = 229.26), lisaks hageja arvestas võimalikud kohtutäituri tasud ning otsustas vähendada kostja sihttasu suurust ja esitas arved kostjale iga boksi (liikme osaku) kohta summas 208,49 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
8.Kostja põhjendab, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja talle kuuluvad garaažiboksid ja sellega seotud liikmelisused juba võõrandanud. 31.05.2019.a sõlmisid kostja ja XXX OÜ (registrikood xxxxxxx) liikmelisuste müügilepingu. Nimetatud lepingu kohaselt võõrandas kostja XXX OÜ-le oma Hooneühistu Retke 19 liikmelisused nr. 3, 7, 8, 10, 17, 20, 21, 22, 24, 30, 32, 34, 39, 55, 72 ja 80. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõlmitud lepingu p.5.1 kohaselt leppisid kostja ja XXX OÜ kokku, et lepingu esemeks I kuni XVI olevad liikmesused ning kõik lepingu esemeks olevate liikmesustega seotud õigused ja kohustused lähevad XXX OÜ-le (ostjale) üle vastava müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest. Seega kõik maksete tasumise kohustused (nende olemasolu korral) läksid XXX OÜ-le üle alates 31.05.2019.a. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal enam õigust sisse nõuda kostjalt võlgnevusi. Hagi on esitatud ekslikult kostja vastu.
9.Kostja märgib vastuses hagile, et on esitanud vastuväiteid ka hageja nõudele pooltevahelises kohtuvälises kirjavahetuses. 24.03.2019.a hageja avaldusest nähtub, et osaliselt tuleneb kostja võlg arvetest, mis on väljastatud 2014. ja 2015. Kostja hinnangul on hageja nõue osaliselt aegunud.
10.Kostjal on nõudeid hageja vastu. 06.12.2018.a saatis Bestfox Auctions OÜ oma pretensiooni hagejale seoses maksmata jäänud arvega nr. 0908 seeria 2018 summas 7 401,45 eurot. Maikuus 2016.a. on kostja paigaldanud aadressil Retke tee 19, Kristiine, Tallinn asuvale maaalusele garaažihoonele enda kulul varikatuse pinnaga ca 225 ruutmeetrit. Antud lahendus oli ajutise iseloomuga ja oli vajalik selleks, et ajutiselt kaitsta osa hoone katusest vihmaveest, katusekonstruktsioonide ekspertiisi läbiviimiseks. Esialgselt kokku lepitud varikatuse demontaaž pidi olema teostatud hiljemalt septembrikuuks 2016.a. Käesoleva ajani keeldub Hooneühistu Retke 19 juhatus varikatust vabatahtlikult tagastamast. Läbirääkimiste käigus esitas kostja hagejale arve nr 0908 seeria 2018.a. varikatuse paigaldamise eest, kui selgus, et pooled ei saavuta kompromissi selles küsimuses ja Hooneühistu Retke 19 ei anna kostjale oma nõusolekut varikatuse demonteerimiseks. Arve on endiselt maksmata ja samuti pole lahendatud varikatuse tagastamise küsimus.
11.Lisaks sellele vastavad tõele hageja väited, et Bestfox Auctions OÜ esitas 13.09.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hooneühistu Retke 19 vastu 6 610,97 euroto saamiseks. Antud nõude oli rahuldatud kohtu poolt tsiviilasjas nr xxx ning käesoleval ajal on Hooneühistu Retke 19 võlg Bestfox Auctions OÜ ees on 6 610,97 eurot (täitemenetlus on ajutiselt peatatud). Seega kokku on Bestfox Auctions OÜ nõuded Hooneühistu Retke 19 vastu 14012,42 eurot (7401,45 + 6610,97).
