Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23. detsember 2021.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-21-113851 Tsiviilasi X Estate OÜ hagi Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu vastu võlgnevuse 792 euro, viivise 21,61 euro ja täiendava viivise saamiseks Hagihind 876,97 eurot Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: X Estate OÜ (registrikood 12489259, asukoht Põhja allee 9, 30324 Kohtla-Järve) Hageja lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (IURING Õigusbüroo, Kotka 26, 11312 Tallinn; e-post xxx) Kostja: Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu (registrikood 80085660, asukoht Pärnu mnt 25, Tallinn) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu 11.10.2021 taotlus hageja esindaja trahvimiseks rahuldamata.
2.Jätta Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu 30.11.2021 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
3.Hagi rahuldada.
4.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistult X Estate OÜ kasuks võlgnevus 792 eurot ja viivis seisuga 25.06.2021 21,61 eurot.
5.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistult X Estate OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 792 eurolt alates 26.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
Jätta menetluskulud kostja Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu kanda.
7.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistult X Estate OÜ kasuks menetluskulu summas 1095 eurot.
8.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistult X Estate OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1095 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.X Estate OÜ esitas kohtule hagi Tallinn, Pärnu mnt 25 korteriühistu vastu võlgnevuse 792 euro, viivise 21,61 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 03.01.2020 sõlmitud töövõtuleping nr 45 hoolduskoristuse teostamiseks. Nimetatud lepingu alusel osutas hageja kostjale erinevaid hoolduskoristuse teenuseid. Kostja oli kohustatud hagejale teostatud tööde eest tasuma üks kord kuus vastavalt hageja poolt esitatud arvetele.
1.2.Hoolduskoristus koosnes väliskoristusest ja sisekoristusest alljärgnevalt: • siseruumide hoolduskoristust teostatakse 2 x nädalas tööpäeviti: trepikoja põrandate ja trepiastmete kuivpuhastus ja märgpesu; postkastide, koridori aknalaudade, trepi käsipuude puhastamine; uste ja seinte puhastamine ja määrdumiste eemaldamine ulatuskõrguseni 2 meetrit. • Välisterritooriumi hoolduskoristust teostatakse aprillist oktoobrini vähemalt 2 x nädalas, novembrist märtsini vastavalt ilmastikuoludele vähemalt, kuni 5 x nädalas: hoonete ümbruse, välistreppide, muru puhastamine lahtisest olme- ja lendprahist aastaringselt, prahi konteinerisse paigaldamine; talveperioodil hoonete sissepääsuesiste, hoonete vaheliste kõnniteede ja territooriumi jalgradade käsitsi puhastamine, libedusetõrje graniitsõelmetega, teostatakse tööpäevade hommikul hiljemalt kella 8.00 ́ks; puulehtede ning oksaprahi riisumine ja kogumine, vajadusel äravedu; prügikonteineriteni ligipääsu tagamine prügikonteinerite sise ja ümbruse korrashoid; hoovis olevate garaažiuste esise korrashoid ja lumest puhastamine, ning autovärava avamise tagamine ja lumest puhastamise; riigilipu heiskamine ja mahavõtmine vastavalt kehtivale korrale. • Koristusgraafiku ja selle täitmise tagamine teadete tahvlil.
1.3.Kokku on kostja jätnud hagejale tasumata 2 arvet kogusummas 792 eurot. Tasumata arve nr 2021017 summas 396 eurot on muutunud sissenõutavaks 07.02.2021 ja arve nr 2021056 summas 396 eurot on muutunud sissenõutavaks 07.03.2021.
1.4.Hageja on hoolduslepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja on asunud pahatahtlikult kõrvale hoidma oma lepingulistest kohutustest, tasu maksmine pidevalt hilines, lepingu viimaste kuude tasu jäeti üldse maksmata ja on esitanud pahatahtlikke nõudmisi, milles pooled ei ole hoolduse raames kokku leppinud.
1.5.Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõuab kostjal viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagejal on käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks 25.06.2021 õigus nõuda kostjalt viivist kogusummas 21,61 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista jooksva viivise alates 26.06.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
1.6.Kostja on esitanud kohtule e-mailid väidetava pretensioonidega 05.01.2021, 11.01.2021 ja 15.01.2021. Ühelegi e-mailile ei ole lisatud fotosid ega majaelanike kaebuseid. Kostja e-mailides toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata.
