Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2021 Tallinn Tsiviilasi
Osaühing Top Connect avaldus Osaühing TEZtelecom pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Osaühing Top Connect (registrikood 10668897), lepinguline esindaja Oksana Bibikova
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Puudutatud isik (võlgnik): Osaühing TEZtelecom (registrikood 11518674), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Pankroti väljakuulutamise otsustamine
1.Jätta Osaühing Top Connect avaldus Osaühing TEZtelecom pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja Osaühingu TEZtelecom pankrot välja kuulutamata.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Maire Arm tema ülesannetest.
3.Jätta menetluskulud Osaühingu Top Connect kanda.
4.Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 1311 eurot (käibemaksuga).
5.Hüvitada ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasu 1311 eurot Osaühing Top Connect poolt 11.11.2021 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxx.
6.Osaühingu TEZtelecom menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.
7.Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ajutine pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada samas korras temale määratud tasu osas. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu (riigilõivuseadus § 59 lg 15). Võlgniku menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Top Connect esitas 29.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Osaühing TEZtelecom pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue kokku 391 969,31 eurot. Nõude täitmiseks on võlausaldaja pöördunud nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgniku poole. 01.04.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole siiani lepingust tulenevalt võlga tasunud. Võlgnik on maksejõuetu. Tema nimel ei ole avalikes registrites registreerimisele kuuluvat kinnis- ega vallasvara. Majandusaasta aruande kohaselt puuduvad võlgnikul töötajad ja sisuline majandustegevus ning ta on kahjumis.
2.Kohus võttis 03.11.2021 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot. Võlausaldaja tasus ettemaksu 12.11.2021.
3.Võlgnik palub jätta võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, ajutise halduri nimetamata ja pankroti välja kuulutamata. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Poolte vaheline vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluses ja pankrotimenetluse eesmärgiks ei saa olla vahekohtumenetlusest kõrvale hiilimine.
4.Ajutine haldur esitas 13.12.2021 kohtule aruande, mille kohaselt esinevad alused pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Võlgnikul puuduvad osalused teistes äriühingutes. Samuti ei kuulu ega ole kuulunud ettevõttele kinnistuid ega sõidukeid. Võlgniku vastutavas kasutuses on sõiduk, mille liisingumaksed on praktiliselt lõpuni tasutud. Sõiduki hind võib olla vähemalt 55 000 eurot. Võlgnik on algatanud täitemenetluse avaldaja vastu 1662,50 euro saamiseks. Tegemist on menetluskulude nõudega tsiviilasjas nr 2-19-14132. Nõue täideti 29.11.2021. Võlgnik on andnud laene 118 094 eurot ja ettevõttele on tasumata arveid kokku 30 326,75 euro väärtuses. Kokku arvestab ajutine haldur konservatiivse hinnangu alusel võlgniku varade väärtuseks ligikaudu 132 500 eurot. Võlgnikul ei ole kohustusi töötajate ees. Samuti ei ole maksuvõlga. Võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Äriühingu kohustused võlgniku juhatuse hinnangul ja raamatupidamise andmetel on 78 980,36 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ega raskete juhtimisvigade olemasolu. Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksevõimet tuleb hinnata avaldaja nõudega arvestamata. Pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjali, sh ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid, leiab, et võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt vaatab kohus pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise asjad läbi hagita menetluses. Pankrotiasja menetlev kohus võtab omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldab selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 3).
7.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb üks eelnimetatud eeldustest.
8.PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja palus jätta pankroti välja kuulutamata. Kohus nõustub ajutise halduriga.