12.Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagiavalduse rahuldamiseks eeldused täidetud ning hageja nõue on selgelt põhjendamatu. Hageja oli teadlik sellest, et tal on oma vastastikused kohustused kostja ees, kuid vaatamata sellele ignoreeris kogu aeg kostja nõuded arvete tasumise osas. Antud juhul ei ole kostjale viiviste arvestamine ka põhjendatud. Liikmemaksude ja sihttasude mittetasumiseks olid kostjal mõjuvad põhjused (vastastikuste
kohustuste täitmata jätmine). Hagejal endal olid kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitmata, mistõttu ei pidanud kostja täitma oma kohustusi hageja ees.
13.Kostja palub jätta hagi tema vastu rahuldamata, kuna tal on õigus keelduda tema endisest liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 101 lg 2 alusel või tasaarvestada hageja nõue tervikuna tema võlgnevuse nõudega hageja vastu. Kostja teatab kohtule, et kostja on juba teinud hagejale oma tasaarvestuse avalduse ka kirjalikult oma 25.04.2019 vastuses hageja pretensioonile. Kostja esitab oma tasaarvestuse avalduse alternatiivselt juhuks, kui kohus otsustab, et hageja nõue tuleb kasvõi osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused Kohustuste täitmise eest vastutav isik
14.Kostja põhjendab, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja talle kuuluvad garaaziboksid ja sellega seotud liikmelisuse juba võõrandatud. Kostjal hinnangul on kõik maksete tasumise kohustused üle läinud uue omanikule (XXX OÜ-le) ning hagejal ei ole enam õigust sisse nõuda kostjalt võlgnevusi. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 37 lg 2 kohaselt vastutab ühistu endine liige solidaarselt teiste liikmetega ka ühistu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema liikmesuse lõppemist, kui see kohustus muutub sissenõutavaks enne liikmesuse lõppemist või viie aasta jooksul pärast seda. Sama tähtaja jooksul säilib kohustus tasuda lisasissemakse.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud enne 31.05.2019.a (s.o kostja ja XXX OÜ vahel võõrandamislepingu sõlmimist). Seega vastutab ühistu endine liige solidaarselt uue liikmega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-s 1 on sätestatud, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmist kostjalt. Liikmemaksu nõue
16.Hageja nõuab kostjalt aastamaksu, sihttasu ja viiviste tasumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on jätnud hageja nõutavad summad tasumata. Kostja selgitab enda vastuses hagile, et vaidleb vastu hageja põhinõudele, kuid ei ole konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kostja pöördumistest hagejale jääb mulje, et ta vaidlustab aastase liikmemaksu suurust.
17.HÜS § 11 lg 1 p 4 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud tasuma liikmemaksu HÜS §-s 13 kindlaksmääratud ulatuses. HÜS § 13 lg 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. Hooneühistu Retke 19 põhikirja p 5.7 kohaselt korjatakse liikmemaksu korrashoidmisega, ja juhtimisega seonduvate ühises kasutuses olevate osade kulutuste katmiseks. Nimetatud kulutused määratakse üldkoosoleku otsusega.
18.HÜS § 13 lg 1 kohaselt on hooneühistu liige kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel. HÜS § 13 lg-s 3 on sätestatud, et liikmemaksumäär on ainukasutuses olevatele hooneosadele vastav murdarv väljendatuna hariliku murruna.
Liikmemaksumäärade summa on 1. Liikmemaksumäär iga liikmesuse kohta määratakse kindlaks hooneühistu põhikirjas. Sama arvutuslik põhimõte on sätestatud hageja põhikirja ps 5.8, milles on sätestatud, et ühistu liige maksab liikmemaksu vastavuses liikmemaksu määraga. Liikmemaksu arvestamise ja tasumise enam täpne kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. Seega – nii HÜS § 13 lg 1 kui ka hageja põhikirja p 5.8. kohaselt on ühistu liikmed kohustatud tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Eeltoodust tulenevalt saab korrashoiu ja valitsemisega seotud kulusid nõuda: 1) üldkoosoleku otsuse alusel ja 2) vastavalt liikmemaksumäärale. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt.
