Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus (kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X XXXXXXXXXXX, pankrotis)
(isikukood
Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Gerda Johanson Võlausaldaja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Gerda Johanson Võlausaldaja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Marjel Mõis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6).
2-15-11586 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 3. septembri 2015. a määrusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot.
4.märtsi 2016. a määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Maakohus määras usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku. Maakohus tuvastas, et pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Pankrotivarasse laekus võlgniku pangakontolt 7 eurot 69 senti. Muud vara võlgnikul ei olnud. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: OÜ Swedbank AS-i nõue 1619 eurot 35 senti, Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõue 32 400 eurot 5 senti ning Luminor Bank AS-i (endine AS DNB Pank) nõue 13 485 eurot 67 senti. Ülejäänud võlausaldajad oma nõudeid menetlusse ei esitanud.
2.Võlgnik oli töötuna arvel alates 20. juulist 2015. Pankrotimenetluse ajal (2015. aasta teises pooles) töötas võlgnik neli kuud Q OÜ-s ehitustöölisena, kuid töötasu oli väiksem kui arestimisele mittekuuluv summa. Ajavahemiku märts 2016 – veebruar 2017 aruande kohaselt puudusid võlgnikul sissetulekud ning võlgnik tegeles töö otsimisega. Ajavahemikul juuli 2017 – august 2017 tagastas võlgnik Swedbank AS-ile võlast 229 eurot 5 senti. Ajavahemiku märts 2017 – veebruar 2018 kohta esitatud aruande kohaselt asus võlgnik 1. märtsist 2018 tööle M OÜ-s ehitustöölisena. Enne seda perioodi oli võlgnik töötu ning talle maksti toetust 2018. a jaanuaris ja veebruaris. Samuti maksti 2018. aastast alates võlgnikule endise elukaaslase surmaga seoses ühe lapse eest üksikvanema lapse toetust 87 eurot 97 senti ning peretoetust 55 eurot. Ajavahemiku 1. märts 2018 – 1. märts 2019 aruande kohaselt töötas võlgnik alates 1. märtsist 2018 tähtajatu töölepinguga OÜ-s M ehitustöölisena. Sellel perioodil oli võlgniku igakuine keskmine sissetulek 1407 eurot 96 senti, millest võlgnik tegi väljamakseid 769 euro 68 sendi ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi võla tasumiseks. 2018. aasta tuludeklaratsiooni andmete kohaselt sai võlgnik välisriigis saadud tulu kokku 17 900 eurot 35 senti. Seega oli võlgniku igakuine keskmine sissetulek 2018. aastal 1491 eurot 66 senti. Ajavahemiku 1. märts 2019 – 1. märts 2020 kohta esitatud aruande kohaselt oli võlgniku keskmine igakuine sissetulek 1135 eurot 50 senti. Võlgniku selgituste kohaselt ei teinud ta 2019. aastal võlausaldajatele väljamakseid, kuna saadud tulu läks töötuks olemise ajal tekkinud võlgade katteks. 2019. a tuludeklaratsiooni kohaselt teenis võlgnik 2019. aastal välisriigis saadud tulu kokku 13 545 eurot 61 senti, samuti sai võlgnik 2019. aastal töövõimetushüvitist kokku 1104 eurot 17 senti. Seega oli võlgniku 2019. a keskmine igakuine sissetulek koos töövõimetushüvitisega 1220 eurot 81 senti. Ajavahemiku 30. juuni 2020 kuni 25. veebruar 2021 kohta esitatud aruande kohaselt oli võlgniku keskmine töötasu aruandeperioodil oli 2475 eurot 5 senti. 2020. a teisel poolel ning 2021. a esimesel poolel on võlgnik tasunud Swedbank Liising Aktsiaseltsile 2600 eurot ning Swedbank AS-ile 150 eurot. 2020. a tuludeklaratsiooni kohaselt sai võlgnik välisriigist tulu 21 082 eurot, mis teeb 2020. a igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1750 eurot.
13.augustil 2020 esitasid Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks.