1.7.05.01.2021 heidab klient ette, et hoov on lumest koristamata, liugvärav lumine ja
olnud mitu päeva blokeeritud. Tegelikult olid tööd tehtud, kuid lund sajab jooksvalt juurde. Hageja ei pidanud lund päeva jooksul täiendavalt koristama, vaid iga hommik sisse ajama käigutee, mitte puhastama terve hoovi. Juhul, kui värav oleks olnud mitu päeva blokeeritud, ei oleks keegi hoovist autoga välja saanud. See ei ole usutav, siis oleks kindlasti laekunud ka majaelanike kaebusi, mida haldur oleks hagejale edastanud. Ühtegi sellist kaebust ei ole hageja saanud.
1.8.11.01.2021 väitis AJ, et lumekoristus on tegemata, lõhkumata lumealune jää ja sõelmeid ei ole kasutatud. Jää lõhkumist lume alt on täielikult ebamõistlik ja alusetu nõudmine, seda ei tehta kunagi. Jäätunud lume lõhkumine hoovis on samuti eritöö. Hageja töö oli üksnes lume ajamine – hoovis käigurajad, sissepääsuesised. Maja ees kõnniteelt ajas lume sahaga hageja juhatuse liige IK isiklikult ja saatis selle töö kohta ka kostjale pildi.
1.9.Tavapäraselt toimus suhtlus maja halduriga VMga (OÜ Hansarem). Halduril ei olnud töö osas mingeid etteheiteid, seetõttu ei pidanud hageja vajalikuks koheselt kohtuda.
1.10.Kostja jätab oma vastuses mulje, nagu oleks hageja kohtumisest üldse keeldunud. See on vale. Hagejal oli küll väga töine aeg, kuid kui haldur pakkus välja kohtumise aja, vastava kohtumine ka toimus ja seal osalesid IK (hageja juhatuse liige), AJ (kostja juhatuse liige) ja majahaldur VM.
1.11.Nädalavahetusel ei pidanud hageja lumekoristust tegema. Samas klientidele vastu tulles hageja seda suurema saju korral siiski tegi, kuid see oli lepinguväline teenus ja klient ei saanud seda nõuda. Hr J aga asus nõudma tööd ka pühapäeval, 31.01.2021. Selle peale otsustas hageja lõplikult, et sellise kliendiga ta koostööd jätkata ei soovi ja esitas 01.02.2021 avalduse lepingu koheseks lõpetamiseks. Kuna sõlmitud lepingus p. 9.2. on ette nähtud, et lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada üks kuu, siis saatis majahaldur VM e-maili, et teenuse osutamist jätaks hageja kuni veebruari lõpuni, mida hageja ka tegi.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 920 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja poolt lepingu täitmine ei vastanud poolte poolt kokkulepitule, oli VÕS § 100 mõistes mittekohane ning hageja rikkus poolte vahelist lepingut, mistõttu on kostjal õigus enda lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees keelduda.
3.2.Vastavalt X Estate OÜ hinnapakkumisele nr 1657 oli X Estate OÜ kohustuseks: välisterritooriumi hoolduskoristuse teostamine aprillist oktoobrini vähemalt 2 x nädalas, novembrist märtsini vastavalt ilmastikuoludele vähemalt, kuni 5 x nädalas; talveperioodil hoonete sissepääsuesiste, hoonete vaheliste kõnniteede ja territooriumi jalgradade käsitsi puhastamine, libedusetõrje graniitsõelmetega tuli teostada tööpäevade hommikul hiljemalt kella 8.00; hoovis olevate garaažide uste esise korrashoid ja lumest puhastamine, ning autovärava avamise tagamine ja lumest puhastamine; koristusgraafiku ja selle täitmise tagamine teadete tahvlil.