19.Kohus tuvastas, et hageja detsembri 2010 üldkoosoleku otsusega (tlk 11) kinnitati aastane liikmemaks 57,50 eurot alates 01.01.2011.
20.Kohus tuvastas, et hageja 07.04.2018 üldkoosoleku otsusega (tlk 12-13) kinnitati uuesti aastane liikmemaks 57,50 eurot. Koosolekul otsustati, et hageja liikmed on kohustatud tasuma liikmemaksu ühe kuu jooksul, peale arve esitamist liikmele.
21.Kohus tuvastas, et hageja 30.03.2019 üldkoosoleku otsusega (tlk 14-16) otsustati, et lisaks iga-aastasele liikmemaksule 57,50 eurot tuleb igal liikmel tasuda 2019 täiendavalt ka sihttasu 350 eurot iga boksi kohta ja see tuleb tasuda hiljemalt 20.05.2019.
22.Hageja üldkoosoleku otsustega on iga-aastane liikmemaks kehtestatud konkreetses summas iga boksi kohta, sidumata liikmemaksu suurust boksi suurusega (liikmemaksumääraga). Kohus leiab, et see on vastuolus HÜS § 13 lg-tega ja 3 ning hageja põhikirja p-s 5.8 sätestatuga. Kuivõrd kohtupraktikat hooneühistu asjades selle sätte kohaldamise osas sisuliselt ei ole, tuleb kohtu hinnangul lähtuda seaduse analoogiast ja konkreetsemalt vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) §13 lg 1 osas antud Riigikohtu tõlgendustest. Asjas nr 3-2-1-146-10 (p 11) leidis Riigikohus, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Riigikohus leidis, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Käesoleval juhul puudub hageja kõigi liikmete kokkulepe või ühine kõigi liikmete heaks kiidetud otsus sellise kulude jaotamise viisi osas. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus leiab, et 2010-2019 vastu võetud hageja otsused on seadusega vastuolus ja tühised osas, milles need ei arvesta majandamis- ja valitsemiskulude jaotamisel liikmemaksumäära ja on määratud igale liikmele vastavalt nende omandis olevate bokside arvule. Seega ei saa kohus hagi rahuldada sel alusel.
23.Riigikohus märkis samas lahendis, et kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Eeltoodud põhimõttest tuleb kohtu hinnangul lähtuda ka käesolevas asjas.
24.Kohus selgitas ülal märgitut poolele enda selgituskirjas (tlk 120-122). Kohus märkis, et tekkinud olukord on võimalik lahendada kahel viisil. Esiteks on võimalik kokku kutsuda üldkoosolek ja otsustada, milline oli vastava aasta kulutuste summa, jagades selle liikmete vahel vastavalt liikmemaksumäärale. Teine võimalus on vastavatel aastatel kehtestatud
liikmemaksud (nt 2019 – 57,50 eurot) ja korrutada see bokside arvuga. Nii on leitav liikmemaksude kogusumma. Seejärel saab korrutada vastava summa iga boksi liikmemaksumääraga vastavalt bokside suurusele. Hageja arvutas oma nõude välja teise variandi alusel. Ta liitis hageja üldkoosolekutel kinnitatud aastamaksude kogusummad. algus
lõpp
101.35 eurot
09.04.2016
31.05.2019
207/13623
60.29 eurot
18.05.2016
04.02.2019
Nr.5.
188/13623
54.75 eurot
17.12.2015
30.08.2018
Nr.7.
188/13623
54.75 eurot
12.01.2017
31.05.2019
Nr.8.
188/13623
54.75 eurot
11.08.2016
31.05.2019
Nr.10.
188/13623
54.75 eurot
04.05.2016
31.05.2019
Nr.17.
188/13623
54.75 eurot
17.10.2016
31.05.2019
Nr.20.
188/13623
54.75 eurot
20.05.2015
31.05.2019
Nr.21.