9.Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku arvelduskontodel on kokku 0,51 eurot (dtl 157 – 165). Kinnisvara või osalusi teistes äriühingutes võlgnikul ei ole (dtl 156 ja 137). Võlgnikule ei kuulu ka sõidukeid (dtl 172), kuid tema kasutuses on xxx (registreerimismärgiga xxx), mille suhtes on sõlmitud liisinguleping AS-ga xxx. Tegemist on kapitalirendilepinguga (nr xxx), mille põhiosa jääk on 1815,36 eurot. Leping lõpeb 15.03.2022 (dtl 133). Sõiduki turuhind võib olla vähemalt 55 000 eurot. Täiteasjas nr 027/2021/1945 täideti võlgnikul 1662,50 euro suurust nõuet avaldaja vastu. Kohustus täideti 29.11.2021. Võlgnikul on seisuga 31.12.2020 laenulepingust tulenev nõue TEZ TELECOM LLC vastu 117 594 eurot ja TEZ TELECOM Latvia SIA vastu 500 eurot. Võlgniku selgituste järgi on esimene neist seotud isik, kuna TEZ TELECOM LLC on võlgniku juhatuse liikme ja omaniku kontrolli all. Laen tekkis erinevate operaatoritega koostööst ja arveldustega eri riikide vahel ja koostöösuhte restruktureerimisel on see nõue kas tasutav või tasaarveldatav. Ajutise halduri hinnangul saab selle nõudega arvestada konservatiivselt, hinnanguliselt 50% ulatuses, kuna puuduvad muud kindlad andmed nõude täieliku sissenõutavuse kohta. Võlgnikule on 31.12.2020 seisuga asumata arveid kokku 30 326,75 eurot (НавиМобайл 805,70 eurot, Gudrouming 8000 eurot ja muud pikaajalised nõuded 21 521,05 eurot). Pikaajalisi nõudeid saab ajutise halduri hinnangul samuti arvestada umbes 50% ulatuses, kuna osa nõuetest võib olla aegunud. Kokku on võlgniku vara väärtus seega vähemalt 132 500 eurot.
10.Võlgnikul ei ole töötajaid ega teadaolevaid kohustusi töötajate ees (dtl 166 – 167). Maksuvõlad puuduvad (dtl 155). Võlgniku suhtes ei toimu täitemenetlusi (dtl 175 – 180).
11.Peale avaldaja väidetava nõude, on võlgnikul kohustused AS xxx ees (ülal viidatud kapitalirendileping) 1815,36 eurot, A M ees 77 165 eurot (dtl 182 – 183), U B S OÜ ees 1200 eurot ja tasumata arved 78 481,73 eurot. Kohustus A. M ees ei ole aga sissenõutav, kuna tegemist on omanikulaenuga. A. M on võlgniku osanik ja juhatuse liige (dtl 140). Kohustus U B S OÜ ees on vaidlustatud. Muud tasumata arved on võlgniku selgituste kohaselt aegunud, kuid raamatupidamisest maha kandmata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku arvesse võetavad kohustused 78 980,36 eurot (77 165 + 1815,36).
12.Ajutise halduri tuvastatud asjaoludel ja esitatud tõendite kohaselt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Ajutise halduri tuvastatud võlgniku vara väärtus on konservatiivse hinnangu kohaselt 132 500 eurot, kuid tema tulevikus sissenõutavad kohustused, sh kohustus omaniku ees, kuid arvestamata pankrotiavalduse aluseks oleva kohustusega, on 78 980,36 eurot. Võlgnik ei ole seega maksejõuetu, sh bilansiliselt, kuna tema varad ületavad tema sissenõutavaid kohustusi. See, et võlgnik enda kinnitusel alates 2018.a aktiivse äritegevusega enam ei tegele, seda järeldust ei muuda.
13.Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga ka sellele, et võlgniku sissenõutavad kohustused, mis tema maksevõimet mõjutavad, on tegelikult veel oluliselt väiksemad, nimelt
omanikulaenu võrra, kuna võlgniku omanik kinnitab (vt dtl 182 – 183), et ta kohustuse täitmist ei nõua, välja arvatud ettevõtte pankroti korral (vt selle kohta ka Riigikohtu 22.02.2017 määrus 3-2-1-163-16 p 16). Kohus selgitab, et saab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega, mitte kohustustega, mille sissenõutavaks muutumine ettenähtavas lähemas tulevikus ei ole tõenäoline. Omanikulaen ei muutu ettenähtavas tulevikus sissenõutavaks ja omanik ei plaanigi seda sisse nõuda, v.a ühingu pankroti korral. Eeltoodust tulenevalt ületavad võlgniku varad tema kohustusi, arvestamata pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudega, tegelikult enam kui 130 000 euro võrra (132 500 – 1815,56).