3.3.Jaanuaris 2021 tekkisid kokkulepitud tööde teostamisel X Estate OÜ poolt probleemid: hageja jättis hoovi lumest koristamata, kõnnitee koristamata, koristusala jäätus koristamatuse tõttu, autovärav (liugvärav) jäeti lumest ja jääst puhastamata, mistõttu oli värava liikuvus blokeeritud. Sarnased hageja tegematajätmised, lepingu rikkumised jätkusid, mille kohta kostja esitas uued pretensioonid hagejale 11.01.2021 e-kirjas.
3.4.Kostja käitus vastavalt lepingule ning kontrollis hageja poolt kokkulepitud tööde teostamist ning esitas pretensiooni, kui töö ei olnud teostatud vastavalt kokkuleppele. Mitte midagi üleliigset ega lepinguvälist kostja hagejalt ei nõudnud. Kostja eeldas hageja poolt poolte vahel kokkulepitud tööde teostamist kokkulepitud
mahus, ajal ning viisil. Samal ajal ei olnud hageja aga absoluutselt valmis ei suhtluseks ega läbirääkimisteks, et probleeme lahendada. Lepingu p 7.4. tulenevalt pidid poolte nõupidamised toimuma ühe poole nõudmisel. Kostja pöördus korduvalt hageja poole ettepanekuga kohtuda ning probleeme arutada. Hageja on vastanud, et ei näe kohtumisel põhjust.
3.5.Kostja on seisukohal, et nõupidamisest keeldumine on tõlgendatav lepingu rikkumisena – lepinguga on kokku lepitud, et nõupidamine toimub, kui pool seda nõuab. Keeldumist ei saa põhistada vaid sedastusega, et ei nähta põhjust kohtumiseks.
3.6.Lepingus ega hinnapakkumises ei olnud hageja poolt teostatavate tööde kvaliteeti kindlaks määratud, seega tuli leping täita vähemalt keskmise kvaliteediga. Hagejat saab pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks oma ala asjatundjaks – s.o. eelduslikult pidi hageja teadma, mida teha, kuidas teha, kostjal oli õigustatud ootus, et hageja püüdleb kvaliteedi ja kliendi rahulolu poole. Keskmine kvaliteet hoolduskoristuse puhul tähendas seda, et tagatud pidi olema Pärnu mnt 25 elamu hoovi jalgradade läbitavus, teostatud libedusetõrje, võimaldatud ligi- ja väljapääs garaažidest ning väravast, elamust ja elamuni. Kostja poolt hagejale esitatud pretensioonidega ning hageja vastustega on tõestatud, et hageja vastavat keskmist kvaliteeti ei taganud, ei teostanud töid ka kokkulepitud mahus, s.o. on täitnud oma kohustuse mittetäielikult, mistõttu kostja leiab, et hageja on oma kohustusi kostja ees rikkunud ning kostjal on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid.
3.7.Kostja leiab, et hageja on lepingu VÕS § 195 lg 2 mõistes üles öelnud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal ei ole täielikult õigust keelduda tasu maksmisest, siis esitab kostja käesolevaga avalduse hinna alandamiseks. Ülesütlemisavalduse kohaselt soovis hageja lepingu lõpetada alates 02.02.2021, s.o. veebruari tasu ei ole hageja õigustatud nõudma.
3.8.Arved edastati raamatupidamisprogrammist Merit vastavalt 04.02.2021 ning 28.02.2021, kuid ei ole tõendanud, et hageja arved ka kätte sai.
3.9.Hageja ei ole konkreetselt nimetanud, kas ta leiab, et tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest või üleandmisest, ei ole esitanud vastavaid kohtu poolt nõutud tõendeid, oma seisukohta põhistanud ega selgitanud. Hageja seisukoht viitab mõlemale alusele korraga.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata
tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 792 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
8.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle, et:
8.1.03.01.2020 on sõlmitud töövõtuleping nr 45 hoolduskoristuse teostamiseks Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu mnt 25, korterelamus (dtl 39-42). Vastavalt töövõtulepingu punktile 1.3.5 oli selle lahutamatuks lisaks hinnapakkumine nr 1657 (dtl 44-45);
8.2.hageja on esitanud kostjale arved nr 2021017 summas 396 eurot (dtl 46) ja nr 2021056 summas 396 eurot (dtl 47) ning need on tasumata;
8.3.poolte vahel sõlmitud töövõtuleping nr 45 on käesolevaks hetkeks lõppenud.