187/13623
54.46 eurot
13.07.2015
31.05.2019
Nr.22.
191/13623
55.63 eurot
02.09.2015
31.05.2019
Nr.24.
187/13623
54.46 eurot
18.12.2013
31.05.2019
Nr.30.
187/13623
54.46 eurot
14.01.2014
31.05.2019
Nr.32.
187/13623
54.46 eurot
12.03.2015
31.05.2019
Nr.34.
187/13623
54.46 eurot
12.06.2015
31.05.2019
Nr.39.
209/13623
60.87 eurot
27.02.2015
31.05.2019
Nr.55.
189/13623
55.04 eurot
27.02.2015
31.05.2019
Nr.72.
189/13623
55.04 eurot
20.05.2015
31.05.2019
Nr.80.
189/13623
55.04 eurot
09.01.2014
31.05.2019
Boks
osaku suurus
aastamaksu suurus
Nr.3.
348/13623
Nr.4.
25.Hageja sai aasta kogusummaks 57,50 (aastamaks ühe boksi kohta) * 69 (bokside koguarv) = 3 967,50. Ta jagas selle osade arvuga: 3 967,50 : 13 623 = 0,29123541 eurot – see vastab ühe osa eest (1/13 623) tasumisele kuuluvale summale. See tuleb iga boksi kohta tasumisele kuuluva summa leidmiseks läbi korrutada kostja osa suurusega (nt boks nr 3 osas 0,29123541 * 348 = 101,35 eurot). Alljärgnevas tabelis on välja toodud arvutused iga boksi kohta.
26.Vastavalt hageja põhikirja p 3.6.6. (vt tlk 7 pöördel) on hagejal õigus nõuda viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Kostja ei ole viivise määrale ega arvestusele vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub hageja arvestusest. Kohus leiab, et aastamaksu ja sellelt arvestatud
viiviste summa on põhjendatud välja mõista (arvestades, mis perioodil kostja oli liikmelisuse omanik) järgnevalt. Boks
algus
lõpp
tasumata põhi summa
Nr.3.
09.04.2016
31.05.2019
2016a.-266 päeva 73.86 eurot 2017a. 101.35 eurot 2018a. 101.35 eurot 2019a.-150 päeva 41.65 eurot
901 päeva 45,58 eurot 536 päeva 38,02 eurot 171 päeva 12,13 eurot 31 päeva 2,20 eurot
Nr.4.
18.05.2016
04.02.2019
2016a.-228 päeva 37.66 eurot 2017a. 60.29 eurot 2018a. 60.29 eurot
901 päeva 23,75 eurot 536 päeva 22,62 eurot 171 päeva 7,22 eurot
901 päeva 38,39 eurot 536 päeva 22,84 eurot 171 päeva 7,29 eurot 31 päeva 0,55 eurot 901 päeva 34,71 eurot 536 päeva 20,65 eurot 171 päeva 6,59 eurot 31 päeva 0,49 eurot
901 päeva 34,71 eurot 536 päeva 20,65 eurot 171 päeva 6,59 eurot 31 päeva 0,49 eurot
27.Vastavalt ülal märgitule on kostja aastamaksu võlgnevus kokku 3 288,56 eurot ja sellelt arvestatud viivis 31.03.2019 seisuga 1 058,88 eurot. Kohus rahuldab selles osas hagi.
28.Hageja on palunud välja mõista ka edasiulatuva viivise alates 01.04.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab hagi otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas perioodi eest 01.04.2019-29.12.2021, st 3 288,56 * 1004 (päeva) * 0,07% = 2 311,20 eurot. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise põhinõudelt (3 288,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (30.12.2021) kuni kohustuse täitmiseni. Sihttasu nõue
29.Hageja on esitanud nõude mõista sihttasudena välja 3 335,84 eurot.
