Swedbank P&C Insurance AS avaldus V. B. vastu põhivõla 3975,60 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 623,03 euro ja alates 17.09.2021 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (11269248, Liivaia 12, 15039 Tallinn), esindaja Birgit Juhanson (e-post: xxx) Puudutatud isik: V. B. (xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx xxxxx xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista V. B.lt Swedbank P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 3424,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 536,65 eurot ja alates 17.09.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud V. B. kanda.
4.Välja mõista V. B.lt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskuluna 50 eurot.
5.V. B.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
1.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 esitas Swedbank P&C Insurance AS Harju Maakohtule avalduse V. B. vastu põhivõla 3975,60 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 623,03 euro ja alates 17.09.2021 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras.
2.19.09.2018 toimus Harju maakonnas Tallinnas, xxx xx korteris nr 14 ja korteris nr 15 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 22 toimunud veeavarii
(sooja vee segisti kraani leke), mille tagajärjel sai korterite 14 ja 15 siseviimistlus ja kodune vara kahjustada.
3.Korterid 14 ja 15 olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingute alusel avaldaja poolt, mille kinnituseks on väljastatud poliisid nr O1010371616 ja nr OT00057326. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3975,60 eurot.
4.Korteri nr 14 kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 24.09.2018 fikseeriti järgmised kahjustused: köögi värvitud betoonlael kollased laigud; köögi betoonseinalt värv eemaldunud; köögi põrandal linoleumkate üles kerkinud; esiku värvitud betoonlael kollased laigud; vannitoa värvitud betoonlaelt värv eemaldunud. 02.10.2018 saatis korteri 14 kindlustusvõtja avaldajale kirja, milles teavitas, et nõudepesumasina ekraan ei tööta ning nõudepesumasin suriseb, kuid ei tööta. Lisaks edastas korteri 14 kindlustusvõtja niiskuskoguja rendi arve summas 72 eurot. 03.10.2018 edastas avaldaja koostööpartner LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni remondiettevõtteta taastamiseks summas 708,05 eurot. Hüvitamaks korteri 14 omanikule olemas olnud linoleumi samasugusega asendamise summa, suurendati hüvitise suurust 123,95 euro võrra. Lõplikuks remondi eelkalkulatsiooni summaks oli 832 eurot, millest avaldaja arvestas maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulus remondi eest hüvitamisele 742 eurot.
5.22.10.2018 edastas Infolink Grupp OÜ (Netiabi) eksperthinnangu, mille kohaselt tuvastati nõudepesumasinal juhtelektroonika rikke, mis on tingitud vedeliku sattumisest juhtplaadile. Lisaks, et plastosadel esineb vedeliku jälgi. Lahendusena nägi eksperthinnang ette juhtelektroonika remondi. 23.10.2018 edastas Infolink Grupp OÜ hinnapakkumise nõudepesumasina remonditöödeks summas 110,40 eurot. 24.10.2018 edastas Infolink Grupp OÜ arve nr 1638196 summas 110,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on korteri 14 vara hüvitise kujunemise arvestuskäik järgmine: 832 eurot (hüvitis remondiettevõtteta taastamiseks) + 72 eurot (niiskuskoguja rent) + 110,40 eurot (nõudepesumasina remont) – 90 eurot (omavastutus) = 924,40 eurot.
6.Korteri nr 15 kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 21.09.2018 fikseeriti järgmised kahjustused: köögi värvitud betoonlaelt koorub värvi ja lael kollased laigud; köögi betoonseinalt tapeet eemaldunud; köögi põrandal köögimööbli juures põrand lohku vajunud. 08.10.2018 edastas avaldaja koostööpartner LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 2101,29 eurot. Summast arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 90 eurot. 28.12.2018 allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 25.01.2019 edastas LKB OÜ arve nr 17540 summas 2011,30 eurot.
9.05.09.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/717, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 3975,60 eurot hiljemalt 19.09.2019. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, avaldaja saatis kohtuhoiatuse ja andis täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 01.10.2019. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud.
10.Korteriühistu haldusettevõtte Hoonetehooldus OÜ kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr 22 köögis lõhkenud kraan. Korteri nr 22 ülevaatusakti kohaselt jooksis 19.09.2018 öösel korteris nr 22 kuuendal korrusel köögis sooja vee segisti torust vesi põrandale ja alumiste naabrite korteritesse kuni teise korruseni välja. Korterite 14 ja 15 varale tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning korterite 14 ja 15 varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist.
11.Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 3975,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.10.2019 kuni 16.09.2021, so summas 623,03 eurot. Lisaks taotleb avaldaja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.09.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Puudutatud isiku seisukoht
12.Puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
15.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele.
16.Avaldaja tugineb nõude alusena 19.09.2018 Harju maakonnas Tallinnas, xxx xx korteris nr 14 ja korteris nr 15 toimunud kahjujuhtumile, mille käigus said kindlustusvõtjate korterite 14 ja 15 siseviimistlus ja kodune vara kahjustada puudutatud isiku korterist 22 tulnud vee tõttu. Avaldaja hüvitas korteriga 14 seoses 924,40 eurot, millest 832 eurot (hüvitis remondiettevõtteta taastamiseks) + 72 eurot (niiskuskoguja rent) + 110,40 eurot (nõudepesumasina remont) – 90 eurot (omavastutus). Avaldaja hüvitas korteriga 15 seoses 3051,20 eurot, millest 2101,30 eurot köögi taastusremont, 739,90 eurot köögi maksumuse hüvitamine ja 300 eurot köögi kokkupanemise kulu hüvitamine ja millest on maha arvatud 90 eurot omavastutus.
17.Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.
18.Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.
19.Riigikohus on lahendis 2-18-13649 selgitanud järgmist. Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
20.Kolleegiumi arvates ei muutnud alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS korteriomaniku vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega) olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi erija kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).
21.Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning
viivituseta teavitada kahjustumise ohust.
korteriühistut
kaasomandi
eseme
kahjustumisest
või
22.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
23.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida teise kaasomaniku (alumiste naabrite) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub vastav sooja vee segisti kraan. Asjas ei ole tõendatud, et puudutatud isik oma kohustust ei rikkunud, nt teavitas õigeaegselt korteriühistut, et segisti kraan on katki. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 22. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjustada saanud korterite 14 ja 15 omanikud teatasid avaldajale, et korterid on saanud 19.09.2018 korteris nr 22 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud korteri 14 osas taotletud ulatuses, so summas 924,40 eurot ja korteri nr 15 osas osaliselt, so summas 2500 eurot.
25.Kohus palus avaldajal kohtule selgitada, miks on parendustöödel, sh samalaadsetel töödel sedavõrd suur hinnaerinevus. Avaldaja kohtule ei vastanud. Kohus leiab, et kahjustada saanud korteri nr 15 põhjendatud kahju suurus on 2500 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja ei ole põhjendanud, miks sarnastele tööde kulu korteri nr 15 parendamisel on oluliselt suurem, siis on põhjendatud kahjusumma vähendamine. Kohus arvestab korteri nr 15 samalaadsete tööde tasuks ligikaudselt sama summa, mis kulus korteril nr 14.
26.05.09.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude nr A01.10275-02/717, paludes hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 19.09.2019. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ja avaldaja saatis kohtuhoiatuse ja andis täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 01.10.2019. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 01.10.2019. Seega
tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 3424,40 eurot (924,40 + 2500).
27.Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 02.10.2019. Perioodil 02.10.2019 kuni 16.09.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis 536,65 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldajale välja mõista.
28.Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 17.09.2021 seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
30.Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.
31.Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.