14.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse hindamisel ei saa arvestada pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudega. Kohus selgitab oma järeldust järgmiselt.
15.Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamisel sellele, et tal on võlgniku vastu nõue 391 969,31 eurot, mis koosneb põhivõlast 306 086 eurot ja viivisest 85 883,31 eurot. Võlgnik viitas kohustuse alusena võlgnikule perioodil 30.09.2018 – 30.06.2019 esitatud, kuid väidetavalt tasumata arvetele. Samuti selgitas võlausaldaja avalduses, et võlgnik võttis 01.01.2018 lepinguga üle kohustuse tasuda TEZTELECOM LONDON LLP ja TEZTELECOM LATVIA SIA tasumata kohustuse 324 562 eurot ja esitas koos pankrotiavaldusega 01.01.2018 sõlmitud lepingu, kuid ei esitanud arveid, mille alusel on tema väidetav nõue kujunenud, kuigi selline kohustus võlausaldajal PankrS § 10 lg 4 tulenevalt oli. Kuigi avalduse kohaselt kujuneb võlg nii 01.01.2018 lepinguga võetud kohustusest kui ka tasumata arvetest, põhineb võla arvutus tegelikult ainult väidetavalt tasumata arvetel. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud võlgniku raamatupidamisdokumentide alusel võlausaldaja nimetatud nõude olemasolu ja selle suurust kindlaks teha. Majandusaasta aruannetes kohustus ei kajastu ja kogutud dokumentide kohaselt ei ole nõue selge.
16.Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajale järgmiste arvete alusel märgitud summad, kuid võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (dtl 157 – 165) on ta avaldajale nende arvete alusel teinud makseid järgmiselt: - 30.09.2018 arve nr 8, 13 264,01 eurot / 09.04.2019 tasus võlgnik 7500 eurot - 31.10.2018 arve nr 9, 35 849,11 eurot / 14.06.2019 tasus võlgnik 8000 eurot - 30.11.2018 arve nr 10, 29 804,98 eurot / 21.12.2018 tasus võlgnik 15 543,74 eurot ja 31.12.2018 13 443,74 eurot ja 1100 eurot ning 10.01.2019 1000 eurot s.o kokku 31 087,48 eurot - 31.12.2018 arve nr 12, 29 255,38 eurot / 21.01.2019 tasus võlgnik 15 523,08 eurot, 31.01.2019 15 523,08 eurot, s.o kokku 31 046,16 eurot - 31.01.2019 arve nr 13, 34 270,03 eurot / 20.02.2019 tasus võlgnik 14 279,18 eurot ja 27.02.2019 14 279,18 eurot, s.o kokku 28 558,36 eurot - 28.02.2019 arve nr 14, 26 122,20 eurot / 20.03.2019 tasus võlgnik 13 061,10 eurot ja 29.03.2019 13 061,10 eurot, s.o kokku 26 122,20 eurot - 31.03.2019 arve nr 15, 28 420,26 eurot / 23.04.2019 tasus võlgnik 13 831,66 eurot ja 30.04.2019 13 831,66 eurot, s.o kokku 27 663,32 eurot -
30.04.2019 arve nr 16, 30 637,36 eurot / 21.05.2019 tasus võlgnik 12 717,50 eurot ja 31.05.2019 12 830,30 eurot, s.o kokku 25 547,80 eurot 31.05.2019 arve nr 17, 29 717,44 eurot / 20.06.2019 tasus võlgnik 12 382,26 eurot ja 28.06.2019 12 282,26 eurot, s.o kokku 24 644,52 eurot 04.07.2019 tasus võlgnik arvete 14 ja 15 katteks veel kokku 10 000 eurot
Kokku on võlgnik seega tasunud avaldajale avalduses viidatud arvete alusel, mis on avalduse kohaselt tasumata, tegelikult kogunisti 220 169,80 eurot.
