Keelduda M.S. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada M.S. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada M.S. menetluses.
usaldusisiku
kohustustest
M.S.
kohustustest
vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel M.S. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 19.06.2019 määrusega välja M.S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 16.02.2021 määrusega lõpetati M.S.
2-17-7515
pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati M.S.-i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 16.03.2021. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt 1.septembril ja 1. märtsil ning tegema võlausaldajate väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 25. veebruariks. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 23 044,60 eurot (II järgu nõuded).
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2021. Võlgnik esitas konto väljavõtte 06.10.2021 ja sisulise aruande 20.12.2021 pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik töötas osakoormusega ettevõttes AS G4S Eesti turvatöötajana ning Wolt Eesti OÜ toidukullerina. Püüdis alustada internetis arvutite müügiga, kuid kuna see ebaõnnestus, siis müüs arvutid maha.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Võlgnik esitas konto väljavõtte 25.04.2022 ja sisulise aruande 04.05.2022 pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik töötas endiselt osakoormusega ettevõttes AS G4S Eesti turvatöötajana ning Wolt Eesti OÜ toidukullerina. Võlausaldajatele ei olnud väljamakseid teinud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule kokku kolm meeldetuletust aruande esitamise kohta eposti aadressile [email protected]. 28.10.2022 teavitas võlgnik, et saadab aruande mõne päeva jooksul, kuid aruannet ei esitatud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2023. Võlgnik esitas aruande 13.04.2023 pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi. Kohus saatis võlgnikule täiendavate küsimustega kirja 05.05.2023, millele vastust ei tulnud. Võlausaldajatele ei olnud väljamakseid teinud.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. 14.11.2023 teavitas võlgnik uutest kontaktandmetest. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 14.11.2023 uuele e-posti aadressile aadressil XXX määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 19.11.2023. Võlgnik esitas aruande 19.11.2023. Võlgnik oli aruande kohaselt töötuna arvel ja lapsega kodune.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 14.03.2024 e-posti aadressile aadressil XXX määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 21.03.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis korduva meeldetuletuse aruande esitamise kohta 04.04.2024 e-posti aadressile XXX ja 09.05.2024 e-posti aadressile XXX. 22.04.2024 püüdis kohus võlgnikuga ühendust saada võlgniku poolt 14.11.2023 kohtule teatatud telefoni teel numbril XXX, kuid number ei olnud kasutusel.
8.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 28.05.2024. Võlgnik selgitas istungil, et unustas aruanded esitada. Võlgnik on töötuna arvel ning teeb juhutöid, kontod on trahvide tõttu arestitud. Kohus selgitas, et võlgnikul on kohustus töötada ja võlgnikul on menetluses varasemast võlausaldajatele maksmata 900 eurot. Võlgnik arvas, et saab võla makstud juuni lõpus ning lubas aruande esitada 29.05.2024. Kohus selgitas, et kui võlgnik kohustuste vabastamise menetluses kohustusi ei täida, jääb ta kohustustest vabastamata.
9.Võlgnik esitas kuuenda aruande pärast ärakuulamist 29.05.2024. Võlgnik oli töötuna registreeritud alates 03.11.2023. 28.05.2024 kohtuistungil lubatud väljamakset võlausaldajatele ei olnud teinud. Võlgnik teatas aruandes, et enda pangakontosid ta ei kasuta, kasutab isa oma. 19.06.2024 kirjas selgitas võlgnik kohtule, et juhtimisõigus peatati 3 kuuks ning ilma juhilubadeta tööd ei leia. Lisaks juhtimisõiguse peatamisele sai maikuus karistuseks rahatrahvi ja kohustuse tasuda kohtukulud. 2/8
2-17-7515
Tööotsingute kohta esitas võlgnik Töötukassa tööotsingute märkmiku, millest nähtub, et võlgnik kandideeris kahele töökohale 30.11.2023 ja seejärel aktiivselt alles alates 08.04.2024. Vahepealse aja kohta puuduvad tõendid, et võlgnik üldse oleks aktiivselt tööd otsinud. 19.06.2024 saadetud meilis teatas võlgnik, et tal puudub augusti lõpuni juhtumisõigus ja seetõttu on töö leidmine keeruline. Kuidagi peab rahadega augusti lõpuni hakkama saama ja ilmselt selleks ajaks ka tööd ei leia. 24.06.2024. esitas võlgnik väljavõtte töötukassa andmetest talle töötu toetuse määramise kohta perioodil 10.11.2023-30.05.2024.
10.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2024. Võlgnik esitas aruande 24.09.2024 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruandele ei olnud lisatud andmeid selle kohta, kuhu on tööle kandideerinud. Aruandes esitatud info kohaselt oli võlgnik ilma jäänud töötutoetusest ning alates 2024. aasta juulikuust sissetulek puudus. Võlgnik lisas, et on saanud trahvid ning võib-olla tuleb vangistus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on 13.05.2024 kohtuotsusega süüdi mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning talle määrati tingimisi karistus koos käitumiskontrolli kohaldamisega ning kohustusega katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. 28.05.2024 toimunud kohtuistungil lubatud väljamakset võlausaldajatele ei olnud võlgnik jätkuvalt teinud. Vastuseks kohtu küsimusele teavitas võlgnik 20.12.2024, et on asunud tööle ettevõttes Graafen OÜ ning lubas võlausaldajatele tasuda 2025. aasta jaanuaris.
11.Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2025. Võlgniku ema teatas 25.02.2025 võlgniku palvel, et võlgnik vahistati 20.02.2025. Võlgniku ema esitas kohtule maksekorraldused, mille kohaselt oli 2025. aasta jaanuaris ja veebruaris tasutud võlausaldajatele kokku 988,51 eurot.
12.Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel olnud väga ebaregulaarsed koosnedes töötasust, töötutoetusest, lähedaste rahalisest abist ning vallasvara müügist. Menetluse algupoolele sai võlgnik piisavat sissetulekut, kuid valdavalt on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.
13.Käitumiskontrolli nõuete ning kohtuotsusega määratud lisakohustuse rikkumise tõttu andis Tartu Maakohus 02.10.2024 M.S.-ile veel korra võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses, määrates talle lisakohustuse pöörduda alkoholisõltuvuse vastase ravi hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Võlgnik lisakohustusi ei täitnud, mistõttu pöörati karistuse kandmata osa 10.03.2025 täitmisele. Käesolevaks ajaks on lisaks jõustunud Tartu Maakohtu 26.03.2025 otsus, millega tunnistati võlgnik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 26 päeva vangistust.
14.Võlgnik esitas 02.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
15.Kohus küsis 29.08.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.
15.1.Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas enda seisukoha 01.09.2025, milles leiab, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamise menetluses võlgadest vabastamata. Kohtutäitur toob välja, et võlgnikku on kohustustest vabastamise menetluse jooksul karistatud kahel korral (1-25-1245 ning 1-24-1637) ning võlgnik on kuritegudega tekitanud uusi võlgasid. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik võlausaldajale tasunud 1,58 eurot ning varasemaid kohustusi ei ole võlgnik märkimisväärselt tasunud.
3/8
2-17-7515
15.2.B2 Impact OÜ esitas enda seisukoha 03.09.2025, milles palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja nõuete katteks on tehtud ainult üks väljamakse 2025. aastal summas 125,84 eurot ning 100,43 eurot ning väljamaksed on tegemata 2021.-2024. aastatel. Võlausaldaja leiab, et sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
15.3.Aktiva Finance Group OÜ esitas enda seisukoha 12.09.2025 ning palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitas, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on laekunud võlausaldajale 528,36 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet.
Bondora AS ja Holm Bank AS seisukohti tähtajaks ei esitanud.