9.Vaidlus on pooltel selle üle, kas hageja on osutanud kostjale lepingus kokkulepitud ja eelnevalt viidatud arvetel märgitud töid, kas need teostati vastavalt lepingu nõuetele ning kas kostjal on kohustus need arved hagejale tasuda. Samuti on pooltel vaidlus, milliseid töid hageja pidi vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule teostama.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.1.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
10.2.Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
10.3.Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15
44-15, p 13).
11.03.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 45 punkti 1.3.4 kohaselt tähistab mõiste „Töö“ lepingus nimetatud sise ja väliskoristustöid. Lepingu punkti 1.3.5 kohaselt on töövõtulepingu lahutamatuks osaks hinnapakkumine nr 1657 ning punkti 3.1 kohaselt on lepingu kuu maksumuseks 330 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Summa tasutakse tellija poolt järgneva kuu 10. kuupäevaks esitatud arve alusel (dtl 39-42). Töövõtja esitab arve Tellijale hiljemalt 05. kuupäevaks eelmise kuu eest (lepingu punkt 3.2).
11.1.14.01.2020 hinnapakkumise nr 1657 kohaselt (dtl 44-45) tuli hagejal teostada järgmised tööd:
1.1.Siseruumide hoolduskoristust teostatakse 2 x nädalas tööpäeviti.
1.1.1.Trepikoja põrandate ja trepiastmete kuivpuhastus ja märgpesu.
1.1.3.Uste ja seinte puhastamine ja määrdumiste eemaldamine ulatuskõrguseni 2 meetrit.
1.2.Välisterritooriumi hoolduskoristust teostatakse aprillist oktoobrini vähemalt 2 x nädalas, novembrist märtsini vastavalt ilmasikuoludele vähemalt, kuni 5 x nädalas.
1.2.2.Talveperioodil hoonete sissepääsuesiste, hoonete vaheliste kõnniteede ja territooriumi jalgradade käsitsi puhastamine, libedusetõrje graniitsõelmetega, teostatakse tööpäevade hommikul hiljemalt kella 8.00 ́ks.
1.2.3.Puulehtede ning oksprahi riisumine ja kogumine, vajadusel äravedu.
1.2.4.Prügikonteineriteni ligipääsu tagamine prügikonteinerite sise ja ümbruse korrashoid.
1.2.5.Hoovis olevate garaažiuste esise korrashoid ja lumest puhastamine, ning autovärava avamise tagamine ja lumest puhastamise.
1.2.6.Riigilipu heiskamine ja mahavõtmine vastavalt kehtivale korrale.
1.3.1.Koristusgraafiku ja selle täitmise tagamine teadete tahvlil.
12.Hageja esitas kostjale 31.01.2021 arve nr 2021017 summas 396 eurot, millise maksetähtaeg oli 07.02.2021 (dtl 46) ja 28.02.2021 arve nr 2021056 summas 396 eurot, millise maksetähtaeg oli 07.03.2021 (dtl 47). Nimetatud arved on kostja poolt tasumata (dtl 49).
12.1.Kostja tugineb eelnevalt viidatud arvete mittetasumisel asjaolule, et hageja on jätnud hoovi lumest koristamata, kõnnitee koristamata ning koristusala jäätus koristamatuse tõttu, autovärav (liugvärav) jäetud lumest ja jääst puhastamata (dtl 62). Hageja on rikkunud endal lepinguga lasuvaid kohustusi korterelamu hooldamisel. Lisaks leiab kostja, et kuivõrd hageja on öelnud lepingu üles ning soovis lepingu lõpetada alates 02.02.2021, siis ei ole hageja õigustatud veebruarikuu tasu nõudma (dtl 64).