2-15-11586 Võlausaldajate hinnangul on võlgnik oma kohustusi rikkunud, kuna võlgnik on mänginud menetluse ajal hasartmänge, andnud kolmandatele isikutele laenu ja tasudes pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldaja Bondora nõudeid. Samuti on võlgnik teinud oma kontole sularaha sissemakseid. Võlgnik on 2019. aastal teinud ülekandeid selgitusega „Chanz“ ja „Ninja“, mõlemad ettevõtted tegelevad peamiselt kasiino ja hasartmängudega. Samuti nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et ta on ostnud Eesti Loto hasartmängutooteid (Keno loto, Eurojackpot). Seega kasutab võlgnik oma vabu rahalisi vahendeid ebamõistlikult. Samal ajal on võlgnik jätnud võlausaldajatele seaduses sätestatud ulatuses väljamaksed tegemata. 2019. a teises pooles on võlgnik teinud erinevates summades väljamakseid kolmandatele isikutele, märkides ülekande selgituseks „laen“. Võlgnik ei ole maakohtule selgitanud, millega seoses on need väljamaksed tehtud. Kohustustest vabastamise menetluses ei ole lubatav olukord, kus võlgnik annab teistele isikutele laenu, kuid jätab võlausaldajate nõuded tasumata. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts esitasid võlgniku pangakonto väljavõtete alusel tehtud arvutused, mille kohaselt 2019. aastal oleks võlgnik pidanud tegema Swedbank Liising Aktsiaseltsile väljamakseid 5703 euro 23 sendi ulatuses ning Swedbank AS-ile 285 euro 7 sendi ulatuses. Võlgnik ei ole kohustuste rikkumist põhjendanud. Kuna võlgnik ei ole näidanud üles soovi oma kohustusi täita, tuleb menetlus lõpetada. Võlgnik on käitunud raskelt hooletult, kuna tema majanduslik seisund võimaldaks tal võlgu vähendada, kuid ta on otsustanud teadlikult ja tahtlikult seda mitte teha.
26.augusti 2020. a istungil kuulas maakohus võlgniku ära. Maakohus selgitas ärakuulamisel, et kohustab võlgnikku tegema igakuiseid väljamakseid võlausaldajatele kokku 540 euro ulatuses, millest 95,13% tuleb tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile ning 4,87% Swedbank AS-ile. Maakohus selgitas, et kui võlgnik teeb kummalegi võlausaldajale väljamakseid kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, siis ta vabastatakse täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik tunnistas ärakuulamisel, et tal tekkis hasartmängusõltuvus ning nüüd on tal hasartmängukeeld. Võlgnik töötab Soomes ning aruandes on esitatud see palk, mida ta teenib. Võlgniku keskmine netotöötasu on umbes 1700 eurot. Võlgnik tunnistas, et on eksinud, jättes võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Võlgnik lubas, et hakkab igakuiselt võlgade katteks 540 euro ulatuses väljamakseid tegema. Võlgnik selgitas, et Swedbank Liising Aktsiaseltsile on ta teinud menetluse jooksul ühe väljamakse 769 eurot 68 senti kohtutäituri vahendusel. Samuti läksid tuludeklaratsiooniga seotud tagastused otse kohtutäituri kaudu võlausaldajatele väljamaksmiseks. Luminor Bank AS-i võlg (13 485 eurot 67 senti) on tervikuna tagasi makstud. Swedbank Liising Aktsiaseltsi võla jääk on 31 630 eurot 14 senti. Swedbank AS-i nõude osas selgitas võlgnik, et selle kohta tuli tööandjale teade, et see lõpetati aegumise tõttu. Siis lõpetas tööandja palgast kinnipidamise. Võlgnikul tekkis täiendav laenukohustus isa surma tõttu. Võlgniku isal jäi Bondorast võetud laen tasumata ning selle tasumine jäi võlgniku ema kohustuseks. Võlgnik võttis laenukohustuse emalt üle. Võlgnik ei ole ise laenu võtnud, kuid maksis tagasi eraisikutelt saadud laene, mida oli sunnitud võtma, kui oli töötu. Töötuse ajal tuli ka kuidagi ära elada. Nüüd pidi võlgnik need laenud lõpuks tagasi maksma.