30.HÜS ega MTÜS ei reguleeri lisaks aastamaksule täiendava sihttasu kogumist. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal kohaldada analoogiat korteriühistute regulatsiooniga, kuivõrd korteriühistu on hooneühistule sarnane õiguslik konstruktsioon. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 (p 11) tehtud lahendis leidnud, et kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks. Kolleegium selgitas, et korteriühistu liikmete üldkoosolek võib otsustada koguda liikmetelt majandamiskuludena kindlaksmääratud igakuiste tariifide alusel raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks. Korteriühistu
majandustegevuse aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel (arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta), vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmetelt. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste tegemine. Eelöeldu kehtib ka korteriühistu õigusabikulude kohta. Need on võimalik korteriomanikelt sisse nõuda vastavalt harilikule majandamiskulude sissenõudmise korrale.
31.Käesoleval juhul on hageja 30.03.2019 üldkoosolek otsustanud nõuda igalt hooneühistu liikmelt sihttasuna 350 eurot. Seega kasutab kohus siinkohal sama arvutuskäiku nagu eelnevalt aastamaksu osas ehk arvestades, et bokse oli 2019 kokku 69 ja sihttasu soovis hageja koguda selliselt, et seda koguneks kokku 69*350, tuleb kogu hageja poolt kogutava sihttasu suuruseks lugeda 69*350= 24 150 eurot. Nagu kohus eelnevalt märkis - kui puudub ühistu liikmete kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi liikmete poolt (kindla summana, omandi osa suurust arvestamata), tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud põhimõttest ehk ühistu liige kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva omandiosa suurusega. See kehtib ka õigusabikulude sissenõudmise osas. Hageja arvestas sihttasude summast kostja osas maha 6399 eurot, mille hageja pidi kostjale tasuma varasemate kohtuvaidluste menetluskulude katteks. Selles osas kostjale mingeid kohustusi ei lange, nagu ka hageja on õigesti arvestanud. Seega pidid kõik liikmed peale kostjale väljamaksmisele kuuluva summa maha lahutamist tasuma kokku 24 150 – 6 399 = 17 751 eurot. Kostjale kuulus 30.03.2019.a (üldkoosoleku otsuse tegemise aeg) kokku 17 boksi, mis moodustas 3397/13623 suuruse osa. Seega pidi kostja kandma sellest summast 17 751/13 623 * 3 397 = 4426 eurot. Hageja on palunud sihttasuna välja mõista 16*208,49 = 3 335,84 eurot. Kohus rahuldab selles osas hagi.
32.Hageja on palunud välja mõista viivise kuni kohustuse täitmiseni. Sihttasu maksmise kohustus muutus vastavalt hageja üldkoosoleku otsusele sissenõutavaks 20.05.2019 (tlk 15 pöördel). Kohus rahuldab hagi otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas perioodi eest 20.05.2019-29.12.2021, st 3 335,84 * 954 (päeva) * 0,07% = 2 227,67 eurot.
33.Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise põhinõudelt (3 335,84 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (30.12.2021.a) kuni kohustuse täitmiseni. Kokkuvõte (aastatasud, sihttasud, viivis)
34.Lähtuvalt ülal märgitust peab kohus (enne tasaarvestusvastuväite lahendamist) mõista kostjalt hageja kasuks välja järgnev. Põhinõudena 3 288,56 eurot (aastamaksude võlgnevus) + 3 335,84 eurot (sihttasude võlgnevus) = 6 624,40 eurot.
35.Otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet peab kohus põhjendatuks 1 058,88 eurot + 2 311,20 eurot (aastamaksude võlgnevuselt arvestatud viivis) + 2 227,67 eurot (sihttasudelt otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis) = 5 597,75 eurot.
36.Hageja on palunud välja mõista ka edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise põhinõudelt (6 624,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisele järgnevast päevast (30.12.2021.a) kuni kohustuse täitmiseni.