12.2.Hageja vastavate kostja etteheidetega ei nõustu ning leiab, et kostja etteheited on paljasõnalised ja tõendamata. 05.01.2021 heidab klient ette, et hoov on lumest koristamata, liugvärav lumine ja olnud mitu päeva blokeeritud. Tegelikult olid tööd tehtud, kuid lund sajab jooksvalt juurde. Hageja ei pidanud lund päeva jooksul täiendavalt koristama, vaid iga hommik sisse ajama käigutee, mitte puhastama terve hoovi. Juhul, kui värav oleks olnud mitu päeva blokeeritud, ei oleks keegi hoovist autoga välja saanud. See ei ole usutav, siis oleks kindlasti laekunud ka majaelanike kaebusi, mida haldur oleks hagejale edastanud. Ühtegi sellist kaebust ei ole hageja saanud (dtl 83).
13.Kohus on palunud 26.08.2021 kirjaga hagejal selgitada, et mis hetkest muutus tasunõue sissenõutavaks (dtl 113-117).
13.1.Hageja on selgitanud, et hoolduskoristus on jooksev töö ning vastavalt lepingule pidi korteriühistu teostama jooksvat järelevalvet ja esitama pretensioonid koheselt ja arve tehtud tööde eest tuli tasuda järgmise kuu alguses (dtl 127-128).
13.2.VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
13.3.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3 ja lg 5). Lepingu punkti 4.1.1 alusel on töövõtjal õigus tehtud töö eest saada tasu lepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud korras. Seega tsiteeritud lepingu punkti sõnastus sätestab tasu sissenõutavaks muutumise tegemisest ning seal viidatud lepingu punktid 3.1 ja 3.2 ei näe ette tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Samuti pole tööde üleandmist reguleeritud mujal lepingus. Samuti on see kooskõlas tehtava töö ehk korterelamu hoolduskoristuse olemusega. Kuna sise- ja väliskoristuse vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele toimub pidevalt ja koristust tehakse 2-5 korda nädalas, ei oleks realistlik, et peale igakordset koristamist pooled tehtud töö üle annaks. Samuti ei oleks mõistlik ka tööde eraldi üleandmine harvem, näiteks kord kuus, kuna lepingus on hoolduskoristus kokku lepitud pidevalt toimuva protsessina, seetõttu kord kuus tööde üleandmise fikseerimine ei annaks õigussuhtes midagi juurde. VÕS § 637 lg 5 nõude täitmiseks on lepingus ka kokku lepitud (punktides 5.2.1 ja 5.2.3) tellija õigus ja kohustus esitada pretensioone ilmsete puuduste kohta töö teostamisel 24 tunni jooksul pärast hoolduskoristust ja nõuda puuduste kõrvaldamist koheselt, hiljemalt järgnevaks tööpäevaks. Sellele vastab leping punktis 4.2.2 sisalduv töövõtja kohustus õigustatud pretensioonide korral need ilmsed puudused kõrvaldada hiljemalt pretensioonide esitamisele järgnevaks tööpäevaks.
13.4.Hageja on vastuseks kohtu küsimusele selgitanud, et edastas kostjale haginõude aluseks oleva arved raamatupidamisprogrammi kaudu (dtl 129). Kostja on 07.10.2021 menetlusdokumendi punktis 4 (dtl 146) leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja arved kätte sai. Samas kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta neid arveid kätte ei ole saanud. Samuti ei nähtu kostja varasematest seisukohtadest, et kostja oleks eitanud arvete saamist või selle üle mingi vaidlus oleks. Eluliselt ei oleks ka usutav, et just neid kahte viimast arvet ei ole kostja saanud, kuid eelnevad arved on kõik sama programmi kaudu saadud kätte. Seega asub kohus seisukohale, et kostja sai arved kätte hiljemalt nende saatmisele järgneval tööpäeval (vastavalt
05.02.ja 01.03.2021) ning need muutusid sissenõutavaks järgneva kuu 10. kuupäevaks vastavalt lepingu punktile 3.1.
13.5.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.2.1 kohaselt on tellijal õigus esitada pretensioone ilmsete puuduste kohta töö teostamisel kahekümne nelja tunni jooksul pärast hoolduskoristust ja nõuda puuduste kõrvaldamist koheselt ja esimesel võimalusel, hiljemalt pretensioonide esitamisele järgnevaks tööpäevaks (dtl 40).