5.Pärnu Maakohus jättis 26. augusti 2020. a määrusega Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus määras, et võlgnikul tuleb alates 10. septembrist 2020 teha Swedbank AS-ile ja Swedbank Liising Aktsiaseltsile igakuiseid väljamakseid kokku 540 euro ulatuses proportsionaalselt kummagi võlausaldaja nõude suurusega.
2-15-11586 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rikkus võlgnik oma kohustusi, kui jättis osadele võlausaldajatele väljamaksed tegemata. Kuid Luminor Bank AS-ile on võlgnik menetluse jooksul kogu võla tagasi maksnud. Võlgnik on menetluse ajal tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole oma vara ega sissetulekuid varjanud. Seega ei ole põhjust menetlust lõpetada ning võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik ei ole küll teinud võlausaldajatele nii suures ulatuses väljamakseid, kui seadus ette näeb, kuid praegusel juhul ei ole tegemist niivõrd suure rikkumisega, et selle tõttu tuleks võlgadest vabastamise menetlus lõpetada. Võlgnik oli menetluse alguses töötu, tema ülalpidamisel oli alaealine laps. Võlgnik on maakohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks ta tegi erinevaid makseid juriidilisele ja füüsilistele isikutele. Samuti on võlgnik lõpetanud hasartmängude mängimise. Võlgnikule tuleb panna kohustus tasuda võlausaldajatele igakuiselt 540 eurot. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et suudab igakuiselt sellises suuruses väljamakseid teha.
3.märtsil 2021 esitas võlgnik maakohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts palusid jätta võlgniku taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning lõpetada menetluse. Võlgnik on kandnud igakuiselt suuri summasid oma tütre pangakontole. Võlausaldajate arvates on kummaline, et võlgniku 10-aastasel tütrel on nii suured kulud. Samuti teeb võlgnik jätkuvalt ülekandeid D-le selgitusega „laen“ ning suurtes summades väljamakseid C-le selgitusega „raha“. Samuti kannab võlgnik oma kontole suurtes summades sularaha. Alates 2020. aasta oktoobrist on võlgnik teinud sularaha väljamakseid 1285 euro ulatuses ning sissemakseid 4555 euro ulatuses. Ei ole arusaadav, millistest vahenditest võlgnik arvelduskontole sularaha sissemakseid teeb. 2020. a detsembris oli võlgniku sissetulek 6687 eurot 48 senti ning 2021. a jaanuaris 7927 eurot 87 senti, millest üle 3000 euro oli sularaha sissemakseid. Samal kuul tegi võlgnik väljamakseid kolmandatele isikutele 5076 euro ulatuses. Võlgnik märkis 26. augusti 2020. a istungil, et tasus Bondorale oma isa võlga ning ärakuulamise ajaks oli võlg tasutud, kuid võlgnik on ka pärast istungit Bondorale väljamaksete tegemist jätkanud. Võlgniku sissetulekut arvestades oleks võlgnikul olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas määras, kui võlgnik on seda teinud. Kokkuvõttes on võlgnik oma kohustusi vähemalt raskelt hooletult rikkunud, mistõttu tema täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud.
Maakohus kuulas võlgniku ära 28. aprilli 2021. a istungil.