Tasaarvestus-vastuväide
37.Kostja esitas hagejale kostja vastuses tasaarvestusavalduse. Kostja on selle hagejale väidetavalt esimest korda esitanud juba 25.04.2019 (dtl 138-140). Tasaarvestusavaldus on tahteavaldus, mis tuleb teisele poolele kätte toimetada. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja oleks tasaarvestusavalduse hagejale kätte toimetanud enne kohtusse pöördumist. Kostja on teinud enda vastuses hagile uue tasaarvestusavalduse ja kohus loeb selle kehtivaks Kostja vastus on esitatud 03.09.2019. Kohus loeb tasaarvestuse kuupäevaks seega 03.09.2019, kuivõrd kohtute infosüsteemi alusel ei ole võimalik tuvastada, millal hageja kostja vastuse kätte sai.
38.Kostja on enda tasaarvestusavalduses märkinud, et esitab selle alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama. Kohtu hinnangul on tegu taaarvestusreservatsiooniga TsMS § 450 lg 2 mõttes.
39.Tasaarvestusavalduse kohaselt tasaarvestab kostja hageja põhinõudega (6589,22 eurot) enda nõude, mis tuleneb arvest nr. 0908, seeria 2018 summas 7 401,45. Enda tasaarvestatava nõude sisu osas selgitab kostja, et mais 2016 on kostja hageja tellimusel paigaldanud aadressil Retke tee 19, Kristiine, Tallinn asuvale maa-alusele garaažihoonele, enda kulul varikatuse pinnaga ca 225 ruutmeetrit. Kostja selgitab, et antud lahendus oli ajutise iseloomuga ja oli vajalik selleks, et ajutiselt kaitsta osa hoone katusest vihmaveest, katusekonstruktsioonide ekspertiisi läbiviimiseks. Esialgselt kokku lepitud varikatuse demontaaž pidi olema teostatud hiljemalt septembris 2016. Hageja juhatus keeldub vabatahtlikult tagastamast kostjale paigaldatud varikatust. Kostja esitas hagejale arve nr. 0908 seeria 2018. varikatuse paigaldamise eest.
40.Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu. Hageja vaidleb vastu, et Hooneühistu Retke 19 oleks tellinud, mis tahes tööd kostjalt. Töid ei ole teostatud, samuti puudus vajadus katusekonstruktsioonide ekspertiisi läbiviimiseks. Hageja märgib, et tööde teostamiseks lepingu sõlmimine hagejaga on tõendamata. Samuti on tõendamata, et ta oleks ostnud ehitusmaterjale ning need materjalid on paigaldatud hageja katusele. Kohus nõustus hageja kriitikaga ja selgitas enda selgituskirjas (tlk 120-122), et kostjal tuleb tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda kokkuleppe olemasolu ega teenuse osutamist. Kostja enda väiteid ei tõendanud, mistõttu kohus ei loe tasaarvestust selles osas kehtivaks.
41.Täiendavalt on kostja tasaarvestanud enda kohustused Pärnu Maakohtu otsusest tulenevate kostja nõuetega hageja ees. Kohus palus enda selgituskirjas selgitada, millises summas on käesolevaks ajaks kohustused kostjale täidetud ja millises summas on neid võimalik hageja nõuetega tasaarvestada. Kohus teegi pooltele ettepaneku esitada kohtule selle kohta tõendeid, kuivõrd pooled on märkinud kohtule selles küsimuses erinevad summad. Kuivõrd kumbki pool ei ole tõendanud, kas ja millises suuruses on hagejal võlgnevus kostja ees, ei loe kohus tasaarvestust ka selles osas kehtivaks. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
44.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 1 935 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele ega menetluskulude nimekirja.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hageja palub hüvitada riigilõivu 550 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
47.Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on hageja kasutanud õigusteadmistega isiku teenust, kes on aidanud menetlusdokumente koostada. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on täies märgitud ulatuses (1 935 eurot) põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
48.Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 550 + 1 935 = 2 485 eurot.
49.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.