Võlaõigus

2-25-108397 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028

2623,51 2478,59 2331,94 2184,78 2036,49 1885,56 1734,98 1582,82 1429,92 1275,50 1120,25 963,81 805,93 647,08 486,85 325,55 163,01

144,92 146,65 147,16 148,29 150,93 150,58 152,16 152,90 154,42 155,25 156,44 157,88 158,85 160,23 161,30 162,54 163,01

6,90 6,52 6,13 5,75 5,36 4,96 4,56 4,16 3,76 3,35 2,95 2,53 2,12 1,70 1,28 0,86 0,43

151,82 153,17 153,29 154,04 156,29 155,54 156,72 157,06 158,18 158,60 159,39 160,41 160,97 161,93 162,58 163,40 163,44

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos 2/8

2-25-108397 kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221052331,949223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6809,81 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 10.04.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Hageja esitas 08.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja O.I (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 30.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023 sõlmisid pooled kokkulepe lepingu muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr 10,34% aastas, ja intressimäär 8,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 9000 eurot. Kokkuleppe muutmise sõlmimisega oli tasumata põhiosa summas 7079,72 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.12.2023 – 16.06.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 684,27 eurot, seega on tasumata 3/8

2-25-108397 põhiosa summas 6395,45 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 6395,45 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 16.09.2024 kuni ülesütlemiseni eelnenud 13. osamakseni s.o 16.12.2024 summas 187,62 eurot. Laenuhaldustasu nõue on summas 10 eurot ning sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 205,83 eurot. Viivised on arvestatud põhivõla summalt 6398,45 eurot, lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.12.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 8.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Kohtu nõudel esitas hageja 25.06.2025 täiendavad andmed krediidikulukuse määra arvutamise kohta. Samas dokumendis esitas hageja ümberarvestused, juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Hageja märgib, et kostja sai lepingute alusel laenu kokku summas 9000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4587,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 4412,41 eurot (9000-4587,59). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on tasunud 4587,59 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-37 osamaksed so 15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 38-39. osamaksed so 15.05.202515.06.2025. Kostja on viimase makse teinud 11.09.2024. Seega ei ole kostja hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub välja mõista 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja uuesti määratud maksete graafiku järgi. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär või intressimäär (VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause). Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 8,90% aastas, 0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Viru Maakohus 13.06.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale avalikult kätte 03.09.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. 4/8

2-25-108397

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja alternatiivselt esitatud nõude osas. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 30.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 9000 eurot. 18.12.2023 sõlmisid pooled kokkulepe lepingu muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit xxx. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad laenuleping ja kokkulepe lepingu muutmiseks tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohus tuvastab, et leping on sõlmitud kehtivalt (sõlmitud taasesitamist võimaldavas vormis, allkirjastatud mõlema poole poolt). Lepingute krediidikulukuse määrad ei ületa sätestatud piirmäära ning lepingud ei ole seetõttu tühised. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise 5/8

2-25-108397 põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk hageja. Kohus kontrollib järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Tarbija sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks küsis Inbank kliendilt pangakonto väljavõtet. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (600 eurot) ja kohustusi (50 eurot). Taotleja märkis taotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ja igakuised kohustused 50 eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja esitanud omapoolsed selgitused, millest tuleneb, et krediidiotsustuse tegemisel võeti arvesse hageja krediiditaotluses esitatud teavet. Hageja leiab, et on tõendanud et on kogutud ja kontrollinud kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuse kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja taotlusel edastas Inbank AS kohtule pangakonto väljavõtte ja selle analüüsi (loodud 04.03.2022). Analüüsis on andmed vahemikul 03.08.2021 – 02.03.2022. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni, et kostja on maksevõimeline. Analüüsi kohaselt oli kostja sissetulekud perioodil 03.08.2021 – 02.03.2022 kokku summas 9306,76 eurot ja kulud 10252,53 eurot. Analüüsist ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks oli arvestatud pensioni väljamakse 2053,53 eurot (maksja AS Pensionikeskus) ning tulumaksu tagastus 1052,17 eurot ning väljamakse hasartmängust 300 eurot. Kostjale maksti peretoetus 120 eurot ja vanemahüvitis 467,20 eurot. Kostjale tehti üks palga väljamakse summas kokku 650 eurot. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Kostja kulud ületasid tema sissetulekuid. Laenuandjale pidi kostja konto väljavõttelt nähtav olema, et kostja ülalpidamisel on alaealised lapsed ning tegelikkuses mingit reservi, mille arvelt jätkusuutlikult laenumakseid tagastada tegelikkuses ei olnud. Kohtu hinnangul ei pidanuks laenuandja arvestada kostja maksevõime arvestamisel arvestada pensioni väljamakse, sest tegemist on ühekordse väljamaksega. Kohus leiab, et ei oleks ka piisavalt põhjendatud arvestada ka tulumaksu tagasimakse ja hasartmängust saadud rahaga. Seega jääb kostja keskmiseks sissetulekuks 843 eurot (5901,06 : 7 kuud). Hageja ei ole selgitanud, kuidas esialgne võlausaldaja arvestas kostja maksevõimet ja mille alusel tuli ta järeldusele, et kostja on maksevõimeline ja saab tema sissetulekutest maksta igakuiselt 167,49 eurot laenu katteks. Kohtu leiab, et saadud andmetest pidanuks krediidiandja tulema järeldusele, et kostja ei suuda laenu enda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 6/8

2-25-108397 VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Kostja on teinud ümberarvestused ning esitas ka alternatiivselt nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud 25.06.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034. Hageja esitas ümberarvestuse. Hageja väidete kohaselt oli lepingu xxx alusel kostjale väljamakstud laenusummaks 9000 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 4587,59 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 4412,41 eurot (9000- 4587,59). Hageja toob ette, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei olnud lepingu ülesütlemine 27.12.2024 kehtiv. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 1.-37 osamaksed so 15.04.2022-15.04.2025 täielikult ning 38. so 15.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15.05.2025 osamaksest. 25.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 201,05 (60,86+140,19) eurot so 3839. osamaksed so 15.05.2025-15.06.2025. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab välja kostjalt 25.06.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa 201,05 eurot ning mõistab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast hageja esitatud ümberarvestuste järgi. Mõista tuleb kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 201,05 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 8,90% aastas, 0,02% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,02% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas algselt nõude kogusummas 6848,90 eurot (lisanduvad viivised), kuid kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 5230,34 eurot (lisanduvad viivised), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 76,37% ulatuses kostja kanda ja 23,63% ulatuses hageja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 665 eurot ja esindajale makstud tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta, sisaldab ka maksekäsu kiirmenetluse kulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 76,37% ulatuses, so summas 910,33 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7/8

2-25-108397 /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.