Maakohus selgitas ärakuulamisel, et võlgnik kohustus 26. augusti 2020. a määrusega tasuma võlausaldajatele 7 kuu jooksul 3780 eurot, kuid võlgnik on tasunud 2750 eurot, mis on 1030 eurot ettenähtust vähem. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et kohtutäitur oli hakanud võlgu uuesti kinni pidama, kuigi kohustustest vabastamise menetlus on pooleli. Kohtutäitur peab liisingu võlga kinni. Võlgnik lubas vähemmakstud 1030 eurot kohe ära tasuda. Võlgnik selgitas, et tal on sularaha sissemaksete kohta põhjendused olemas. Võlgnik töötab ettevõttes, kus peab ise materjalid tarnima. Enne koroonat anti võlgnikule sularaha ning ta läks ja ostis materjalid ise välja. Nüüd on olukord muutunud ja võlgnik peab kandma ettevõtte raha oma kontole ning võlgnik ostma selle eest vajalikke töövahendeid. Sularaha saab võlgnik oma tööandjalt X OÜ-lt. Bondora kohustus saab lähikuudel läbi. Hasartmänge ei ole võlgnik enam pärast viimast istungit
2-15-11586 mänginud. Praegu on keerulised ajad. Võlgnik töötab nii Eestis kui Soomes. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on alaealine. Võlgnik elab elukaaslase korteris, kuid tal on ka enda korter, mille üüri ja kommunaalkulusid tuleb samuti maksta. Võlgnik on teinud palju töötunde, seetõttu on palk tõusnud. Võlgniku elukaaslasel on 10-aastane tütar, kes on samuti võlgniku leibkonnas. Võlgnik tasub hetkel ka oma korteri kulusid, mis on 300-350 eurot kuus, samuti aitab ta kanda elukaaslase korteriga seotud kulusid, mis on koos kommunaalmaksetega kokku 350 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et praegu tasub ta kahe korteri kulusid, kuid teisest korterist tuleb vabaneda. Võlgniku elukaaslasel ei ole hetkel tööd, kuid töötuna ta arvel ei ole. Seega on võlgniku ülalpidamisel neli inimest. Palju raha üle ei jää. Kogu sissetulek on kulunud igapäevakuludeks, mitte priiskamiseks ja välisreisideks. Võlgniku varasem elukaaslane, alaealise lapse ema, suri 2018. aasta alguses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal oli võlgnik kaks aastat töötu. Tööl on läinud järjest paremini ning võlgnik on tänu sellele saanud võlgu tasuda.
28.aprillil 2021 tasus võlgnik mõlemale võlausaldajale täiendavalt kokku 1030 eurot.
Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohus rahuldas 30. aprilli 2021. a määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastades võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus jättis Swedbank AS-i ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi taotluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.
10.1.Menetluses on tuvastatud, et võlgnik ei ole suutnud menetluse jooksul võlausaldajatele võlgu täielikult tasuda. Võlgnik oli paar aastat töötu ning töötas seejärel M OÜ-s. Menetluse jooksul tasus võlgnik Luminor Bank AS-i nõude ja osaliselt teiste võlausaldajate nõuded. Maakohtu hinnangul on võlgnik seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ta on tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega, ei ole oma tulusid ja vara varjanud ning on andnud kohtu nõudel teavet oma tegevuse kohta. Pärast paariaastast töötuks olemist leidis võlgnik töökoha, millel töötades on võlgniku sissetulek aasta-aastalt kasvanud. Saadud sissetulek on kulunud igapäevastele kuludele. Võlgnikul on kaks last, vanem laps on nüüdseks 21-aastane. Laste ema on surnud, seega oli võlgnik laste ainuke ülalpidaja. 2021. aastal kuuluvad võlgniku leibkonda 3 last ja elukaaslane, kaks last on alaealised. Võlgniku elukaaslane jäi Covid pandeemia ajal töötuks. Seega peab võlgnik üksi tagama pere ülalpidamise ning maksma enda ja oma elukaaslase korterite kulud ning muud perele igapäevaselt vajalike asjade kulud. Samuti on võlgnik on aidanud tasuda oma emal isa pärandiga kaasnenud kohustusi AS-i Bondora ees. Võlgnik selgitas kohtule, et kõik tema kontole tööandja poolt kantud summad ei ole tema sissetulek, vaid osaliselt on see tööandja raha, mille eest võlgnik on soetanud töövahendeid tööandjale. Võlgnikul oli hasartmängusõltuvus ning talle on seatud hasartmängukeeld. Seega ei tegele võlgnik enam hasartmängude mängimisega. Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul elanud nii, et tema sissetulekust piisab kulude katmiseks ja võlgade tasumiseks.