16.Kohus kuulas võlgniku ära 25.09.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et ta on praegu vanglas ja ei saa midagi teha. Vabaduses olles käis ka tööl, kuid võlgasid maksta ei suuda. Võlgniku selgituse kohaselt läks ta abikaasast lahku, kandideeris tööle paljudesse kohtadesse ja esitas kohtule ka selle kohta andmeid. Kohus märkis, et aruandest nähtuvalt ei olnud võlgnik kuude kaupa kuhugi kandideerinud. Võlgnik ei käinud vabaduses olles tööl, sõitis alkoholijoobes olles autoga ning sattus kinnipidamisasutusse. Võlgniku selgituse kohaselt sobis talle ainult töökoht, mis on kella 8-17, samuti oli talle määratud kriminaalhooldaja, kes ei andnud luba välismaale tööle minekuks. Võlgniku sõnul ei ole Eestis tööd, palgad on liiga madalad ja nii pole mõtet tööle minna. Kohus selgitas, et kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik täitma talle seatud kohustusi, kuid võlgnik ei ole piisavalt pingutanud, mistõttu ei ole ta oma kohustusi täitnud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
17.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud 4/8
2-17-7515
menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
18.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (16.03.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
19.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
20.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
21.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
22.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
22.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli kohtule esitatud andmete kohaselt 2021. aasta lõpus ning 2022. aasta alguses mõned kuud osalise koormusega tööl ettevõttes AS G4S Eesti ning töötas Wolt Eesti OÜ toidukullerina. Alates 2023. aasta novembrist kuni 2024. aasta juulini oli võlgnik registreeritud Töötukassas tehes aeg-ajalt juhutöid. Seejärel oli võlgnik tegevusetu. Võlgnik põhjendas mitte töötamist 2024. aasta suvel juhtimisõiguse puudumisega, sest 13.05.2024 kohtuotsusega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest määratud karistusega määrati talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. 2024. aasta sügisel asus võlgnik tööle ettevõttesse Graafen OÜ, kus ta töötas kaks kuud. Alates 20.02.2025 on võlgnik viibinud kinnipidamisasutuses. Kohus selgitas võlgnikule kohustust tööle minna juba 28.05.2024 toimunud ärakuulamisel. Võlgnik esitas kohtule info tööle kandideerimiste kohta, esitades väljavõtted kandideerimistest, mis toimusid 30.11.2023 ning ajavahemikus 27.03.2024-16.05.2024. Võlgnik selgitas 25.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et kandideeris tööle paljudesse kohtadesse ja esitas selle kohta kohtule andmed, kuid muudel ajavahemikel tööle kandideerimise kohta kohtule teavet esitatud ei ole. Võlgnik tõi välja, et Eestis on pakutavatel kohtadel palk liialt madal, mistõttu ei ole mõtet tööle minna ning kriminaalhooldaja ei lubanud ka välisriiki tööle minna. Kohus selgitab, et töötasu suurus ei ole takistuseks kohustustest vabastamise menetluses oma kohustuste täitmisel ning vajadus küsida luba välisriiki tööle asumiseks on võlgniku enda seaduserikkumise tagajärg. Muuhulgas põhjendas võlgnik oma kohustuste mitte täitmist kinnipidamisasutuses viibimisega. Kohus selgitab, et ka antud karistus on 5/8
2-17-7515
võlgniku enda tegevuse tagajärg ning võlgnik ei täitnud enda kohustusi pikka aega juba enne 20.02.2025 toimunud vahistamist. Võlgnik põhjendas mitte töötamist ka laste hooldamise ning lasteaeda viimise ja toomise vajadusega, ent kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole võlgniku näol tegu üksikvanemaga. Laste hooldamisega tegelevad lapsevanemad ühise hooldusõiguse korral ühiselt ning sellest kõrvalekalduvad kokkulepped on peresisese kokkuleppe küsimus, mis ei vabasta võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses talle seatud kohustuste täitmisest. Kohus on seisukohal, et võlgniku põhjendused pole ei objektiivsed ega vabandatavad, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnikul puudusid objektiivsed takistused tööle asumiseks ja sissetuleku teenimiseks.