13.6.Kostja on edastanud hagejale 05.01.2021 e-kirja, milles on esitatud pretensioon seoses arvega nr 202399 (dtl 65), millise tasumist antud hagiga hageja ei taotle ning seega jätab kohus nimetatud e-kirjas toodu antud vaidluse lahendamisel arvestamata. Lisaks ei ole nähtu nimetatud e-kirjast, et oleks esitatud konkreetne pretensioon
kostja poolt sel või eelmisel päeval tehtud töö osas (vastavalt lepingu punktile 5.2.1), vaid pigem on tegemist kostjapoolse üldisemat laadi etteheidetega hageja töödele eelneval perioodil ja ettepanekuga arutada arve nr 202399 tasumist. Lisaks märgib kohus, et pooltevahelises lepingus ei olnud kokku lepitud hoovi lumest koristamises. Hinnapakkumise punktis 1.2.2 oli talveperioodil hageja kohustuseks hoonete sissepääsuesiste, hoonete vaheliste kõnniteede ja territooriumi jalgradade käsitsi puhastamine, libedusetõrje graniitsõelmetega ning punkti 1.2.5 järgi hoovis olevate garaažiuste esise korrashoid ja lumest puhastamine. Kõnniteede osas puudus hagejal eeltoodust nähtuvalt kohustus tagada nende jäävabadus. Seega, isegi kui 05.01.2021 e-kirja arvestada pretensioonina jaanuaris tehtud töödele, siis heidetakse seal ette asju, mida hageja hoolduskoristuse käigus ei pidanud tegema. Liugvärava mitmepäevase blokeerimise väide on kostjal paljasõnaline. Hageja on väitnud, et tegelikult olid tööd tehtud, kuid lund sadas jooksvalt juurde. Kuivõrd talvine välishoolduskoristus on ette nähtud toimuma peaaegu iga päev, siis oli hagejal ka võimalik järgmisel päeval värav vahepeal juurde sadanud lumest puhasta (mida nägi ette ka lepingu punkt 4.2.2).
13.7.Lisaks on kostja edastanud hagejale 11.01.2021 ja 15.01.2021 e-kirja etteheidetega, millise kohaselt on hageja poolt teostamata lumekoristus, Sakala tn piirnev on koristamata (lumealune jää), isegi sõelmeid ei ole kasutatud, koristusgraafik teadetetahvlil on täitmata, ignoreeritud on korteriühistu ettepanekuid kohtuda, värava avamine/ sulgemine osaliselt blokeeritud, sest ei ole puhastatud lumest/ jääst, garaažide esine ja kõnnitee on puhastamata (dtl 66, 68).
13.7.1.Kohus leiab, et kostja etteheited hagejale, millise kohaselt ei ole viimane täitnud endal lepinguga lasuvat kohustus hooldada Pärnu mnt 25 korterelamut on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et nt lumi oli ajamata või et värava avamine/ sulgemine osaliselt blokeeritud, sest ei ole puhastatud lumest/ jääst. Pooltevahelises lepingus on konkreetselt lepitud kokku need tööd, mida hageja pidi teostama hommikul kella
08.00.Kostja pretensioonidega ei ole esitatud majaelanike ega halduri kaebuseid ega fotosid puuduste olemasolu kohta.
13.7.2.Hageja 11.01.2021 ja 15.01.2021 e-kirjadest ei nähtu, et tegemist oleks ilmse puudusega ega nõutud nende likvideerimist (nagu on ette nähtud lepingu punktis 5.2.2). Nendest kirjadest ei saa teha järeldust, et hageja ei oleks hommikul kella kaheksaks teostanud lepingus ette nähtud hoolduskoristuse, nagu nägi ette lepingu lisa. Kui peale hoolduskoristust sadas lund, siis kuulus see koristamisele järgmise hoolduskoristuse käigus. Hagejal ei olnud lepingust tulenevalt kohustust tagada kostja territooriumi pidev lume- ja jäävabadus.
