lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-18500/3

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-18500/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Saajos10509644

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-18500

Tsiviilasi

Aktsiaselts Saajos 2. novembri 2021 kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 9. novembri 2021 kandemäärus nr Ä10036588/35

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts Saajos määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (registrikood 10509644)

esindajad

(avaldaja):

Aktsiaselts

Saajos

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri 2021 kandemäärus nr Ä10036588/35 muutmata ja aktsiaseltsi Saajos määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud aktsiaselts Saajos kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Aktsiaselts Saajos (avaldaja) esitas 2. novembril 2021 Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) kandeavalduse, millega taotles kanda äriregistrisse järgmised õigusmuudatused: 1) ühingu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kuupäev on 25. oktoober 2021; 2) aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise otsuse alusel on kokku tühistatud 558 392 ühingu aktsiat. Sellest tulenevalt on ühingu aktsiakapital vähenenud 335 035,20 euro võrra, s.o 360 036 eurolt kuni 25 000,80 euroni (aktsiakapitali uus suurus). Ainuaktsionär otsustas 25. oktoobril 2021 kooskõlas äriseadustiku (ÄS) §-ga 362 ja seoses eelmiste perioodide kahjumi katmisega vähendada aktsiakapitali 335 035,20 euro võrra 360 036 eurolt kuni 25 000,80 euroni. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel võeti aluseks
31.detsembri 2020 seisuga majandusaasta aruanne.

KOHTUNIKUABI MÄÄRUS

2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 9. novembri 2021 eitava kandemäärusega avalduse rahuldamata. Kandemääruse kohaselt on 2020. aasta majandusaasta aruande bilansi eelmiste perioodide kahjum - 1 211 818 eurot, ülekurss 650 352 eurot, kohustuslik reservkapital 781 eurot, muud reservid 371 681 eurot ja aruandeaasta kasum 29 882 eurot. Ülekurss, reservid ja kasum on kokku 1 052 696 eurot. Ülekursist, reservkapitalist ning kasumist piisab osaliselt (175 943,20 eurot), et katta eelmiste perioodide kahjumit. Kuna ülekursist ning reservkapitalist piisab osaliselt kahjumi katmiseks, siis ei ole ÄS § 362 lg-st 2 tulenevalt lubatud 31. detsembri 2020 seisuga majandusaasta aruande alusel läbi viia aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist 335 035,20 euro ulatuses. Kuna aktsiakapitali vähendamist ei saa äriregistrisse kanda, siis ei saa kanda äriregistrisse ka aktsiaseltsi uut põhikirja. Kande tegemise korral oleks põhikirjas märgitud miinimumkapital 25 000 eurot ja maksimumkapitali suurus 100 000 eurot, valed. ÄS § 33 lõike 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ÄS § 33 lg-st 5 otsustas kohtunikuabi jätta avalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu registriosakonna
9.novembri 2021 eitava kandemääruse tühistamist ja palub teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja 2. novembri 2021 kandeavaldus ja kanda äriregistrisse (või kohustada Tartu Maakohtu

registriosakonda kandma äriregistrisse) aktsiaseltsi Saajos põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kuupäev 25. oktoober 2021 ning aktsiakapitali uus suurus 25 000,80 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik kohtunikuabi seisukoht, et aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist saaks kasutada üksnes osas, milles muudest seaduses nimetatud vahenditest selleks ei piisa. Äriseadustik ei sätesta piirangut, nagu võiks aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist kasutada üksnes ulatuses, mida muud reservid ei kata (ÄS § 362 lg 2). Taolist piirangut ei saa registriosakond oma tõlgenduse kaudu tekitada. Seadusest tuleneb ühemõtteliselt, et kui reservid on kahjumi katmiseks ebapiisavad, võib kahjumi katmiseks kasutada ka aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist. Seda on praegusel juhul tehtud. ÄS § 362 lg 2 mõttes ei kuulu ülekurss ja jooksva aasta kasum sättes viidatud „muude reservide“ hulka. Vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja raamatupidamise toimkonna juhendile „RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“ mõistetakse „muude reservide“ all realiseerimata tulusid ja kulusid, mida vastavalt toimkonna juhenditele ei kajastata kasumiaruandes – näiteks välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkivat valuutakursi vahede reservi, aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivaid vahesid või muudel eesmärkidel (nt selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reserve. Ülekurss ega jooksva aasta kasum ei ole muud reservid. Ka audiitorid ei luba nende bilansiridade arvelt katta kahjumit. Avaldaja 2020. aasta majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli avaldaja eelmiste perioodide jaotamata kahjum -1 211 818 eurot. Avaldaja kohustuslik reservkapital oli 781 eurot ja muud reservid 371 681 eurot (s.o reservid kokku 372 462 eurot). Taoliste reservide arvelt on võimalik katta tekkinud kahjum üksnes osaliselt, kuid nendest reservidest ei piisaks kahjumi katmiseks.

3.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu registriosakonna eitav kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi põhjendustega kandemääruses, mistõttu ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 1 p 6). Käesolevas asjas soovib avaldaja vähendada lihtsustatult aktsiakapitali. ÄS § 362 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi kahjumi katmiseks võib aktsiakapitali vähendada kohaldamata ÄS §-s 358 sätestatut. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise võib läbi viia, kui kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja kui aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve. Aktsiakapitali vähendamise otsuses tuleb näidata kahjum, mille katmiseks aktisakapitali vähendatakse. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi on jõudnud põhjendatud seisukohale, et ülekursist, reservkapitalist ning kasumist piisab osaliselt, et katta eelmiste perioodide kahjumit, mistõttu ei ole ÄS § 362 lg-st 2 tulenevalt käesoleval juhul lubatud 31. detsembri 2020 majandusaasta aruande alusel läbi viia avaldaja aktsiakapitali lihtsustatud vähendamist 335 035, 20 euro ulatuses.

ÄS § 362 lg 1 eesmärk on kahjumi katmise võimaldamine, st et kapitali lihtsustatud vähendamine on vahend kahjumi katmiseks, mitte lihtsalt õiguslik võimalus kapitali vähendamiseks. Just sellepärast ei pea erandina seejuures teavitama võlausaldajaid ÄS §-s 358 sätestatud korras. Kapitali lihtsustatud vähendamise eelduseks on, et kahjumi katmiseks ei piisa aktsiaseltsi reservkapitalist ja aktsiaseltsil ei ole ka muid reserve, st et enne vähendamist peavad olema ära kasutatud reservkapital ja muud reservid. See on kooskõlas ka ÄS § 362 lg-ga 4. Kohtunikuabi jõudis põhjendatud seisukohale, et ülekursist, reservkapitalist ning kasumist piisab osaliselt, et katta eelmiste perioodide kahjum. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et ülekurssi ei või kasutada kahjumi katmiseks. ÄS § 225 lg 2 kohaselt võib ülekurssi kasutada aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel. Seega ei ole aktisakapitali lihtsustatud vähendamiseks 335 035, 20 euro ulatuses ÄS § 362 lg 2 eeldus täidetud.

8.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 173 lg 1). Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium