Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M R vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4261,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja M R (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista M R Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 1960,67 eurot, intressid 352,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1091,61 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Mõista M R Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 14. septembrist 2021 viivis põhinõudelt (1960,67 eurot) määras 41,90% aastas kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (1091,61 eurot) mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
Mõista M R Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 410 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 60 eurot (koos käibemaksuga).
6.Kohustada M R tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 13. septembril 2021 M R (kostja) vastu hagi ja 15. septembril 2021 selle täienduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1960,67 eurot, intress 352,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1091,61 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt määras 41,90% aastas alates 14. septembrist 2021 kuni selle tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista neilt välja seadusjärgses määras viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS-i (edaspidi kreeditor) 17. oktoobril 2019 arvelduskrediidilepingu nr 3423104632 (edaspidi leping), mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 eurot kasutamist. Lepingu lahutamatuks osaks olid lepingu tingimused (edaspidi tingimused). Kostja kinnitas lepingule allakirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas. Igakuine intress tuli tasuda 15. kuupäevaks. Kostja asus krediidisummat 1990,67 eurot kasutama, kuid rikkus lepingut, jättes alates 16. detsembrist 2019 osamaksed ja intressi tagasi maksmata. Tingimuste VII p 4.1 järgi oli kreeditoril õigus leping üles öelda, kui kostja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi (sh ei tasu intressi). Kostja rikkus lepingut. Kreeditor teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15. mail 2020. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud põhivõlgnevuse katteks 30 eurot. Seega on tal hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhiosa 1960,67 eurot. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Perioodil 16. detsembrist 2019 kuni
15.maini 2020 oli tasumata intress 152 päeva eest 352,64 eurot.
29.mail 2020 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale, teavitades sellest kostjat. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 9 on hagejal õigus kostjalt nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid 35 eurot. Hageja volitas võlga sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ, kes toimetas teenusena kolm võlateatist 3. juulil 2020,
8.jaanuaril ja 9. augustil 2021 kostja aadressile xxxxxxxx x-x, xxxxx xxxx. Kostja võlgneb hagejale lepingu alusel viivise 1091,61 eurot arvestatuna määraga 41,90% aastas. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on viivise määr võrdne lepingujärgse intressimääraga. Viivisearvestus perioodil 16. maist 2020 kuni 13. septembrini 2021 on järgmine: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv 486 x 41,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.
2(6)
Kostja vastus
2.Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Menetluse käik
3.Maakohus võttis hagiavalduse 15. septembri 2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama. Kostja kinnitas 1. oktoobril 2021 dokumentide kättesaamist ning küsis, kas tal on võimalik sõlmida mingisugune kokkulepe võlgnevuse likvideerimiseks (tl 27, 28). Hageja pakkus kostjale 4. oktoobril 2021 maksegraafikuga võlgnevuse tasumise võimalust, mida kostja ei aktsepteerinud, st vastus sellele puudub (tl 30). Kohus palus kostjalt 14., 22. ja 27. oktoobri 2021 e-kirjades (tl 32-34) vastust hageja ettepanekule. 8. novembri 2021 e-kirjas (tl 35) teatas kohus, et juhul kui kostja ei vasta kohtu kirjadele hiljemalt 12. novembril 2021 määratakse asja lahendamiseks lõplikud tähtajad. Samuti märkis kohus, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg-test 1 ja 2 on kostja kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei saa kohtukirjadele vastamata jätmist ilma mõjuva põhjuseta pidada heauskseks. Lisaks palus kohus kaaluda kostjal siiski kompromissipakkumisena esitatud maksegraafiku sõlmimist hagejaga, kuna kohtuotsusega võib kuuluda kogu võlgnevus koheselt väljamõistmisele. Kostja ühelegi kohtukirjale enam ei reageerinud.
16.novembri 2021 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning määras lõplikud tähtajad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda ja need viimaselt hageja kasuks välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Praeguses tsiviilasjas palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1960,67 eurot, intressi 352,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1091,61 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja edasiulatuva viivise alates 14. septembrist 2021 põhinõudelt määras 41,90% aastas kuni selle tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, vaatamata kohtu vähemalt kuuele kirjalikule pöördumisele (vt otsuse p 3).
7.Vastuväidete puudumise tõttu loeb kohus asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud.