13.7.3.Kohus leiab, et antud juhul on esitatud tõenditega tõendatud, et hageja on kokkulepitud tööd teostanud ning vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Hageja on 12.01.2021 e-kirjaga ja sellele lisatud fotoga (dtl 94-97) tõendanud, et isegi kui mingi puudus hageja töös esines, kõrvaldas ta selle järgmisel päeval, nagu ette nägi lepingu punkt 4.2.2.
13.7.4.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et majahaldur on pöördunud hageja poole ning teavitanud, et mingi konkreetne töö on jäänud tegemata või teostatud puudustega (dtl 108). Majahaldur on edastanud hagejale üksnes kostja seadusliku esindaja poolt edastatud e-kirjad etteheidetega.
13.7.5.Kostja poolt kohtule esitatud kolmandate isikute arved käsitlevad teenuseid, mida hageja ja kostja vaheline hoolduskoristuse leping ei sisaldanud. Seega ei tõenda
nende teenuste tellimine kostja poolt seda, et hageja ei täitnud lepingut. Kinnisvara ja Teede korrashoid OÜ arve (dtl 148) on esitatud lumekoristuse eest Avant laaduriga. Hageja ja kostja vaheline lepingu lisa punkt 1.2.2 nägi ette talveperioodil hoonete sissepääsuesiste, hoonete vaheliste kõnniteede ja territooriumi jalgradade käsitsi puhastamine (dtl 44), mitte laaduriga. MR Multi OÜ arve (dtl 149) on esitatud lumekoristuse ja lumeveo eest 03.02. Hageja ja kostja vaheline lepingu lisa ei näinud ette hageja kohustust lumi ära vedada. Ronimissepad OÜ arve (dtl 150) on esitatud kostja katuse puhastamise eest jääst, lumest ettenähtud kohtadest. Hageja ja kostja vaheline lepingu lisa ei näinud ette hageja kohustust kostja katuse puhastamiseks.
13.7.6.Kostja poolt esitatud VM 29.09.2021 e-kiri hinnanguga hageja töödele ei ole usaldusväärne ja kohus seda ei arvesta. See e-kiri on koostatud kohtumenetluse käigus ehk peale vaidluse tekkimist poolte vahel. See e-kiri on vastuolus sellega, et lepingu täitmise perioodil VM vastavaid etteheiteid ei esitanud, vaid edastas kostja juhatuse liikme pretensioone. VMa rahuldasid hageja poolt esitatud selgitused (VM 12.01.2021 e-kiri, dtl 101). VM 29.09.2021 e-kiri sisaldab ebaõiget väidet, et puuduste tõttu oli KÜ juhatus sunnitud lepingu lõpetama, kuna tegelikult ütles lepingu üles hageja ja VM palus hagejal jätkata tööde tegemist etteteatamistähtaja lõpuni (dtl 103, 02.02.2021 e-kiri).
13.8.Kohus leiab, et kostja etteheited hagejale, et viimane ei ole nõustunud temaga kohtuma, on ümberlükatud 17.01.2021 VM poolt edastatud e-kirjaga pooltele, millise kohaselt toimub kohtumine 19.01 kell 15.00 Pärnu mnt 25 sisehoovis (dtl 98). Eelkõige aga ei ole see aga vaidluse lahendamise oluline küsimus, kuna hageja lepinguliste kohustuste hulka ei kuulunud kohtumiste pidamine kostjaga.
14.Hageja on edastanud kostjale 01.02.2021 lepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt soovib hageja lõpetada koostöölepingu alates 02.02.2021 (dtl 103).
14.1.Pooltevahelise lepingu punkt 9.2 kohaselt võib kumbki pool lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Seega on hageja osutanud kostjale elamu hooldusteenust ka 2021.a veebruarikuu eest. Nimetatud kinnitavad ka koristaja ja kojamehe kinnitused (dtl 105, 107). Samuti nähtub majahalduri poolt edastatud e-kirjast hagejale, et vastavalt sõlmitud töövõtulepingule on lepingu lõpetamise etteteatamise aeg - 1 kuu, selle ajaga ehk leiame uue koristusfirma (dtl 103). Seega teostas hageja hoolduskoristust kostja juures ka veebruarikuus. Tõendeid selle kohta, et veebruaris 2021 oleks hoolduskoristust kostja juures teostanud mõni teine ettevõte, kohtule esitatud ei ole.