10.2.Maakohus kohustas 26. augusti 2020. a määrusega võlgnikku tasuma Swedbank Liising Aktsiaseltsile ja Swedbank AS-ile võla katteks igakuiselt 540 eurot proportsionaalselt võlausaldajate nõuete suurusega. 28. aprillil 2021 esitatud maksekorraldustest nähtub, et võlgnik tasus 28. aprillil 2021 võlausaldajatele viimased maksed 1030 eurot. Seega on võlgnik maakohtu 26. augusti 2020. a määrusega seatud kohustused täitnud. Võlausaldajate etteheited võlgnikule ei ole enam põhjendatud. Võlgnik ei ole kulutanud oma sissetulekut ebavajalikele asjadele ega välisreisidele. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgnik kuritarvitab alkoholi või
2-15-11586 narkootikume. Võlgnik on vabanenud hasartmängusõltuvusest. Võlgnik on oma võimaluste ja võimete piires täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Seega ei ole võlgnik seadusest tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on veendunud, et võlgnik ei saanud kogu menetluse jooksul järjepidevalt võlausaldajatele võlgu tasuda, sest tal ei olnud selleks võimalusi. Kõiki eelnevaid asjaolusid arvesse võttes leidis maakohus, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts esitasid määruskaebuse, milles paluvad Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta võlgniku avaldus menetluse lõpetamiseks rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt paluvad võlausaldajad pikendada menetlust seitsme aastani.
11.1.Maakohus on oma määruses jätnud põhjendamatult kõrvale määruskaebuse esitajate väited võlgniku rikkumiste kohta. Võlausaldajad märkisid 17. märtsil 2021 esitatud seisukohas, et võlgnik teeb ülekandeid kolmandatele isikutele, selgitusega „laen“, samuti suurtes summades ülekandeid oma 10-aastasele tütrele. Võlgnik selgitas 28. aprillil 2021 toimunud ärakuulamisel, et kahe tütre meelelahutuse jaoks kulub 50 eurot kuus. Maakohus jättis välja selgitamata, miks hoiab võlgnik suuri summasid oma tütre kontol. 28. aprilli 2021. a ärakuulamise selgitas võlgnik, et tasub isalt pärandina saadud Bondora laenu ema eest. Maakohus ei ole küsinud täiendavat teavet võlgniku isa pärimismenetluse kohta. TsMS § 477 lg 7 kohaselt võib kohus omaalgatuslikult tõendeid koguda. Pärimisseaduse kohaselt on pärijateks pärandaja alanejad sugulased sh võlgnik. Asjaolu, kas võlgnik on isalt midagi pärinud või on ta pärandist loobunud, on oluline, kuna PankrS § 173 lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud andma usaldusisikule üle poole pärimise teel saadu väärtusest. Kohus on seega jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata.
11.2.Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et ühe võlausaldaja (Luminor Bank AS) nõue on menetluses tervikuna tasutud. PankrS § 173 lg 6 kohaselt teeb usaldusisik võlausaldajatele väljamakseid proportsionaalselt vastavalt jaotusettepanekule. Luminor Bank AS-i nõue oli pankrotimenetluse lõppedes 13 485 eurot 67 senti. Võlgnik on selle nõude tervikuna tasunud, kuid ei ole suutnud täielikult tasuda Swedbank AS-i 1619 euro 35 sendi suurust nõuet. Praegusel juhul ei ole teada, miks on ühte võlausaldajat menetluses teistele eelistatud.
11.3.Maakohus on aktsepteerinud olukorda, kus võlgnik on tasunud võlausaldajatele vähem, kui seaduses sätestatud. Võlgniku keskmine töötasu on hetkel 2500 eurot kuus. Kui võlgniku töötasu oleks väga madal, oleks mõistetav, et sellest ei saa kinnipidamisi teha või neid saab teha väga väikeses ulatuses. Võlgniku sissetulekute juures oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas ulatuses, kui võlgnik on seda teinud.