3(6)
Kreeditor ja kostja sõlmisid 17. oktoobril 2019 lepingu (tl 4-8), mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale 2000 eurot kasutamist. Lepingu lahutamatuks osaks on lepingu III osa „Üldsätted“ p 2 järgi teenusetingimused (tl 9-10). Lepingus fikseeritud intressimäär on 41,9% aastas ning kostja kohustus krediidi tagasimakseid ja intressimakseid teostama alates krediidi kasutusele järgnevast kalendrikuust kord kuus 15. kuupäeval (lepingu II osa „Põhitingimused“). Kostja asus krediidisummat 1990,67 eurot kasutama, tasus ühel kuul 30 eurot, kuid rikkus seejärel tingimuste IV osa „Lepingupoolte õigused ja kohustused“ p 1, jättes alates
16.detsembrist 2019 osamaksed ja intressi tagasi maksmata. Tingimuste VI osa „Arvelduskrediidilepingu muutmine ja lõppemine“ p 6.2 järgi võib kreeditor lepingu üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse või intressimakse või muu tasu või nende osa tasumisega ja kreeditor on andnud kostjale edutult kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et kreeditor ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Kreeditor saatis 1. mail 2020 kostjale e-kirja (tl 11), milles teatas, et kostja võlgnevus 1. mai 2020 seisuga on kreeditori ees 390 eurot, määras kostjale viimase täiendava tähtaja võla tasumiseks 15. mail 2020 ning hoiatas, et käsitleb kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt ülesöelduks. Kostja võlgnevust täiendavaks tähtajaks ei tasunud, mistõttu leping loeti üles öelduks 15. mail 2020. Kostja võlgnevus koosnes lepingu ülesütlemise hetkel põhivõlgnevusest 1960,67 eurot (=1990,67-30) ja intressist 352,64 eurot (periood 16. detsember 2019 kuni 15. mai 2020). Kreeditor loovutas 3. juuli 2020 nõude loovutamise teatisega lepingust tuleneva võlanõude kostja vastu 29. mail 2020 hagejale ning teavitas sellest kostjat (tl 12). Alates 15. maist 2020 kuni hagi esitamiseni 13. septembril 2021 võlgneb kostja hagejale lepingu alusel viivise 1091,61 eurot arvestatuna määraga 41,90% aastas (Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3, lepingu II osa „Põhitingimused“ ja III osa „Üldsätted“ p 9). Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-le 3 ja III osa „Üldsätted“ p-le 9 on hagejal õigus kostjalt nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid 35 eurot, kuna hageja volitatud PlusPlus Baltic OÜ toimetas teenusena kolm võlateatist 3. juulil 2020,
8.jaanuaril ja 9. augustil 2021 kostja aadressile xxxxxxxx x-x, xxxxx xxxx (tl 13-15).
8.Kohus leiab, et hageja 1960,67 euro nõude tasumise õiguslik alus on VÕS § 76 lg 1 (kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele), § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 (raha maksmise kohustuse rikkumisel võib nõuda selle täitmist). Poolte vahel sõlmitud arvelduskrediidileping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Puudub vaidlus, et kostja ei ole oma kohustust täitnud ning seetõttu ütles kreeditor vastavalt tingimuste VI p-le 6.2 lepingu 1. mai 2020 teavituskirjaga 15. mail 2020 üles. Seega leping on sellest ajast lõppenud ning lepingust tulenev võlgnevus 1960,67 eurot ja intressid 352,64 eurot on muutunud sissenõutavaks.
4(6)
Lepingus kokkulepitud intressimäär 41,90% on praegusel juhul lubatav. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 31. mail 2019 avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%, selle kolmekordne määr seega 58,11%. Hagejal on alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist, kuna esialgne võlausaldaja (kreeditor) loovutas nõude hagejale VÕS § 164 ja § 170 sätestatust lähtudes. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja hagiavalduse esitamisest edasiulatuva viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, s.o 41,90%, mis nähti ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt ka Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) on reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Kuna hageja esindaja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja, millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta (VÕS § 1132 lg 2 p 3), siis on hageja sissenõudmiskulude hüvitamine põhjendatud kulu.
9.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele taotletud ulatuses. Kostja ühtegi vastuväidet hagiavaldusele ei esitanud, rääkimata vastuväidete tõendamisest (TsMS § 230 lg 1).
10.TsMS § 124 lg 1 ja § 133 järgi on hagi hind 4261,44 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (sh käibemaks, tl 19). Hageja palub kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (sh käibemaks) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (sh käibemaksa) ja
5(6)
osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, nõude loovutamise teatis, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (sh käibemaks). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 60 eurot koos käibemaksuga (50 eurot x 1 tund + 20% käibemaks). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 60 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot, s.o kokku 410 eurot. Riigilõivu tasumine on kontrollitud. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.