17.Riigikohus on leidnud (nt Riigikohtu 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p 13), et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus) (Riigikohtu 10.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14 p 17 ja 19 ning 10.06.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p 16 ja 18). Käesoleval juhul vaidleb võlgnik nõudele vastu ja selle ebaselgusele viitab ka ajutine pankrotihaldur.
18.Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude olemasolu ja sissenõutavus ei ole pankrotiseaduse mõttes selge ja tõendatud ning see vajab selgitamist. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ajutise pankrotihalduri tuvastatud asjaoludel ja kogutud tõendite alusel ei ole võimalik nõude olemasolu kindlaks teha määras, mis võimaldaks seda võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvesse võtta. Üksnes arvete nimekirjast ei piisa, et väita, et võlgnik on enda kohustusi rikkunud ja võlausaldajal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue 391 969,31 eurot. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole võlausaldaja esitatud andmed tema nõude kohta õiged. Seetõttu leiab kohus võlgniku maksejõuetuse hindamisel tuleb võlausaldaja nõue kõrvale jätta. Kohus tuvastas ülal, et võlgniku vara ja ettenähtavas tulevikus sissenõutavaid kohustusi arvestades, ei ole võlgnik maksejõuetu, kuna tema varad ületavad kohustusi enam kui 130 000 euro võrra.
19.Isegi kui arvestada võlgniku väidetava pankrotiavalduse aluseks oleva kohustusega osas, milles raamatupidamisdokumentide alusel ei olnud tuvastatav, et kohustus oleks täidetud, ei saaks see kohustus olla suurem kui 85 916,20 eurot (306 086 - 220 169,80). Kuna võlausaldaja esitatud andmed tema põhinõude suuruse kohta ei ole ilmselt õiged, ei ole selge ka võlausaldaja viivisearvestus. Kohus tuvastas ülal, et võlgniku olemasolevad varad ületavad tema arvesse võetavaid sissenõutavaid kohustusi enam kui 130 000 euro võrra. Seega on võlgnikul piisavalt vara ka juhul, kui võlausaldaja nõue 85 916,20 euro osas arvesse võtta. Ilmselt on võlgnikul piisavalt vara ka võimaliku viivisenõude rahuldamiseks, kui võlausaldajal selline nõue on.
20.Praeguses olukorras leiab kohus, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole õige ega selge ja võlgniku majanduslikku olukorda ei saa hinnata, arvestades pankrotiavalduses toodud nõudega. Nõude olemasolu ja selle võlausaldaja poolt märgitud suurus on sedavõrd ebaselged, et need tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust.
21.Kohus leiab, et kuna võlgniku majanduslik olukord ei vasta tuvastatud asjaoludel PankrS § 1 lg 2 ja 3 sätestatule, s.t võlgnik ei ole maksejõuetu, tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta PankrS § 27 lg 5 alusel rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta avaldatakse väljaanded Ametlikud Teadaanded.
22.PankrS § 41 teise lause kohaselt määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Ajutise pankrotihalduri tasu
23.PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tulenevalt PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu. Seega jäävad tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu käesoleval juhul võlausaldaja kanda.
24.Vastavalt PankrS § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo käibemaksukohustuslane.
25.Ajutine haldur palub määrata PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmise eest töötasu suuruseks 1368 eurot 12 töötunni eest, sh andmete kogumiseks kirjade ja järelepärimiste koostamine, taustamaterjali analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine kokku 11,5 tundi ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu on 95 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg on põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse pankrotihalduri töö mahtu, käesoleva asja iseloomu ja keerukust, halduri professionaalset kutseoskust ja tema kogemusi. Kohus ei arvesta siiski kohtuistungil osalemise kuluga 0,5 tundi, kuna kohus vaatas pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses.
26.Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks seega 1311 eurot (11,5 × 95 + 20%), mis tuleb välja maksta avaldaja poolt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 1500 euro arvelt. Võlgniku menetluskulud
27.Võlgniku menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 3 alusel avaldaja kanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus määrab võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.