Võlgnik määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
13.Luminor Bank AS määruskaebust ei toetanud ning leidis, et see tuleb rahuldamata jätta.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-15-11586
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
16.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
17.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustused järelevalvemenetluses sätestab PankrS § 173. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Toimiku materjalide kohaselt töötas võlgnik lühiajaliselt pankrotimenetluse ajal, kuid tema sissetulek jäi alla seaduses sätestatud miinimumi (I kd, tl 45 ja tl 113) ning alates 20. juulist 2015 oli võlgnik töötuna arvel Eesti Töötukassas (I kd, tl 47). Võlgniku aruannetest nähtuvalt puudus tal pankroti menetluse lõpetamisel raugemise tõttu ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kindel sissetulek. Püsiv sissetulek puudus ka 2017. aastal. Esimest korda sai võlgnik tähtajatu töölepinguga tööle 2018. aasta märtsis ning töötab sellel kohal praeguseni (I kd, tl 159). Siiski õnnestus võlgnikul tagastada 2017. aastal kahel kuul Swedbank AS-ile oma võlast 229 eurot 5 senti (I kd, tl 155). 2018. aasta alguses suri võlgniku abikaasa ning võlgnik jäi üksikvanemaks ning riik hakkas talle maksma üksikvanema toetust (I kd, tl 159 pöördel). Lisaks oli võlgniku ülalpidamisel ka teine laps, kes sai küll 2017. aastal täisealiseks. Seega oli võlgniku olukord kohustustest vabastamise menetluse kahel esimesel aastal eriti keeruline, kuna tal ei olnud püsivat tööd ning ta oli kahe alaealise lapse ainuke ülalpidaja, mistõttu on mõistetav, miks võlgnikul oli keeruline sel perioodil võlausaldajatele üldse mingeid väljamakseid teha. Samas nähtub toimiku materjalidest, et nii pankrotimenetluse ajal kui pärast seda tegi võlgnik jõupingutusi töö saamiseks (I kd, tl 45 ja tl 113). Võlgniku esitatud aruannetest ja tuludeklaratsioonidest nähtub, et alates 2018. aastast on võlgniku sissetulekud aasta-aastalt kasvanud, kuid nagu võlgnik ärakuulamistel selgitas, läks osa tema sissetulekust pärast tööle saamist töötuse perioodil erinevatelt eraisikutelt võetud võlgade tagasimaksmiseks. Seega on põhjendamatu etteheide, et võlgnik on menetluse ajal teinud võlausaldajatele oma sissetulekust liiga väikses ulatuses väljamakseid ning on tegelnud hoopis kolmandatele isikutele laenude andmisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on olnud sotsiaalselt keerulises olukorras, jäädes menetluse ajal üksi oma laste ülalpidajaks ning aidates oma emal täita oma isalt pärandiks saadud laenukohustust täita (maksed Bondorale). 2021. aastal on võlgnik pidanud lisaks oma alaealisele lapsele aitama ülal pidada ka oma uue elukaaslase alaealist last ning elukaaslast ennast, kuna elukaaslane kaotas Covid-19 leviku tõttu töökoha (vt 28.04.2021. a istung, II kd, tl 38 pöördel). 2021. aasta alguses esitatud aruande kohaselt kasvas võlgniku palk ajavahemikus 2020. a juuni–2021. a veebruar
2-15-11586 tõepoolest märgatavalt (II kd, tl 4 pöördel), kuid perega seoses täiendavate kohustuste lisandumise tõttu on eluliselt usutav, et ka sellise palga juures üksi peret ülal pidades oli võlgnikul keeruline võlausaldajatele korrektselt väljamakseid teha. Maakohus kohustas 26. augusti 2020. a määrusega võlgnikku tegema alates 10. septembrist 2020 kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni (märts 2021) võlausaldajatele väljamakseid kokku 540 euro ulatuses. Võlgnik täitis selle kohustuse 28. aprilliks 2021 ning tehes sel ajavahemikul võlausaldajatele väljamakseid kokku 3780 eurot. Neist asjaoludest järeldab kolleegium, et vaatamata keerulistele oludele on võlgnik teinud enda võimalustest lähtuvaid pingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on võlgnik kogu menetluse jooksul tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud ning ei ole oma tulusid ja vara varjanud.
18.Kokkuvõttes ei järeldu praeguses asjas esitatud tõenditest ning võlgniku selgitustest võlgniku kohustustest vabastamata jätmise absoluutsete alusete esinemist. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et võlgnik tuli pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
19.Vastuseks määruskaebusele leiab kolleegium, et 26. augusti 2020. a ärakuulamisel tunnistas võlgnik oma eksimusi ja tegi oma käitumises vajalikud muudatused. Samuti täitis võlgnik maakohtu 26. augusti 2020. a määrusega talle pandud võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuse.
20.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ega lg-s 4 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11, ja
14.novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Menetluskulud
21.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitajate kanda. Kuna võlgnikul määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.