Osaühing Aktiva Finants hagi J L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
873,88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: A K Kostja: J L (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J Lult Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 289,45 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Välja mõista J Lult Osaühing Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivised 78,3 eurot.
4.Välja mõista J Lult Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 10.09.2021.a kuni põhivõlgnevuse 289,45 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud sissenõutavaks muutunud viivistega kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevusega (289,45 eurot) võrdses summas.
5.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub J Lult välja mõista viivis 457,98 eurot.
6.Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskuludest 46,17% J Lu kanda ja 53,83% Osaühing Aktiva Finants enda kanda.
7.Jätta J Lu menetluskuludest 53,83% Osaühing Aktiva Finants kanda ja 46,17% J Lu enda kanda.
8.Välja mõista J Lult Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulu 136,20 eurot (käibemaksuta).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (136,20 eurolt) tuleb J Lul Osaühingule Aktiva Finants tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Määrata J Lu menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
12.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse J Lu (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja xxx AS vahel 22.07.2013 ja 24.02.2016 sõlmitud liitumislepingust. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 04.12.2021.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 20.12.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
2/5
4.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas. Hageja viivise nõue on alates 18.03.2018.a kuni 09.09.2021.a 536,28 eurot.
5.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
6.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
7.Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on päevas 0,15% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ja aastas 54,75%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning laenuandja on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüksi asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Tühise viivisemäära korral tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määra järgi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodi 18.03.2018.a kuni hagi esitamiseni 09.09.2021.a välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 78,3 eurot. Kohus arvestab viivist viivisekalkulaatoriga aadressil www.viivisekalkulaator.ee. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis jääb 457,98 euro ulatuses rahuldamata. Kohus arvestab perioodi 18.03.2018.a kuni hagi esitamiseni 09.09.2021.a osas viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Põhiosa võlgnevus
Viivise määr
B18023389220
18.03.2018
09.09.2021
88,06
8% / 0,021918%
24,53
B18033756821
18.04.2018
09.09.2021
143,26
8% / 0,021918%
38,94
B18044363937
18.05.2018
09.09.2021
7,00
8% / 0,021918%
1,86
Arve nr
Viivise summa
aastas / päevas
3/5
B18065080996
18.06.2018
09.09.2021
20,12
8% / 0,021918%
5,2
B18075370878
18.07.2018
09.09.2021
25,98
8% / 0,021918%
6,54
B18085667238
18.08.2018
09.09.2021
5,03
8% / 0,021918%
1,23
Kokku
78,3
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt muuhulgas välja põhivõlgnevus summas 289,45 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 10.09.2021.a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskuludus võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 46,17% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 46,17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 53,83% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 873,88 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 1000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 175 eurot. Tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 480 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, summas 120 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus peab arvestama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1 tunni eest 120 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 360 euro osas rahuldamata (480 - 120). Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
11.Hageja menetluskulud on põhjendatud 295 euro ulatuses. Kuivõrd hageja menetluskuludest 46,17% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 136,20 euro ulatuses (295 x 46,17%).
12.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. 4/5
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.