14.2.Seega asub kohus seisukohale, et hagejal oli õigus esitada kostjale arve veebruarikuu eest.
15.Kostja on asunud seisukohale, et viimasel on õigus alandada hinda ning seetõttu ei ole kostjal kohustus hagejale esitatud arveid tasuda. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu.
15.1.Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. VÕS § 112 lg 1 teise lause järgi määratakse kohase ja mittekohase
täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause kohaselt väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
15.2.VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt peab hinna alandamisele tuginev pool hinna alandamise eeldusena kohase ja mittekohase täitmise väärtusi üldjuhul tõendama. See tähendab, et hinna alandamisest tuleneva vastuväite esitanud kostja peab üldjuhul esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks. Kui hageja soovib oma vastuväite põhjendamiseks tugineda ka VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, peab ta kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus teha järelduse, et esineb VÕS § 112 lg 1 kolmandas lauses sätestatud olukord, st kohase või mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha.
15.3.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja ühtegi selgitust ega tõendit hinna alandamise kohta esitanud ja vastav nõue on tõendamata.
15.4.Samuti ei ole kostja viidanud muule alusele, mis annaks talle õiguse mitte tasuda kahe kuu tööde eest esitatud arveid viidates kolme päeva kohta esitatud väidetavatele pretensioonidele töödes. Vastavalt pooltevahelisele lepingule oli kostjal eelkõige õigus nõuda puuduste kõrvaldamist tehtud töös. Samasugune põhimõte ja regulatsioon on ka VÕS § 646 lg-s 1. Tellija ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud kahju või tal oleks muu nõue hageja vastu (nt VÕS § 646 lg-s 5 sätestatu), mis annaks talle õiguse hageja nõutud summasid kinni pidada või neid tasaarvestada.
16.Hageja on esitanud ka viivise nõude. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 25.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 21,61 eurot tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole viivise arvestusele kui sellisele vastu vaielnud ega leidnud selle arvutuskäigu olevat ebaõige. Kuna põhinõue rahuldati, siis ka sellelt arvestatud viivisenõue seisuga 25.06.2021 kuulub rahuldamisele.
16.1.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
16.2.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 792 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 792 eurot, viivis 21,61 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 792 eurot alates 26.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
18.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
19.Kostja on esitanud kohtule 11.10.2021 taotlus hageja esindaja trahvimiseks ning
30.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele.
19.1.Kohus leiab, et kostja taotlus hageja esindaja trahvimiseks ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd antud juhul ei esine aluseid hageja esindaja trahvimiseks. TsMS § 46 lg 1 alusel saab kohus määrata rahatrahvi ainult juhul, kui vastav õigus tuleneb TsMS-st ning lg 2 kohaselt tuleb isikut sellest eelnevalt hoiatada. TsMS § 45 lg 4 ei anna alust menetlusosalise esindaja trahvimiseks teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil käitumise pärast. Kohus selleks antud juhul ka alust ei näeks. TsMS § 45 lg 4 näeb trahvimise võimaluse ette menetluse venitamise või takistamise põhjustamisel, mida hageja esindaja teinud ei ole. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 200 lg 1 alusel on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja teise menetlusosalise esindaja vastu tuleb käituda lugupidavalt. Isiklikku laadi kommentaarid menetlusdokumentides ei ole hea toon ega puutu asjasse.
19.2.Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Vastuväide on esitatud selleks, et kohus lahendaks viivituseta kostja taotluse hageja lepingulise esindaja suhtes sanktsioonide kohaldamiseks. Kohtul puudub kohustus menetlusosalise nõudel teise menetlusosalise trahvimiseks, samuti sellise taotluse lahendamiseks enne kohtuistungit, kui kohtul on plaanis asjas istung korraldada.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 876,97 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 920 eurot.
23.1.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele esitanud ei ole.
23.2.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 175 eurot.
23.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 80 eurot (dtl 157). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 80 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
23.4.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 11,5 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 11,5 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud
vaidluse keerukust.
23.5.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1095 eurot, s.o riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 920 eurot.
23.6.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.