22.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 16.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik esitas kõik aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning ärakuulamist ning iga kord on esinenud puuduseid, mida kohus on pidanud täpsustama. Enne esimest ärakuulamist oli kohtule esitamata kolm aruannet. Võlgnik on oma 02.07.2025 avalduses viidanud, et ta esitas regulaarselt aruandeid oma kohustuste täitmisest. Kohtu hinnangul ei saa vaid kohtu poolsete korduvate meeldetuletuste peale aruannete esitamist pidada regulaarseks aruannete esitamiseks. Võlgnik on täitnud aruande esitamise kohustust oluliste viivitustega. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on olulisel määral rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel olnud väga ebaregulaarsed koosnedes töötasust, töötutoetusest, lähedaste rahalisest abist ning vallasvara müügist. Valdavalt on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul oli menetluse alguses kaks, alates 2022. aasta maist kolm ülalpeetavat. 2021. aasta aprillis, mais ja augustis ületas võlgniku sissetulek seoses arvutite müügist saadud tuluga mittearestitavat miinimummäära ning võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele eraldama sel perioodil 988,51 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtete kohaselt on võlgniku kontolt ajavahemikul 19.11.2021-28.12.2024 tasutud erinevaid trahve ning menetluskulusid kokku summas 3229,48 eurot. Samal perioodil ei teostatud kohustustest vabastamise menetluses ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Võlgniku isa kinnitusel on vajalikud vahendid trahvide ja menetluskulude tasumiseks temapoolne abi konkreetsete nõuete tasumiseks. Kohustustest vabastamise menetluses teostati võlausaldajatele esimene väljamakse alles 2025. aasta alguses, vastavalt summas 988,51 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei täitnud õigeaegselt PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust, kuid see rikkumine on hiljem kõrvaldatud.
6/8
2-17-7515
22.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
22.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
23.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on kohtule esitanud aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi. 28.05.2024 toimunud ärakuulamisel ütles võlgnik, et võlausaldajatele on kogunud 500 eurot ja saab võlgnevuse tasuda juunis. 29.05.2024 esitatud aruande kohaselt oli võlgnikul kogutud 700 eurot. 2024. aasta juunis selgitas võlgnik, et pole saanud väljamakseid teha ning lisandunud on rahatrahvid ja kohtukulud. 24.09.2024 esitatud aruandes on võlausaldajatele kogutud summaks märgitud 0 eurot, seega oli võlgnik varasemalt kogutud summa kasutanud enda tarbeks. Võlgnik ei tegelenud tulutoova tegevusega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ning korduvate õigusrikkumistega on võlgnik kohustusi juurde tekitanud, mida töötuna või kinnipidamisasutuses viibides ei ole võimalik tasuda. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi ja soov täita olemasolevaid kohustusi. Kohtule esitatud konto väljavõtete kohaselt on võlgniku kontolt tasutud erinevaid trahve ning menetluskulusid kokku summas 3229,48 eurot. Samal perioodil ei teostatud kohustustest vabastamise menetluses ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Võlgniku isa kinnitusel on vajalikud vahendid trahvide ja menetluskulude tasumiseks temapoolne abi konkreetsete nõuete tasumiseks. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohus on võlgnikule selgitanud tema kohustusi korduvalt nii kirjade teel kui ka kahel ärakuulamisel. Kohus leiab, et võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
24.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnikule on korduvalt antud võimalus menetluse jätkamiseks ning talle seatud kohustuste täitmiseks, ent võlgnik ei ole neid võimalusi kasutanud. Lisaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul põhjustanud endale täiendavaid kohustusi ning viibib kinnipidamisasutuses kuni 16.12.2026. Kohtul puudub alus arvata, et menetluse jätkumisel asuks võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ning võlausaldajate nõudeid suuremal määral rahuldama. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetluse pikendamist.
25.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda 7/8
2-17-7515
endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on põhjustanud täiendavaid nõudeid kriminaalkaristustes määratud menetluskulude ja rahatrahvi näol.
26.Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.S. kohustustest jätta vabastamata.
27.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.S.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
28.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.S. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.